Vana- Kreeka skulptuur (0)

Referaat
Vana-Kreeka skulptuur
Tallinn 2008
Sisukord
Sisukord.................................................................................................................3
Vana-Kreeka Skulptuur .........................................................................................4
Illustratsioonid......................................................................................................7
Kasutatud kirjandus..............................................................................................8
Vana-Kreeka skuptuur
Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid , kui ka reljeefe valmistati savist , pronksist, marmorist ja teistest kvaliteetsetest lubjakividest. Nikerdati käsitsi metallist tööristadega. Kreeka skulptuurid püüdlesid varakult ilmekuse, proportsionaalsuse, monumentaalsuse ja ühtlasi loomulikkuse pool.e. skulptuuridele püüti anda kestvust ja isikupära.
Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, küledele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise tte. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid ( kouros ), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide ( kore ), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane „arhailine” naeratus.
Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud kõnemeestest või olümpiavõitjatest.
Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt, kui ka eluviisidelt tavaliselt inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte - - alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme.
5. sajandi suured kujurid Myron , Polykleithos ja Pheidas aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykeithose noored alasti sportlasekujud, näiteks „ Odakandja ” toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi põõrduma ja selline uudne asend jättis muje liikumsest. Siiski ei saanud sellisyele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel.
Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, kujur ja pronksivalaja, kes oli pärist Elutheraist. Ta kujytas meisterlikult keha pingestatud liigutusi ja asendeid. Ta lõi kujusid Ateenale , Olümpiale ja Delfile. Ta on ka üldtuntud „ Kettaheitja ” looja. Ülistati ka tema loomingu looduslähedust.
Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase, klassikalise ajajärgu kõige silmapaistvama kujuriga. Ta täitis tellimusi Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Ateena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid . Paraku pole aeg Pheidase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud.
Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodus skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed . Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Seetõttu ei segagi meid õieti miski imetlemast neid paljusid kujusid, mis aegade keerises on kannatada saanud ja pea kaotanud.
Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid (vahel nimetatakse seda „ülevaks stiiliks”), siis järgmisel, 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse („ilus stiil”).
Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset Praxiteles oma kaunites alasti jumalannakujudes. Ta „Knidose Aphrodite ” on esimene alasti armastusjumalanna esinduslik kujutis. Tema leidis ka võimalus, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustades kujusid sobivalt valitud toes vastu. Tema kujud värvis Ateena maalikunstnik Nikias.
Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks. 4. sajandi teisel poolel aga Sikyonist pärit kujur Lysippos muutis figuurid ruumiliseks ehk igast küljest vaadeldavaiks ja natuurilähedaseks. See tõi talle püsiva kuulsuse ning ta rajas tee hellenistlikule vormilaadile. Tema tööd on näiteks: tähtsaim- „Apoxyomenos” ning veel „Sandaalisiduja” ja „Puhkav Herakles ” ja paljud teised.
Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist temperamenti. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks.
Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata . Nimelt paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud marmorkoopiatena.
Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitaud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud armastusejumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse. Tõenäoliselt hoidis see armastusejumalanna Aphrodite oma vasakus käes Melose sümbolit – õuna. Samuti on tuntuim nn. Lakooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös kujutatakse Trooja preestrit Lakooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistatud.
Polykleitose „Odakandja”
„Lakooni grupp”
Kasutatud kirjandus
www.paideyg.ee
www.en.wikipedia.org/wiki/Art_in_ancient_greece
www.et.wikipedia.org/wiki/kreeka_kunst
www.miksike.ee otsingumootor : Vana-Kreeka skulptuur
VEB Bibliographisches Institut (Tõlgitud eesti keelde) „Antiigileksikon 1”
VEB Bibliographisches Institut (Tõlgitud eesti keelde) „antiigileksikon 2”
8