Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

BAROKK HISPAANIAS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tema atribuudid?

BAROKK HISPA
ISP ANIAS
 17. sajandil valitses Hispaanias 
feodalism, absoluutne kuningavõim, 
vastureformatsioon  ja inkvisitsioon. 
 Kun
K
stis ei levi  äärmuslik  barokk, 
pigem barokk- klassitsism , säilivad 
antiigi ja renessansi taotlused. 
 Tä
T htsaimaks kunstiliigiks oli 
maalikunst , see domineeris 
arhitektuuri ja skulptuuri üle. 
 Arhitektuuris olid olulisel kohal 
sakraalehitised .
 Skulptuuris oli levinud värviline 
puuskulptuur , mis oma  laadilt  oli 
väga naturalistlik ning toonitas 
usulist härdust. Loomutruult kujutati 
puuskulptuuris pühakute kannatusi. 
Suurema ilmekuse saavutamiseks 
pandi kujudele kristallist silmad, 
pärlitest pisarad ning vahel isegi 
riided  selga
MAALIKUNST
  Hispaania  maalikunsti arengu tipule 
viinud meistrite arv on suhteliselt 
väike.
 Te
T maatika on võrdlemisi ühekülgne ja 
piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI 
ja PORT
REED , muud žanrid jäid 
tahaplaanile. Ku
K id nendel kahel alal 
olid hispaanlased ületamatud.
EL  GRECO  (1541-1614)
  Hispaania  maalikunsti suurajastu 
teerajaja. 
 Õppis lühikest aega  Tiziani  ateljees, 
sai  mõjutusi  ka Tintorettolt.
   1577 . aastal asus Toledosse töötama.
  El Greco looming on omapärasemaid 
nähtusi kunstiajaloos. Tormilise 
temperamendiga on ta oma töödes 
ühte sulatanud hilisbütsantsi 
ikoonimaali traditsioonid, maneristliku 
vormikäsitluse ja  veneetsia  koloriidi. 
Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, 
millel on palju ühist moodsa 
ekspressionismiga.
El Greco maalilaadi iseloomulikumad 
jooned:
 irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja 
viirastuslikkus
 rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik 
meeleolu
 portreed, figuraalsed kompositsioonid 
usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja 
leinatunde  väljendus )
 vertikaalsusetaotlus –  figuurid  pikaks 
venitatud, väikeste peadega, teatav 
ebakindlus  poosides
 julgelt karakteriseeritud inimtüübid
 □  kompositsioon  tundub katkendlik, 
ruumikujundus ebamäärane
 □ omane külmade toonide 
domineerimineleegitsevad  värvid – külm 
kollane ja sinine, punane ja roheline; 
rahutu valgus
 □ pintslilöök  pastoosne  ja vaba
 □ portreedes on El Greco peenetundeline, 
kuigi subjektiivne; kujutatud isikud näivad 
rangete, kinniste ja külmadena.
EL GRECO teoseid: 
„Toledo äikeses“.
Krahv  Orgazi 
haudapanek 
Krahv Orgazi matus (detail)
1586–1588
Maarja-Magdalena
1576 -1578
Ülesanne:
 Leida Inernetist, kes oli Maarja 
Magdaleena  ja mis on tema  atribuudid ?
  http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikku
ltuur/uus_testament/maarja_magdaleena.php
Veronica
1576-79
Ülesanne:
 Va
V sta küsimuse: Miks peetakse 
Veronicat kaastundlikuks  naiseks
  http://kristlus.varstukk.edu.ee/kris
tlikkultuur/puehakud/naispFChakud/pF
Cha_veronica.php

St.  Sebastian
1576-79
Ülesanne:
 Kes oli Püha Sebastian ja mis on 
tema atributika?
  http://kristlus.varstukk.edu.ee/kris
tlikkultuur/puehakud/meespFChakud/pF
Cha_sebastianus.php

