Michelangelo (1)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

4 HEA

Mainori Kõrgkool
Referaat
Michelangelo Buonarroti
Koostas: Ebeli Pukk
disain 1.
Juhendas: Siim Sultson
Tallinn 2010
Sisukord

Sissejuhatus lk 3

Elulugu lk 4

Michelangelo arhitekti ja skulptorina lk 5

Michelangelo maalikunstnikuna lk 6

Lõpusõna lk 8

Kasutatud kirjandus lk 9
Sissejuhatus
Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius , siis ei peeta silmas mitte ainult tema
arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas
16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamaist jõudu, mis mõjus hingele .
Romantikaajastul hakati seda jõudu nimetama inspiratsiooniks.
Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena , et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal.
3
Elulugu
Itaalia skulptor , maalikunstnik , arhitekt , luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid Michelangelo Buonarroti sündis 6.märtsil 1475. aastal Toscanas. Isa pani poisi Francesco da Urbino kooli Firenzes, kus ta pidi õppima ladina keele grammatikat. Poiss oli loomult väga uudishimulik, kuid grammatika tuupimine tundus talle tüütuna. Õppimine ei tahtnud kuidagi edeneda. Isa oli nördinud, sest ta oli lootnud, et poeg teeb hiilgavat karjääri poliitikas.
Lõpuks leppis isa poja kunsti lembusega ja 1488. aastal Michelangelo pandi kolmeks aastaks Domenico Ghirlandaio ateljeesse maalikunsti õppima. Sinna ei jäänud ta aga kauaks , sest teda köitis kõige enam skulptuur . Selles andis talle õpetust Donatello õpilane Bertoldo di Giovanni , kes oli Medicide antiikkunstikogu varahoidja. Michelangelo olevad Medici aedades peamiselt tegelenud antiikskulptuuride joonistamise ja kopeerimisega ning saavutanud kiiresti meisterlikkuse.
Noor kunstnik hakkas sedamaid silma Lorenzo Toredale (Medicile), kes ta patrooniks hakkas ning ta filosoofide ja literaatide seltskonda kutsus. Juba 1490 . aastal hakati rääkima noore Michelangelo erakordsest andekusest. 1494 . aastal lahkus ta umbes aastaks linnast. Kahekümne ühe aasta vanusena suundub ta Rooma , et 1501. aastal kodulinna naasta.
Kunstniku varst loomingut mõjutasid antiigi uuringud. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u. 1498 -1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504 ). Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. 1505 . aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma. Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas, jäi lõpetamata, katkestatuna aina uutest tellimustest. Aastatel 1508 - 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laemaali, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni. 1534.- 1541 . aastail lisandus "Viimse kohtupäeva" stseen altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile. Michelangelo loomingutee kestis umbes kuuskümmend aastat.
Michelangelo elus nappis armastust ja hellust. See avaldus ka tema iseloomus , " Kunst on armukade , ta nõuab inimeselt jäägitult andumist. Mul on abikaasa, kellele ma kuulun täielikult, ja minu lasteks on mu looming," on kunstnik iseloomustanud oma eraelu. Teda mõistev naine pidanuks olema äärmiselt tark ning suure taktitundega. Ja siiski leidis just selline naine – olgugi et hilja (kunstnik oli siis juba 60-aastane) – tee Michelangelo ellu.
Kunstnik tutvus Vittoria Colonarraga, Urbano hertsogi lapselapse ja tuntud väejuhi markii Pescaro lesega. Naine huvitus teadusest, filosoofiast ning religioonist, ta oli renessanssiajastu tuntud poetess . Paar suhtles tihedalt kümme aastat, kuni naise surmani, mis mõjus Michelangelole rängalt. Sõprus Vittoria Colannaga aitas pehmendada kunstnikule osaks saanud kaotusi – esmalt kaotas ta isa, seejärel vennad. Sugulastest jäi talle vaid vend Lionard, kellega säilisid südamlikus suhted elu lõpuni. Kiindumusest Vittoriasse on jäänud mälestuseks terve rida üetrarkalikke sonette ja madrigale, mis avaldati esimest korda alles 1863. aastal.
Surres jättis Michelangelo maha lõhikese testamendi ning ega ta eladeski jutukas olnud. "Ma annan oma hinge Jumala, kena maamulla ja vara sugulaste hoolde,"dikteeris ta testamendi teksti. Michelangelo suri 18. veebruaril 1564. aastal. Ta on maetud Firenze toomkirikusse.
