Edgar Degas (0)

Edgar Degas’i elulugu
Edgar Degas oli prantsuse maalikunstnik ja skulptor , kes sündis 19. juulil 1834. aastal Pariisis viielapselisse, heal järjel olevasse pankuriperesse. Degas ei taotlenud publikumenu, ta oli äärmiselt häbelik, üksildane perfektsionist ja töönarkomaan ning ta hindas oma privaatsust väga. Maalikunstnikule meeldis maalida juba lapsepõlves ning 18. aastaselt katkestas ta juuraõpingud, et pühenduda maalikunstile. Ta õppis nooruses mitme kuulsa kunstniku käe all, üks nendest oli J. A. D. Ingres , kus ta arendas muuhulgas ka oma joonistusoskust. Pärast seal õpitud aega käis ta veel Louis Lamothe’i juures õpinguid jätkamas ja täiendas ennast Ecole des Beaux -Arts’i kunstikoolis. Kuni neljakümnendate eluaastateni ei müünud ta ühtegi enda loodud maali. Degas oli impressionistide ringi asutajaliige, eksponeeris oma töid nende kunsti alustalasid vapustavatel näitustel ning jagas arusaama, et kunsti peab tegema uuele, kaasaegsele inimesele, mitte siplema mineviku kütkes. Ta olevat olnud ka humanist ning eelkõige naiste õiguste eest seisja, sest loovinimeste elus on nood läbi aegade väga suurt rolli mänginud. Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas nn. märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga , selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud.
Aastatel 1854-1859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat , kus ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate itaallaste loominguga. 1860. aastal avas ta Pariisis oma maalistuudio ning selle aasta algul külastas ta Normandiat, mille tulemusel hakkas ta huvituma hobustest ja nende võidusõidust. Alates 1870. aastast maalis ta kõige meelsamini baleriine. 1880. aastate paiku hakkas halvenema tema silmanägemine, ta liikus üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele, mis ei nõudnud nii teravat nägemist.
Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. aastal Pariisis
Edgar Degas’i looming
Edgar Degas ühendas edukalt renessansist pärit maalitraditsioonid kaasaegse kunsti. Ta oli üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kes on uurinud oma mitmekülgses loomingus palju keerukat liikumist ‒ tantsu. Teda peetakse impressionistiks, kuigi ta polevat kunagi päris omandanud impressionistlikku pintslitehnikat. Impressionistidega ühendab teda ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid . Tema meelsaimateks ajaviitevormideks olid hobuvõidusõidud, kohvikud , kontserdid ja ballett , mille kujutamiseks oma maalidel tuligi jäädvustada üürikesi muljeid. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis.
Degas veetis lõputuid tunde Pariisi ooperiteatri lavataguses ruumides ja tegi skitse, mõnikord ka fotosid, moodustades nii suure poosi- ja pildikogu. Ateljees valis ta pildi kompositsiooni kallal töötades välja sobivad poosid ja ilmed . Tema loomingust õhkub täpsust ja jahedust. Kunstnik kujutas enamasti mõnd juhuslikku, liikumisega seotud hetke teatrimiljööst ning teda huvitas keerukate liigutuste tabamine. Elegantse ning kontrollitava liikumise huvi vastu väljenduvad maalid ratsa võistlustest ja balletist. Degas oli virtuooslik joonistaja, armastas töötada passtillis. See tehnika võimaldas tal selgemini väljendada nii oma joonistajavõimeid kui ka kiindumust ilmekasse joonesse. Pastelli mahlakas joon aitas kunstnikul luua erilise värvilise atmosfääri, selle sillerdava õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Kunstnik ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Vähesed kunstnikud on suutnud võistelda tema joone väljendusrikkuse, elujõulisuse, ilmekuse ja kirglikkusega.
Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus . See, kuidas tema maalidel figuurid servadel katkevad, on omane just fotole. Ta kasutas sellist tehnikat sageli: see loob juhuslikkuse efekti ning loob mulje, nagu poleks ta enda vabaduslikku ja sundimatuslikku kompositsiooni välja töötanud, aga see oligi täiesti nii läbi mõeldud. Degas kasutas tavapäraseid maavärve. Ta „moderniseeris“ oma värviskeemi kirkavärviliste aktsentidega vöölehvidel.
Tema looming on köitnud paljusid tänapäeva kunstnikke ning tema loomeperioodi võib pidada vägagi pikaks, sest ta alustas maalimisega noorelt ja suri vanana.
Pilte tema loomingust
„Sinised tantsijannad“ 1898 -1899. „Täht laval“ 1876- 1877 .
Sellel pildil on näha tema tungimatu Nüüd on pildil baleriin , mis
soov tabada erilisi liikuvaid tantsijaid. sai maalimisobjektiks 1870. Ta on kasutanud siin maavärve ja aastal. Maalil meeldivad
tema joon on kirglik ja elujõuline. mulle erksad maavärvid ja
Degas rõhutab ümbritsevad kontuure. vaba kompositsioon.
Kasutatud kirjandus
Raamat „Suuri kunstnikke“ -1998. Lk: 78-79. Autor: Rober Cumming. – Elulugu ja looming
Raamat „ Kunst “ – 1999. Lk: 86-87. Autor: Robert Cumming – Elulugu ja looming
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/index.ht m - Elulugu ja looming
http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas - Elulugu ja looming
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/degas/pisipilt/pp_6_sinisedtantsijad.jpg - Pilt „Sinised tantsijad “ – 1898 – 1899.
http://www.bexley.k12.oh.us/hslib/curriculumlinks/poetry/degas_etoile.jpg - Pilt „Täht laval“ – 1876 – 1877.