Kristuse lahtiriietamine (El Espolio)
1577–1579
Neitsi ülestõusmine
1577–1579
Apostlid Peeter ja 
Paul
 „Kristuse 
lahtiriietamine“ 
Püha Kolmainsus
1577–1579
Püha perekond Püha Annaga 
1590- 1595
Kristus risti kandmas
1590-1595
DIEGO  VELÁZQUEZ  (1599-
1660) Peetakse kuulsaimaks 
hispaania  kunstnikuks , nn. 
„tagasihoidliku baroki“ esindaja. 
Kuns
K
tnik sündis  Sevillas , mis oli tollal 
Hispaania tähtsaim kunstikeskus.
 Juba 20. aastaselt oli ta leidnud oma 
stiili, mille iseärasuseks oli kõige 
otsekohesem ja võltsimatum 
loomutruudus ning naturalism.
 1623. a. asus Hispaania kuninga 
Fel
F ipe IV õukonda kunstnikuks, kus 
maalis rea kuninga ja õukonna 
portreesid. Need on teostatud lihtsas, 
asjalikus, tõsises ja väga veenvas 
laadis. Tumed
T
ad figuurid asetuvad 
heledale siledale tagaplaanile.
 Aastal 1629 esimene  mütoloogiline  
teos „ Joodikud “. Vela
V
zquez saab 
inspiratsiooni antiikmütoloogiast ja 
külaelust. See on  realistlik
grupiportreed ja žanripilti meenutav 
realistlik maal.
Joodikud  (1628-1629)
 Tu
T tvub Itaalias Tintoretto loominguga, 
mille mõjuna pöördub puhtmaalilise 
käsitlusviisi juurde, loobub detailsest 
joonistusest ning lihtsustab kõike 
viimase võimaluseni, sulatab 
üksikasjad kokku. Pintslitehnika on lai 
ja voolav.
v  Saavutab haruldase 
meisterlikkuse atmosfääri kujutamisel; 
valgus ja õhk saavad tähtsaimateks 
vahenditeks kompositsioonilise terviku 
saavutamisel.
 Uues laadis on teosed „V
„ ul
V canuse 
sepikojas“, „Infant  Baltasar   Carlos “ 
( barokne  kompositsioon). Ajalooline 
maal „ Breda  alistumine e.  piigid “ 
(mõõtmeilt suurim V.
V  töö).
Vulcanuse sepikoda (1630)
Ülesanne:
 Kes oli Vulcanos vana-kreeka 
mütoloogias?
Prints  Baltasar Carlos
1635
Breda alistamine
1635
 „ Paavst   Innocentius  X portree“ (a. 
1650 ) – annab edasi paavsti 
despootliku ja jõhkra ilme suure 
naturalismiga.
 Kui paavst oma portreed nägi, olevat 
ta  öelnud : "Liiga sarnane!". 
Paavst Innocentius X portree
1650
 Elu viimane periood väga 
produktiivne. Mütoloogilised maalid, 
nt. „V
„ e
V enus peegliga“, ja palju 
õukonnategelaste portreesid. 
Venus peegliga (1644-48)
 Oma maalide kompositsioonis püüab 
Vel
V azquez kõiki elemente täielikult ühte 
sulatada. Selle üheks  vahendiks  oli valguse 
ja õhu kujutamine, milles ta erilise 
meiterlikkuse saavutas. 
 Suurimaks meistriteoseks peetakse kahte 
kompositsiooni „Ketra
K
jad“ ja „Õ
„ uedaamid“ 
(1657). „Õ
„ uedaamid“ on maal, kus 
puuduvad lokaaltoonid; teose mõju on 
rajatud peamiselt õhu ja valguse peenete 
nüansside tabamisele. Sama  problemaatika  
ka „Ketra
K
jates“. 
 Velá
V
zquez on olnud suurim 19. 
sajandi maalikunsti mõjutaja.
Bartolomé Esteban 
MURILLO  (1618-1682)

Geniaalseim hispaania meister Vel
V ázqueze kõrval.

● Loomingus kaks poolust:

1. pealiskaudne ilu otsimine ja idealiseerimine. 
Altarimaalid  Maarja emakssaamise teemal – nn. 
eostusstseenid. To
T onitab usulist andumist ja  härdust.

2. täiesti realistlik, elulähedane ja  naturalismi  kalduv 
stiil.

● Žanrimaalidest  on väga tuntud  realistlikud  teosed 
Hispaania tänavapoistest „Melonisööjad“, 
„T
„ ä
T ringumängijad“.

