Kirjavahemärkide kordamine (1)

Kirjavahemärkide kordamine I Gümnaasium
1. KOMATA SIDESÕNAD (peaaegu alati): ja, ning, ega, ehk, või, (nii...) kui ka
2. KOMAGA SIDESÕNAD (pea alati): sest, et, ent, kuid, kuigi, ehkki , kuna
(pea alati): aga, vaid, siis
kui, nagu, justkui, otsekui, kuni (kui nende järel on öeldis, on nende ees koma )
Ühendsidesõnad ehk mitmesõnalised sidendid (enamasti et-või kui-komponendiga):
isegi kui, ilma et, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, mitte et – kuuluvad kokku ning et ja kui ette koma ei panda.
Lisaks veel ühendsidesõnu: nii kui, siis kui, nii et, nii nagu, sel ajal kui, peale selle et, lisaks sellele et, selleks et, vaatamata sellele et, sellele vaatamata et, enne kui, nii kaua kui, tänu sellele et, sellepärast/selle pärast et, seda enam et, niipea kui, pärast seda kui, eeldusel et, selle nimel et, selle asemel et, samal ajal kui ... Kindlasti vaid ÜKS KOMA, tihti ühendsidesõna ees.
3. KOMAGA küsiv- siduvad ase-ja määrsõnad: kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kellesse, millesse, kelles , milles, kellest, millest, kellele, millele, kellel, millel, kellelt, millelt, kelleks, milleks, kelleni, milleni, kellena, millena, kelleta , milleta, kellega, millega
missugune, missuguse, missugust , missugusesse, ...
milline, millise, millist, millisesse, ...
mitu, mitme, mitut, mitmesse, ...
mitmes, mitmenda, mitmendat , mitmendasse, ...
kumb , kumma, kumba , kummasse, ...
kus, kuhu, kust, kuspool, kuhupoole, kustpoolt
kuidas, kas
millal, mil, kunas , kui palju
miks, milleks, mispärast, mistarvis, mistõttu, mismoodi , misjaoks
4. NAGU esineb tähenduses NÄITEKS ja tema ette pannakse koma.
Mitmed koolid, nagu (=näiteks) Laiuse , Torma ja Sadala kool, on laiendanud ...
5. NAGU võrdluses on loetelu, mis sisaldab sõnu niisugune, selline, seesugune jt, ning koma ei tule.
Niisuguseid inimesi nagu Juhan Kont ja Peeter Pint ei ole just palju.
Selliseid uhkeid autosid nagu Audi või BMW sõidab tänaval palju.
6. NAGU või NII NAGU seisab lause algul ja komakasutus on vaba.
Nagu kõik koduloomad (,) vajavad hoolitsust ka kassid.
Vrd Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust.
Nii nagu Eesti tarbija (,) võib mis tahes liikmesriigi tarbija pöörduda...
7. Mitu sidesõna kõrvuti: ja et, ning kui, ega siis, kuid et jt - tava ei luba panna koma sidesõnade vahele.
8. Kui aga ja vaid on rõhumäärsõnad, siis koma nende ees ei ole: Soe tee mõjub aga kosutavalt. Probleem on aga selles... Tema on minu kohmetuse üle alati vaid muianud.
9. Öeldis võib mõnel juhul olla ka da-tegevusnime kujuline ja komakasutus on vaba.
Me oleme mõelnud(,) kus hoida raamatuid. Poiss mõtles(,) kuidas ülesannet lahendada. Seda on kergem ütleda(,) kui teha. Ei saa jätkata teisiti(,) kui ainult õhku kinni hoides . Meil ei jäänud muud üle(,) kui tagasi minna. (Vrd Meil ei jäänud muud üle, kui tuli tagasi minna/kui läksime tagasi.) Me ei pea tegema muud(,) kui korralikult harjutama ja täiest jõust mängima.
10. Olema-verbi väljajätt ei mõjuta komakasutust.
Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud (= mis on hästi tehtud).
Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud).
Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud (= nagu on joonisel näidatud).
Mis meelel , see keelel (= mis on meelel, see on keelel).
11. Erandiks mõned kinnisväljendid, kus komakasutus on vaba: maksku(,) mis maksab, saagu(,) mis saab, tee(,) mis tahad , olgu(,) kuidas on, läheb(,) kuidas läheb jms. Eelistada võiks koma ärajättu.
12. Komakasutus on vaba, kui kõrvallausest on välja jäetud pealause verbiga sama öeldisverb.
Klient näeb e-arvel kõike seda(,) mida oma paberarvel (= mida ta näeb oma...).
A-d teevad sama(,)mis S-ki. (= A-d teevad sama, mida teeb S-ki).
13. Vormid alates, võrreldes, hoolimata, vaatamata, mis on kaassõnastunud, ei nõua koma:
Alates reedest (= reedest peale) hakkab kehtima uus sõiduplaan. Võrreldes Tallinnaga on Tartu turvalisem. Hoolimata kõrgest east nägi ta hea välja. Vaatamata kõigele oli õpilane tubli.
14. Komaga eraldatakse niisugused sõnad nagu muidugi, mõistagi, õigust öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jts, kui need seisavad lause alguses ja neile ei järgne kohe öeldis.
Muidugi, Andres oleks võinud ju minna.( Muidugi oleks Andres võinud minna.)
Õigust öelda, seegi on üks põhjusi. Kolmandaks , mingeid nõiasõnu ei olnudki. Kindlasti, see ootamatu sündmus puudutas meid. Samas, teistega peame ka arvestama. Niisiis , tulemus oleneb meist endast. (Niisiis oleneb tulemus meist.)
15. Küsimärki ei panda kaudse küsilause järele (lause ei alanud küsisõnaga!): Iseenesest tekib küsimus, kas poleks olnud õigem vähem puhata .
