II Keskaeg (0)

Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik ; Tartu piiskopkond ; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule)
Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks.
Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud
Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus , kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus-talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi.
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused – Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus – 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud . Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu – kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga , kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. – läbirääkimised Paide ordulinnuses, mille käigus tapeti relvakokkupõrkes eestlaste 4 kuningat. 18, 19 mai jõudsid kohale Rootsi väed, kes ka kohe tagasi pöördusid. Tallinna lahingus pöördusid eestlased soisele alale , mis aga ei aidanud…langes kiiresti 3000 meest. Tulemused – Tugevnes Ordu võim Liivimaal. Murti eeslaste vastupanu ja hävitati Eesti poliitiline eliit. Maa laastati. Lõha eestlasteja võõrvõimude vahele süvenes. 14.saj tabas eestit „MUST SURM” e. katk, nakkushaigus. 1346. a müüs Taani Eeestimaa Saksa ordule maha, kes omakorda müüs selle Liivi ordule. Hind – 19 000 Kölni marga ( 4443 kg) hõbeda eest.
Kui oma isanda juurest põgenenud talupojal õnnestus linnas end varjata üks aasta ja üks päev, siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. - "Linna õhk teeb vabaks."
Talurahvas jagunes : adratalupojad, maa suurust arvestati adramaades . Üksjalad, enamasti adratalupoegade pojad, kellel ei jätkunud isa talus maad oma pere jaoks, nemad rajasid oma talu metsa või võsamaale, kui suutsid omale saada adramaa muutusid adratalupoegadeks. Vabatalupojad , teotööst vabad, tasusid koormised rahas. Maavabad , kõrgeim kiht talupoegade hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud . Linna tunnus- linnaõigus see on linna õiguslik korraldus. Andis suure omavalitsuse linna probleemide lahendamisel. Linnavõimu tähtsam võimuorgan- raad , kuhu kuulusid raehärrad, kus olid tavaliselt kaupmehed . Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt . Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl. Ja arvukast kodanikuõigusteta, vabast alamrahvast. RAE ÜL. : jälgida linna tulusid kulusid, soodustada majandustegevust, hea kord, pidi hoolitsema vaeste eest(vaestemaja) SUNNISMAISUS – Teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja olid endiselt relvastatud rahvas. Talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õighuslikud erinevused.
Võõrvõimude vahel tekkisid lahkhelid. 1233 tapsid Mõõgavennad Tal. Umbes 100 paavasti pooldajat. Ordu suurim vaenlane Riia peapiiskop . 1897 tüli Ordu ja Riia linna vahel. Hansa Liidu vahendamisel sõlmiti rahu, kuid suhted jäid pingeliseks. Vana- Liivimaa maapäevad – 15. sajand. Osalesid Riia peapiiskop, teised piiskopkondade liikmed. Kutusti kokku ka toomhärrad ja vasallkondade esindajad. Teemad : Välispoliitika, kirikuporbleemid, maksud , tülide lahendamine, talurahva põgenemine. V-Liivimaa jäi killustatuks st. oli jagatud väikesteks riikideks, ühtset riiki ei olnud, jätkus sisevõitlus
Ohtlikum Vastane- Venemaa, mongolite võim kehtis- kui said lahti, siis Vene riik tugevnes .
Ristiusu mõju ja tähtsus- tunnistada uue jumala üleolekut. Eestlaste maailmapilt murenes. Katoliku kirikus peeti jumalateenistusi ladina keeles. Ristiusk tõi kaasa kirjaoskuse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku. Eestikeelne kirjasõna-hariduslevik, koolid, silmaringi avaldamine.
Agul- Vaesete linn Gild - kaupmeesteühendus, eesotsas oldermann . Väikegild- tsunfide ühendus Suurgild- abielus kaupmehed Mustpeade gild- vallalised kaupmehed Tsunft- käsitööliste ühendus, kuulusid ühealameistrid Skraa - tsunfti põhikiri Tsunfti jänes- meister, kes eiras tsunfti seadusi. Transiitkaubandus- läbi eesti alade Venemaa ja L-Euro. Vahel. Sündik-keskajaturist Sunnismaisus- pärisorjus Vakus- maa jagati küladeks või taludeks, korjati kokku maksud tavaliselt kord aastas, sügiseti, milläänimees või mõngi kõrgem käsnik oma vakused läbi sõitis, puhul korraldati vakusepidu . Raad- raehärra. Linnafoogt- maaisanda esindaja. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. Adratalupoeg-nimetud tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Vabatalupojad- raharendile lastud. Kubjas - oli mõisa korraldusi täitev talupojast ametimees. Kilter - töö ülevaataja mõisas, kupja  abiline . Vasall- läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Bürgermeister on rae vanema liikme või  linnapea  ametinimetus. Missa  on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus. Kodukarjaõigus- ihunuhtlus
1242 - Jäälahing toimus sakslaste ja venelaste vahel. Ristirüütlite tung itta peatati. Piirid pandi paika. Narva jõgi olipiiriks Venemaa ja Liivimaa vahel.
1236- Saule lahing, kus Leedu purustas Mõõgavendade ordu.
1238- Stensby Leping, Vana-Liivimaa algus.
1343 a 23.aprill Jüriöö Ülestõus
1346 Taani müüs oma alad Saksa ordule.
1248 Tallinn sai linnaõiguse
1492- Invangorodi kindlus ehitati
1525 - I trükis, pole säilinud
1535-I katekismus
W.von Plettenberg -odrumeister
Burchard von Dreileben- ordumeister
Johann von Üxkull- mõisnik