● Ko
K loriit soe, vormikäsitlus ümar ja voolav; teosed 
kerged, õhulised ja uduses stiilis.
Ketrajad (Las Hilanderas) 1657
Õuedaamid
 ( Philip  IV perekond)
1656-1657
María  Teresa
1652-163
Austria kuninganna Doña Mariana
FRANCISCO ZURBARÁN
 (1598- 1664
 Ve
V lázqueze kõrval suurim realist 
hispaania maalikunstis, samas 
suhteliselt ühekülgne. Te
T ma maalides 
valitseb karge ja  askeetlik  põhitoon. Neil 
kujutab ta alati pühakuid ja munkasid, 
selles mõttes on ta kõige hispaanialikum 
kõigist hispaania kunstnikest.
 Leia tema tööd Internetist.

Document Outline

  • BAROKK HISPAANIAS
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • MAALIKUNST
  • EL GRECO (1541-1614) Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja.
  • Slide 9
  • El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned:
  • Slide 11
  • EL GRECO teoseid:
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Ülesanne:
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) Peetakse kuulsaimaks hispaania kunstnikuks, nn. „tagasihoidliku baroki“ esindaja. Kunstnik sündis Sevillas, mis oli tollal Hispaania tähtsaim kunstikeskus.
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Slide 37
  • Slide 38
  • Slide 39
  • Slide 40
  • Slide 41
  • Slide 42
  • Slide 43
  • Slide 44
  • Slide 45
  • Slide 46
  • Slide 47
  • Slide 48
  • Slide 49
  • Bartolomé Esteban MURILLO (1618-1682)
  • Slide 51
  • Slide 52
  • Slide 53
  • Slide 54
  • Slide 55
  • Slide 56
  • Slide 57
  • Slide 58
  • Slide 59
  • Slide 60
  • FRANCISCO ZURBARÁN (1598-1664)
Vasakule Paremale
BAROKK HISPAANIAS #1 BAROKK HISPAANIAS #2 BAROKK HISPAANIAS #3 BAROKK HISPAANIAS #4 BAROKK HISPAANIAS #5 BAROKK HISPAANIAS #6 BAROKK HISPAANIAS #7 BAROKK HISPAANIAS #8 BAROKK HISPAANIAS #9 BAROKK HISPAANIAS #10 BAROKK HISPAANIAS #11 BAROKK HISPAANIAS #12 BAROKK HISPAANIAS #13 BAROKK HISPAANIAS #14 BAROKK HISPAANIAS #15 BAROKK HISPAANIAS #16 BAROKK HISPAANIAS #17 BAROKK HISPAANIAS #18 BAROKK HISPAANIAS #19 BAROKK HISPAANIAS #20 BAROKK HISPAANIAS #21 BAROKK HISPAANIAS #22 BAROKK HISPAANIAS #23 BAROKK HISPAANIAS #24 BAROKK HISPAANIAS #25 BAROKK HISPAANIAS #26 BAROKK HISPAANIAS #27 BAROKK HISPAANIAS #28 BAROKK HISPAANIAS #29 BAROKK HISPAANIAS #30 BAROKK HISPAANIAS #31 BAROKK HISPAANIAS #32 BAROKK HISPAANIAS #33 BAROKK HISPAANIAS #34 BAROKK HISPAANIAS #35 BAROKK HISPAANIAS #36 BAROKK HISPAANIAS #37 BAROKK HISPAANIAS #38 BAROKK HISPAANIAS #39 BAROKK HISPAANIAS #40 BAROKK HISPAANIAS #41 BAROKK HISPAANIAS #42 BAROKK HISPAANIAS #43 BAROKK HISPAANIAS #44 BAROKK HISPAANIAS #45 BAROKK HISPAANIAS #46 BAROKK HISPAANIAS #47 BAROKK HISPAANIAS #48 BAROKK HISPAANIAS #49 BAROKK HISPAANIAS #50 BAROKK HISPAANIAS #51 BAROKK HISPAANIAS #52 BAROKK HISPAANIAS #53 BAROKK HISPAANIAS #54 BAROKK HISPAANIAS #55 BAROKK HISPAANIAS #56 BAROKK HISPAANIAS #57 BAROKK HISPAANIAS #58 BAROKK HISPAANIAS #59 BAROKK HISPAANIAS #60 BAROKK HISPAANIAS #61
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 246046 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Diego Velazquese
3
odt

Diego Velazquese

Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn

Kunstiajalugu
Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17 sajandil
32
pptx