4
Michelangelo arhitekti ja skulptorina
1504.aastal valmis maailmakuulus 5,2 meetri kõrgune marmorist "Taavet" (1501-1504, Firenze, Galleria del Accademia). See linna kaitsja võrdkujuna loodud skulptuur püstitati Piazza della Signoriale. "Taaveti" valmimine tähistab meistri loomingu ja terve Itaalia plastika arengu uue etapi sündi. Võluv on figuuride loomutruudus ja vitaalsus. "Taaveti" juures avalduvad juba kõik Michelangelo hilisemale loomingule iseloomulikud jooned: suur dramaatilisus, sisemised pinged , ilmekuse taotlus ja mingi varjatud vägivald.
1505. aastal Paavst Julius II oli otsustanud lasta juba oma eluajal endale hauamonumendi valmistada. See kujunes Michelangelo elu kõige traagilisemaks tööks. Kunstnik asus suure õhinaga asja kallale , kuid pidi selle varsti pooleli jätma , sest paavst kaotas ehitise vastu huvi ja projekti tehti korduvalt ümber.
1516 . aastal saab Michelangelo ülesande luua Firenzes San Lorenzo kiriku fassaad . Michelangelo tegi väga suurejoonelise kavandi – sellest oleks pidanud kujunema terve Itaalia kujutus skulptuuris ja arhitektuuris. Ta alustas töid Medicite hauakabeli juures, kuid vahepeal toimunud võimuvahetus tõmbab kavatsustele kriipsu peale – paavst Leo X tühistab Lepingu. Kunstniku neli aastat kestnud töö muutub põrmuks. Tema valmis ja poolikud tööd püstitasid Medicite hauakambrisse teised meistrid. Sealt on pärit tuntu
"Taavet" allegoorilised skulptuurid "Hommik" ja "Õhtu" ning "Öö" ja "Päev".
Elu viimastel aastakümnetel tegeles Michelangelo peamiselt arhitektuuriga. Tema viimane skulptuur on "Pieta" (u. 1550) Firenze toomkirikus, mille kunstnik on loonud enda hauamonumendi jaoks. Üks Michelangelo kuulsaimaid skulptuure on aga Moosese figuur San Pietro in Vincoli kirikus Roomas, mille loomise täpset aega ei teata. Oletatakse, et see võis valmida isegi juba 1512. - 1516. aasta paiku.
Mooses on kujutatud monumendil, mil ta, tulnud tagasi Siinai mäelt, näeb Iisraeli rahvast kuldvasika ümber tantsu löömas. Raevunud Mooses on püsti kargamas. Kõik see, mis oli algelisel kujul olemas juba "Taaveti" kujus, on leidnud siin absoluutse täiuslikkuseni viidud teostuse. Muljetavaldavad on nii monumentaalne vormikäsitlus kui ka Moosesest vastu hoovav traagiline paatos .
5
Michelangelo maalikunstnikuna
Kahjuks on Michelangelo noorpõlvemaalide kohta väga vähe teada. Ainus lõpetatud ja säilinud töö on tondo "Püha perekond" (1503-1504, Uffizi muuseum, Firenze), mille ta maalis Angelo Doni ülesandel. Maali motiiv on uudne ja äärmiselt julge. Skulptuurile omane plastiline käsitlusviis on siin maali üle kantud. Eriti võluvalt mõjuvad teose dünaamika ja joonte selgus. Michelangelo loomingule iseloomulikud alasti figuurid tagaplaanil ei ole süžeega seotud, kuid Micheloangelol puudus huvi maastiku vastu, tema ainsaks väljendusvahendiks oli inimfiguur .
Tondo kompositsioon on loodud madonna kuju ümber. Jumalaema on noor ja imekaunis, rahulik ja suursugune. Autor ei ole pidanud vajalikuks näidata üksikasjalikult, mis Maarja keerulise liigutuse ajendiks on. Maarja, Joosep, ja
"Viimne kohtupäev" lapsuke moodustavad ühe terviku – õnneliku perekonna. Pildil puudub vähimgi vihje intiimsusele. Tolle perioodi maalide vähesust võib seletada Michelangelo andumusega luua skulptuure.
1504.aastal sai Michelangelo esimese tellimuse monumentaalmaali tegemiseks. Ta pidi nagu Leonardo da Vincigi kaunistama Palazzo Vecchio saali seina freskoga. Michelangelo valis teemaks episoodi Casina lahingust: jões suplevatele sõduritele tungivad kallale vaenlased. Michelangelo tegi eskiisid , maalis kartongi kaheksateistkümne liikuva figuuriga, kes häiret kuuldes veest välja tormavad, aga ei jõudnud maali seinale kanda, sest sai kutse tulla Rooma paavsti teenistusse. Tänaseni on säilinud vaid koopiad ja gravüürid, mille järgi saab lõpetamata teosest või õigemini selle fragmentidest mingisugusegi ettekujutuse.
Michelangelo sai ülesande kaunistada Sixtuse kabel suure laemaaliga. Vastu tahtmist alustas kunstnik 1508. aastal tööd, mis kujunes ta elu kõige suuremaks täielikult lõpetatud teoseks ja valmis 1512. aastal.