16. Tsitaadid on sõnasõnalised väljavõtted teosest või tuntud inimese ütlemised. Neid kasutatakse toodud väidete kinnitamiseks või mõttele suurema ilmekuse andmiseks. Autori kirjaviis tsitaadis säilitatakse, samas võib tsiteeritavast lausest mõned osad välja jätta. Väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega, lauseid aga mõttekriipsudega (enamasti nurksulgudes). Kui tsitaat, mille algult on sõnu ära jäetud, liitub tihedalt tekstiga , on mõttepunktid tarbetud (sel korral osutab väljajättele juba väike algustäht). Näiteks F. Tuglas on selle kohta öelnud, et „kõik meie paremad kirjanikud ... on ikkagi midagi pooldanud, idealiseerinud või põlanud — ning selles peitub nende jõud ja väärtus”.
17. Jutumärke ei kasutata värsiridade tsiteerimisel, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte. Näiteks Juhan Liiv ütleb enda kohta:
Minu mõttekangas
katki kärisend.
Tuhat korda temast
süda värisend.
AGA muu teksti sees: Juhan Liiv ütleb enda kohta: „Minu mõttekangas/ katki kärisend. /Tuhat korda temast/ süda värisend.”
18. NB! Jutumärkides tsitaate ja pealkirju käsitatakse vahemärgistuse seisukohast nagu tavalisi lause moodustajaid. Nende puhul koolonit ei kasutata (v.a loetelukoolon) ning järelmärgid pannakse kinnijutumärkide järele. Kui tsitaat või pealkiri ise lõpeb hüüu- või küsimärgiga, ei kustuta see lauselõpu punkti.
Lause „Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama” teeb mullast tema verivaenlase, kellega tal on omad arved õiendada.
Igal kevadel on lehes pealkiri „Vallavanem hakkab maasikaid kasvatama”.
Võistkond oli leidnud liivas lebava pudeli kirjaga „Ära jäta taarat randa !”.
Sõna„ haridus ” on vaja õigesti kirjutada juba varakult. Kuidas käändub „iga”?
19. Otsekõne koos saatelausega võib toimida osalausena: Mai ütles: „Ole valmis mind aitama !”, kuid see ei meeldinud mulle. See ei meeldinud mulle, et Mai ütles: „Ole valmis mind aitama!”.
Ainult koma, mida lisaks otsekõnele tingib ka kõrvallause või sidesõna (aga, kuid, vaid jt), seisab jutumärkide järel. Näiteks Kui tüdruk ütles: „Seda poleks ehk tarvis olnud” , vastas Jaan kindlalt: „Oli tarvis!” Kui küsisime: „Kuidas teil on läinud?”, saime kuulda vaid kiidusõnu. Poiss lausus küll: „Võite võtta”, kuid paistis , et ta polnud siiski nõus. (Koma tingib peale otsekõne ka sidesõna kuid.) Ta ütles: „Mina kaasa ei tee,” ja hakkas minema. (Koma tingib vaid otsekõne.) Õ petaja küsis: „Kas lugesite läbi Sütiste luuletuse „Tervitus teile, võidukad väed!”?”
Miks ta ütles mulle: „Sa oled väsinud näoga”? Kui solvav oli öelda talle: „Sa loed väga vähe”!
Niisiis, kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub .
20. Ekslikult rakendatakse vahel des- ja mata-lühendi reeglit ka valt-tarindi puhul. Õige on komata:
Erinevalt paljudest eakaaslastest ei ole Tiina tööle läinud. Vastavalt meie tehtud täpsustusele võiks vastuvõtt toimuda sel nädalal.
21. Kui ega seob rindlause osalauseid ja tähendab kindlasti ei, vist ei, küllap ei, siis pannakse tema ette koma:
Ära parem sellest räägi, ega sind keegi usu. Mis sa seletad, ega nad ikka seda usu. Pole meil veel mingeid uudiseid, ega enne kevadet mingit muutust tule.
22. Koma tarvitatakse sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või ees ka siis, kui nad esinevad ebatavalises tähenduses: ja, ning = aga, kuid; ega = kindlasti ei, vist ei; või = vastasel korral, muidu; ehk = võib-olla, vahest.
Vanemad on loonud kõik võimalused, ja ikkagi ei kasutatud neid. Ära parem sinna minegi, ega sealt paremat tööd saa. Sa tuled meiega, või me ei lähegi kuskile. Proovime veel, ehk see katse siiski õnnestub.
23. Kirja lõpetamisel sõnade tervitades, tänades, jõudu soovides vms ja nime vahele ei panda eesti kirjakorra tava järgi koma, näit Tervitades koolivend; Ette tänades Andres Tasa; Vastust ootama jäädes Tuuli Kuusik; Tulemuslikku koostööd soovides AS Tööjänes.
Sama kehtib ka sõnade lugupidamisega , austusega jts kohta: Lugupidamisega Teie pank; Austusega Lembit.
24. Kui kohanimed / kohasõnad on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga:
Harjumaa , Kuusalu vald, Piibelehe küla; Viikingi hotell , Sadama 15, Pärnu; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn; Paide, Türi mnt 7, I korrus.
Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis:
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Kaunase pst 70
50706 Tartu
25. Koht ja aeg: Loeng toimub 7. jaanuaril kell 14.00. Kohtume laupäeval kell 9.45 auditooriumis. Koosolek peeti Tartus 5. septembril 2007.aastal. Ta sündis 6. aprillil 1980 Eesti Vabariigis Viljandimaal Hargla vallas.
Esmaspäeval, 23.oktoobril oli külm ilm. Eile, laupäeval peeti Palamusel laata.
Aga Rakvere, 21.juuni 1998; Tartu ülikool, 17.09.2002; Rakvere, oktoober 2007 (tavaliselt kutsel , diplomil; vrd Rakveres 21. juunil 1998).
26. Sõna palun ei nõua koma: Lugege palun tekst läbi! Palun kutsuge asjatundja . Tule palun appi.
Veel näiteid kirjavahemärkide kasutamisest, sest keeles on nii palju erinevaid võimalusi ...

• Kes külvab, see lõikab. Kelle ta kaasa toob, ei teadnud me keegi. Mida aeg edasi, seda kergem on armuda. Kellesse usud , seda ootad. Milles on küsimus, pole neilgi selge. Kellest räägitakse, see tuleb. Kui minna, siis kohe. Mis öeldud, jääb meie vahele. Et inimene muutub, on loomulik.
  
• Ja nüüd oleks ta nagu poisi unustanud, kohendades pabereid laual. Minu ehmatus oleks nagu teisteski läbi käinud. Aga mees nagu ei kuulanudki neid sõnu. Aga Andres nagu ei kuulnudki neid sõnu. See nutt aga nagu kriimustas tema südant. Aga majast üksi oleks nagu temale vähe. Hobuse rõõmuhirnatuses kustus nagu tükk naise senisest elust.
  
• Ei, see pole laimujutt, vaid tõde. Andres, noh, tema on niisugune, nagu ta on. Oi heldeke, niisuguste juttude vastu ei või ma midagi.
  
• Ah seda inimest küll! (Ei ole koma vaja.)
  
• Tappa mitte ellu jätta. Selgemaks saada mitte käega lüüa.
  

Teksti koostamisel on kasutatud järgmist kirjandust:

Mati Erelt , Lause õigekeelsus. Tartu, 2006

Johannes Valgma , Nikolai Remmel , Eesti keele grammatika. Tallinn, 1968

Argo Mund, Maire Raadik, Selge(ma)ks saada mitte käega lüüa. — Oma Keel 2006 nr1

Aavo Valmis, Lembetar Valmis, Eesti keele õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Tallinn 1999
5