Nimetu (0)

1 Hindamata

TEHNILINE
JOONESTAMINE

         [email protected]
  Anne Saarniit

    2013

1. Sissejuhatus

Joonestamine - tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda.
*Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist.

Joonis - dokument, mille järgi saab eset valmistada.
*Joonisega antakse edasi eseme kuju ja mõõtmed. Sõnaline seletus ei kirjelda eset nii
täielikult kui joonis.

1.1   Jooniste vormistamine:
1.1.1 Joonestuspaber
Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on:

•
A4: 210x297 mm
•
A3: 297x420 mm
•
A2: 420x594 mm
•
A1: 594x841 mm
•
A0: 841x1189 mm

Põhiformaadid saadakse 1m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõtmed on 841x1189
mm,   järkjärgulisel  jaotamisel  lühema  serva  suhtes  paralleelsete  lõikejoone  abil
pooleks.
1.1.2 Kirjanurk

Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu
alumist ja lühemaga vastu parempoolset raamjoont.

Raamjoon tõmmatakse pideva jämejoonega.
Raamjoone kaugus paberi ( formaadi ) servadest näidatud skeemil.

Joonise esimese lehe kirjanurk

Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk

Selgitused  ja  teksti  kujul  esitatavad  tehnilised  nõuded  paigutatakse  kas   kirjanurga
kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale .
Selgitusena võib anda näiteks nõudeid materjali  ja termilise töötlemise koha, samuti
mitmesuguseid
viiteid ,
märgistusi,
sümboleid,
ühikuid,
paigutusjooniseid,
pinnakareduse tähiseid jne.

1.1.3 Standardkiri ehk normkiri

1.2  Kujutised

Kujutised jaotatakse nende sisu järgi vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks.

1.2.1 Kujutiste põhilised vaated

1.3  Joonte liigid, kasutusala
Jooniste  ilmekuse   suurendamiseks   ning  lugemise  hõlbustamiseks  kasutatakse  mitut
liiki  ja  mitmesuguse  jämedusega  jooni.  Rahvusvaheline  standard  ISO  128  kehtestab
kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabelit)

- Kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga
- Ringjoone tsentrit tähistatkse lõikuvate kriipsudega
-  Silindri  otspinnal  jms  kohtades  asuvate   avade   tsentrid  määratakse  detaili
tsentrist tõmmatud ringjoon ja sellesse tsentrisse suunduva kriipsu lõikepunkt
- Kui ringi D

.PDF Laadi alla originaalfail 13 lk · .pdf · 46 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tanel115 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

pptx

Joonestamise alused

JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sisult on eskiis samaväärne mis ta

Joonestamise alused

120

pdf

Joonestamine

J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž

Matemaatika

doc

Insenerigraafika spikker

Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määrab

Insenerigraafika