Esialgne plaan nägi ette maalida lakke lõnettidele vaid kaksteist apostlit ning mingid ornamendid, kuid tööga algust teinud Michelangelo arvates sellest ei piisanud ja sai paavsti nõusse, et teha maal nii nagu kunstnik paremaks peab. Sixtuse kabeli lakke mmalis Michelangelo üheksa pilti, mille süžeed on võetudPiibli maailmaloomise ja Noa laeva lugudest. Peamisi stseene ümbritsevad prohvetid, sibüllid ja alasti noormeeste figuurid. Kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal maalis ta Kristuse eelkäijate kujud. Võlvinurkades on neli maali stseenidega Iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuurilised elemendid: võimsad sambad, mis nagu toetaksid karniise ja üle kabeli ulatuvaid võlvkaari. Kogu selle "arhitektuuri" vaheline pind on täis maalitud inimfiguure.
Selle teose puhul hämmastab juba ainuüksi maht – lakke, umbes 500 ruutmeetri pinnale on maalitud 350 inimfiguuri.Michelangelo plaaniks oli laemaali temaatika abil illustreerida platoonilist õpetust inimese hinge saatusest ja vaimse hierarhia astmetest. See aga, mis Michelangelo kunstnikuna tegi, väljub kaugele nende plaanide raamides.
6
Piibli temaatika andis võimaluse ülistada inimese loovat jõudu, luua hümn kangelaste raugematule teotahtele, inimese keha ilule ning vaimurikkusele nii võidus kui kaotuses. Kõigi maiste olendite loojat , hallihabemelist Jumal-isa kujutas Michelangelo neoplatoonikute vaadete järgi kui kunstnikku, kui inimliku loomejõu kõrgeimat kehastust. Siingi pühendub Michelangelo ainult inimesele, mitte loodusele tervikuna.
Töö oli kolossaalne. Kunstnik pidi ise ehitama tellingud ja maalima selili lamades . Ta harjus ülesvaatamisega sedavõrd, et hiljem kui töö tehtud, hoides pead normaalses asendis ei näinud ta enda ettegi. Kirja lugemiseks pidi ta selle kõrgele pea kohale tõstma. Normaalse nägemisnurga taastumine võttis hulga aega.
1536 . aastal on ta Vatikanis, et maalida Sixtuse kabeli altarimaali. Sünnib Michelangelo loomingu tippteos "Viimane kohtupäev", mille kallal töötas ta kuus aastat. Ta lõi maali täiesti üksi, ilma ühtegi abilist kasutamata.
Püüdes luua ilmekat, grandioosset vormi, asub Michelangelo maaliga üle renessansi kunstiideaalide piiri. Teosest ühkub vägivaldsust, ilmnevad esimesed barokile iseloomulikud jooned: Kristus ei ole pildil mitte majesteetlikus rahus troonil istuv Lunastaja , vaid vägilase kehaehitusega gigant , kes patuseid leegitsevas vihas viimse hukatuse poole läkitab. Viimsepäeva kohtupidamise teema oli eakale Michelangelole südamelähedane: ta nägi maailmas valitsevat ülekohust ja ebaõiglust ning mõistab selle teosega kohut inimkonna üle.
Kompositsiooni keskmes ümbritsevad pühamehed noort ja ähvardavat Kristust. Nad rüselevad Kristuse trooni ees, püüdes tõestada enfale osaks langenud kannatuste suurust. Nad nõuavad – just nõuavad, mitte ei palu – õiglast kohtumõistmist. Hirmununa surub Maarja end poja vastu, aga Kristus tõuseb troonilt, nagu püüaks tema poole trügivaid inimesi peatada. See ei ole kõikeandestav Jumal, see on – Michelangelo enda sõnu – karm ja raevutsev kohtumõistja. Alludes Kristuse käeviipele, tõusevad surnud maasügavusest, et kohtu ette astuda. Osa neist tõuseb taevasse , teised saadetakse põrgupiinadesse.
Lõpetanud "Viimse kohtupäeva", saavutas Michelangelo suurima populaarsuse kaasaegsete silmis. Kuid katoliikliku reaktsiooni perioodil tundusid Michelangelo loodud ilusad, tugevad, alasti inimfiguurid kuidagi pühadust teotavatena, eriti kui arvestada, et maal asus altari taga. Paavst Paulus IV annab käsu katta mõne figuuri alastus drapeeringutega. Need maalib kunstniku süber Daniele da Volterra. Võimalik, et see päästis "Viimse kohtupäeva" reaktsionääride viha ja vägivalla käest.
7
Lõpusõna
Michelangelo kunst on kõrgrenessansis kõige täpsemini ja selgemini piiritletud , kuid selles ilmneb juba uue, tulevase barokkstiili sugemeid, sest ilmekuse taotlemisel pidi Michelangelo vahel maksma lõivu nii välisele ilule kui ka harmooniale.
8
Kasutatud kirjandus