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17.sajandil

itaalia ja hispaania barokk maalikunst 17.sajandil Esitajad: Marje Arro Klass: 11.B Click to edit Master text styles Second level Third level Barokk (1600-1750) Fourth level Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo referaat - Diego Velazquez
9
odt

Kunstiajaloo referaat - Diego Velazquez

...........................4 Maalid...............................................................................................................................................4-6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 1 Sissejuhatus Mina tegin oma töö DiegoVelazqueze kohta. Ta oli üks tähtsaim Hispaania maalikunstnikest. Kui kõneldakse hispaania koolkonnast, nimetatakse esmajoones tema nime. Hispaania kunstis oli valitseval kohal religioossed teemad, aga Velazquez vaevalt riivas neid. Talle meeldis rohkem maalida kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Ka mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse. Ta pühendas end peaaegu täielikult portreele. Tema mõju 17. sajandi hispaania kunstile seevastu polnud kuigi suur. 2 Elulugu

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile
14
doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

kasutatud natukene musta ja valget. Detailid on seletavalt selged. Selged piirjooned, ning keha proportsioonid on selgelt paigas. * Millise mulje jätab Sulle maali põhjal Henry VIII isik? See maal jätab sellise imeliku ja halva mulje. Henry VIII paistab siin kuidagi üleolevana ja ülbe. Kuidagi selline halastamatu ja võimukas tundub.Kuigi Henry VIII oli jõhker inimene, ei ole selle maali pealt seda iseloomu joont aru saada. Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil (§ 20) 1) Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalia renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. 2) Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid!

Kunstiajalugu
Konspekt teemal barokk
6
docx

Konspekt teemal barokk

inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) ­ sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega ­ Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) ­ Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl).

Kunstiajalugu
Renessanss - periodiseering-maalid ja kunstnikud
14
doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

Soe koloriit ja peened üleminekud. 1504. a. valmib "Trooniv madonna" + "Juudit." 1505-1507 "Äike" 1508 "3 filosoofi"+"Magav Veenus." Teinud veel freskosid Veneetsia paleedele, ühiskondlikele hoonetele, kuid need on hävinud. Sureb 33. a. arvatavasti katku. Tal oli palju õpilasi. Kontsert 6. ptk M. Sittow(1481-1524) Pärit Tallinnast. Eelkõige portreede meister. Õppis isa juures Tallinnas ja hiljem oli Belgias. Tööd Louvres. Töötanud Prantsusmaal, Flandrias ning Hispaania ja Taani õukondades. Tallinnasse tuli tagasi 1517. a. 7. ptk Manerism Renessanssi ja baroki vaheline kunstisuund. Umbes 1520-1600 a. Manerismile on iseloomulikud müstika, rafineeritus ja kunstlikud efektid. Manerismi Madalmaades nim. ka romanismiks. El Greco(1541-1614) Oli Hispaania kunstnik, pärit Kreetalt. Tema teemadeks olid portreed ja kompositsioonid, mille teema oli seotud usu või legendiga. Maale läbib viirastuslikkus, ainulaadne leegitsev koloriit ja vormide ebatavaline rütm

Kunstiajalugu
Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism
11
docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) ­ sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega ­ Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) ­ Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl).

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku, samuti Raekoja, tornikiivrid. Poliitika ja religioon: Madalmaade usuline ja poliitiline areng konfliktiderohke. 1477. a. valitsejaks Saksa-Rooma keisrid. 16. saj. Alguses levis reformatsioon. Katoliku kiriku seisukohalt reformaatoriteks ketserid, keda oli vaja karistada. Keiser Karl V alustas ketserite jälitamist ja mõnede hukkamist, et katoliiklusele tuginedes oma riiki üles ehitada. 1556. a. läksid Madalmaad Hispaania alluvusse. Usuvõitlus põimus vabadusvõitlusega. Põhja-Madalmaad (Holland) sai iseseisvaks, Lõuna-Madalmaad (Belgia) katoliiklikuks Habsburgide võimu all. Majandus ja kultuur: jätkus siiski areng. Usuti, et edu näitab, keda jumal on määranud õndsaks saama. See innustas üritama, end pingutama ja käituma puritaanlikult. Kalvinism eitas kiriklukku kunsti. Luterlus oli suhtunud tõrjuvalt. Kalvinistid hävitasid pilte, kirikud ei tellinud kunsti, aga kodanlus oli harjunud maalikunstiga

Kultuuriajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun