Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 1
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 1
Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid maid moe alal taskurätt uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur ilmalike ehitiste osatähtsus losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid kujundatud linnakeskused ja väljakud domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti üldinimlikud tunded ja elurõõm signeerimine kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris silindervõlv ümarkaar dekoratiivsete vormide rikkus poolsambad ja pilastrid horisontaalsed simsid, petikaknad ja nisid väänlevad taimed horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaal kuulsamaid renessansiajastu arhitekte õiged proportsioonid numbrites väljenduvaid moodulid kuldlõike reegel õppis skulptoriks ja kullassepaks
idapoolne kahe poolega uks – 10 suuremat reljeefi, lõi 1. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud seal veenva sügavusillusiooni renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba 7. Esimese vabalt seisva alasti figuur pärast keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist antiikaega(Taaveti kuju) maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde 8. Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised antiikkunsti austamine kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne 2. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika 3. Kunstnikku hakati rohkem austama ning tema roll muutumine – antiikmütoloogia, floora, loodus, suurenes. ajaloomaal jne
Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt
Pühakufiguurid hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas ainult teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. LORENSO GHIBERTI (1378-1455) kuulsamaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed. DONATELLO (1386-1466) marmorfiguuris "Püha Jüri" on ühendatud maisus ja sakraalsus. Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulik tagajärg oli portreekunsti taassünd. See on ilmalik kunst, kus julgena ja iseteadvana vaatab vastu tolleaegne inimene. Uuesti sündis ka monumentaalkunst, esimese uusaegse ratsamonumendi püstitas Donatello. Kunstnikke hakkasid huvitama inimeste individuaalsed jooned ja inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. Maalikunstis jätkus 15. sajandil freskomaali õitseng. MASACCIO (1401-1428) loobus tinglikust ja üldisest skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi.
Perugino (Madonna lapse ja peainglite Miikaeli ja Raafaeliga: mingid nunnunäod, udune kergelt, sinist ja punast palju) 16.sajkõrgrenessanss. Arhitektuur: liialdatakse detailidega. Bramante (Tempietto: 2-korruseline, ümarehitis, Rooma Peetri kirik: tema unistus, lähtus kuubist ja kerast) Micaelangelo Buonarroti (jätkas Rooma Peetri kiriku ehitust: muutis kupli hõljuvamaks ja kergemaks) Andrea Palladio (Villa Rotanda Vicenzas, San Giorgio kirik) Kunst: keskuseks Rooma, kunstniku kui isiku tähtsuse tõus, kunstnik kui Jumal?. Leonardo da Vinci: arhitekt, kunstnik, teadlane, sõjaväeinsener, pidude korraldaja. ( Püha õhtusöömaaeg: fresko, Mona Lisa, Madonna kaljukoopas: sinine rüü, 3 last) Raffael (Autoportree: must barett, pruun taust, valge nägu, Madonna roheluses: punane pluus, sinine kleit, kaks last, taga
Kõik kommentaarid