raamat "21 maailmakuulsat kunstnikku" , koostanud Annus Raud
internet: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/michelangelo/tekst.ht m

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 32 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ebeli1988 Õppematerjali autor

Referaat

michelangelo referaat michelangelo buonarroti kunstiajalugu kunstnik skulptor arhitekt maalikunstnik

Sarnased õppematerjalid

doc

MICHELANGELO BUONARROTI

KEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9

Kunstiajalugu

doc

Michelangelo Buonarroti

Michelangelo Buonarroti sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta ka suri 18. veebruaril 1564. aastal. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud (tutvumine Lorenzo de`Medici

Kunst

docx

MICHELANGELO (1475-1564) elulugu

MICHELANGELO (1475-1564) Michelangelo Buonarroti sündis 16.märtsil 1475.a. Caprese linnakeses Toscanas vaesunud kaupmehe peres. Michelangelol oli 4 venda ja ema suri juba tema lapsepõlves. Pere eest hoolitses tädi. Isa pani väikese Michelangelo õppima Firenzesse ladina keele grammatikat lootuses, et poeg teeb hiilgavat karjääri poliitikas. Lõpuks leppis isa poja kunstilembusega ja 13.aastane Michelangelo asus õppima maalikunsti. Michelangelot köitis aga skulptuur ja kolme aasta pärast asus noormees õppima de Medicite juures antiikkunstikogu varahoidjaks oleva skulptori käe all. Kahjuks on Michelangelo noorpõlvemaalide kohta väga vähe teada kuna kunstnik oli kiindunud skulptuuri. 1504.a. valmis 5,5 m kõrgune marmorist ,,Taavet" See skulptuur tähistab itaalia plastika arengu uut etappi. ,,Taaveti" juures avalduvad juba kõik Michelangelo

Kunst

ppt

Michelangelo esitlus

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475-1564) o Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. o Esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks.

Kunstiajalugu

doc

Referaat Michelangelo

Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Michelangelo Referaat Juhendaja: Õpetaja Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord: Michelangelo........................................................................................................................... 3 Elulugu:............................................................................................................................... 3 Looming:...........................................

Kunstiajalugu

docx

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Haridus ja töö 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures. 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt sai Michelangelo skulptuurialase väljaõppe. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas. 1494-1495 aastail töötas Bolognas ja alates 1534 töötas ta lõplikult Roomas kuni 1564.aastani kui ta suri. Looming Michelangelo loomingus oli antiigi vormid ja ideed, mis

Kunstiajalugu

doc

Michelangelo Buonarroti

Michelangelo Buonarroti Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Michelangelo Buonarroti sündis 6.märts 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Tema mitmekülgne looming moodustas Itaalia renessanskunsti tipu. Enamiku töid kavandas ta nii suured, et ei jõudnud neid hiljem valmis. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488 õppis Michelangelo Firenze maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulpturaalse väljaõppe sai ta aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tuttvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Roomas ja Firenzes, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta suri 18.veebrualil 1564. aastal Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta" Rooma Peetri kirikus (u. 1498-1501) ja

Ajalugu

doc

Michelangelo Buonarroti

.............................................................................................................. 14 7.2 ,,Päikese ja kuu loomine"...................................................................................................... 15 8.JULIUS II HAUAMONUMENT................................................................................................... 16 9.MICHELANGELO, EELKÕIGE KUI SKULPTOR........................................................................ 17 10. MICHELANGELO POEEDINA................................................................................................. 18 10.1 Vittoria Colonna................................................................................................................. 18 11. VIIMNE KOHTUPÄEV............................................................................................................. 19 12.PÜHA PEETRI KIRIKU ÜMBEREHITUS.................................................................................

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid