AJALUGU - Eesti teel iseseisvusele (0)

Q: Milles seisnes kriis Eestis 20lõpp-30algul majanduses sisepoliitikas?

Vastus leiad õppematerjalist: AJALUGU - Eesti teel iseseisvusele

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milles seisnes kriis Eestis 20lõpp-30algul majanduses sisepoliitikas?

Ühiskondlik poliitilised suunad 20.saj algul?
Tartu liberaalid – Rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees (1896). Seda asus toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees tahtis edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, olles venestamise ja saksastamise vastu. Postimees sekkus ka kohalikku poliitikasse ning üritas lugejatele selgitada, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning see tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste võrdsustamist sakslastega ning maa-ja haridusrehorme. Postimees jättis tähelepanuta ühiskonda lõhestavad sotsiaalsed vastuolud.
Tallinna radikaalid – Tallinnas alustas ilmumist Teataja (1901), Asjutajaks oli Konstantin Päts. Ning temagi ümber koondusid eesti haritlasi. Erinevalt Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustusid sotsialistidega osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist ning seati sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased kõrvale tõrjuda, nii poliitikast kui majandusest. Oma eesmärkide saavutamiseks sekkuti suurde poliitikasse, loodi liit vene demokraatidega, koostöös jõutigi võiduni: 1904 tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased linnavalitsusest välja ja Pätsist sai Tln abilinnapea.
Sotsiaaldemokraatia – Tekkisid VSDTP ringid kõigis suuremates Eesti linnades. Kuna erakondlik tegevus oli keelatud, siis töötati illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatut kirjandust. Selle liikumisega sidusid end tudengid ja gümnaasiumi õpilased. Esialgu kuulusid sotsialistid ülevenemaalisse parteisse, kuid 1903 ilmus ajaleht Uudised, üks asutaja oli kooliõpetaja Peeter Speek+inimesed. Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslike soovidele.

1905. aasta revolutsioon , pooled, põhjused, käik, tagajärg?
Ajend : Verine Pühapäev(9.jan). Teated Peterburist aktiviseerisid Tallinna töölisi: miitingud, kokkupõrked politseiga, igapäevased streigid, maal hävitati mõisavara.
Vabadusliikumise levinuimaks vormiks oli palvekirjade esitamine. Kõikjal Eestis korraldati koosolekuid, kus taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku-ja maareformi. Revolutsiooni süvenemist näitas ülevenemaaline streik . Suleti töökojad, ärid, vabrikud, koolid, ametiasutused, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, otsused, rüüstati kauplusi, nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks korraldati Tallinnas rahvakoosolek, kuid see lõppes traagiliselt 16.okti veretööl sai surma 94inim.+haavatud. Päev hiljem kirjutas Nikolai II alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigsed, kuid oli juba hilja. +manifest lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks, Eesti Rahvameelse Eduerakonna(postim.) ning ESDTÜ( Uudiste toetajad), kuid koheselt tekkis poliitikute seas lõhe, erimeelsuste ületamiseks kutsusid eesti seltsid kokku üle-eestimaalise rahvaasemike koosoleku. Toimus 2 iseseisvat koosolekut: J.Tõnissoni juhtimisel-nõuti Eesti alade ühendamist rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. J.Teetmani juhatusel nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist.
Vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti viinapoode/kõrtse, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest, loodi relvastatud salku, moodustati revolutsioonilised komiteed ning kuulutati välja *vabariik*. 11.dets kutsuti kokku teine rahvaasemike koosolek. 12.12 hakati mõisaid põletama. Rahumeelsed vabaduspäevad lõppesid vägivallaga. Mässu lõpetamiseks kehtestas valitsus sõjaseisukorra, andes võimu sõjaväelaste kätte. Sõjaväljakohtud mõistsid mitu100 inimest surma, sadu sunnitööle/asumisele/ ihunuhtlus . Paljud rahvuslikud liidrid põgenesid terrori eest välismaale.

Veebruari revolutsioon Eestis 1917?
1917 oli 1.ms viinud Venemaa kriisi. Majandust õõnestas inflatsioon , puudus kütuse, toiduainete ja tarbekaupade järele ning kasvasid kasvasid umbusaldus valitsuse vastu. Veebruari lõpul vallandunud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas viia V. demokraatiani. Eestisse jõudsid teated 2.märtsil, põhjustades Tln-is ülelinnalise streigi, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinike. Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits .

Oktoobripööre Eestis 1917?
1917 tekkis Eestis hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks(maailma ümberkujundamine) ja rahvuslikeks(rahvuslikud huvid). Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased , kelle sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua uut tüüpi ühiskond, nad pidasid rahvuslikke püüdlusi segavax tegurix. VSDTP tõusis järjest tähtsamaks. Oktoobris alustasid enamlased relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Moodustati sõjarevolutsioonikomiteed ning relvastatud salku. Peamine löök taheti Ajutisele Valitsusele anda. 26.okt-il saadi teada AV kukutamisest. Kõrgeimaks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Järgnevalt asendati demokraatlikult valitud omavalitsused nõukogudega, miilitsad Punakaartidega ja rahvusväeosad Punaarmee üksustega. Kujunes välja diktatuur. Enamlased piirasid poliitiliste vastaste tegevusvabadust, koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti.

Eesti Iseseisvumine 1918?
Pärast Riia langemist sakslaste kätte hakati Eesti tuleviku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis J.Tõnisson, et Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, sp loodeti Antanti(prtm,ingl) toetusele.
Maanõukogu 15.nov. otsuses öeldi 1) tulevase riigikorra määrab EAK. 2)kuni AK kokkuastumiseni on kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. 3)kehtivad aint Maanõukogu poolt kinnitatud seadused. 15.nov otsus=sidemete katkemine Venemaaga.
Vanemate nõukogu liikmed jõudsid veendumusele, et lisaks eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Väljakuulutamiseks saadeti Lä-Eur’i delegatsioon, mille esimesed vastukajad olid lootustandvad.
1918 katkestasid enamlased AK valimised. Eesti iseseisvuse pidi revolutsioonilisel teel väljakuulutama. Jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja paigas kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Saksa pealetung algas 18.02.1918. Vene armee põgeneb ning enamlased kah. Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes nagu iseseisvuse väljakuulutamiseks.(koosseis:päts,vilms,konik). 21.02 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti. Samal päeval tegid Pätas ja Vilms katse sõita Haapsallu, et see ette lugeda. Paraku jõudsid sakslased Hapsi enne neid, samuti ebaõnnestus sõit Tartusse ning tehti koopiad ja saadeti laiali et esimesel sobival võimalusel rahvale ette lugeda. Seda tehti esimesena Pärnus. Tlnis asusid enamlased ööl vastu 24.02 laevadele, et põgeneda. 24 õhtul moodustati seal Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes demokraatlike erakondade esindajatest. Peaminister K.Päts, asetäitja J.Vilms.
25.02 oli Tlnis piduli: lehvisid rahvuslipud, peeti jumalateenistusi, kooliaktusi, sõjaväeparaad. Kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused ning Eesti iseseisvus katkes 9 kuuks.

Eesti Vabadussõda (aeg, osapooled, põhjused [alguse ja võidu], tagajärjed, ebaõnnestumised)? 28.nov.1918-3.jan.1920 Venemaa unistus kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Eesti, Läti, Leedu oli nn. müür Vene ja Saksa vahel. Vabadussõda puhkes 28.nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet ning kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun , mis täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Üksteise järel langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. EV sõjalise ebaedu põhjusteks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Algul polnud Punaarmeele kedagi vastu panna, kuna okupatsioonivõimud olid rahvusväeosad laiali ajanud. Kaitseliit oli nõrk, relvade, laskemoonade, varustuse nappus. Rahvas ülehindas vastast ega mõistnud, et revolutsioonist nõrgestatud enamlik riik pole võrreldav endise impeeriumiga. Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti püsima ja rahvas leidis endis uusi jõuvarusid, algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli kooliõpilastel. Positiivselt mõjutas sõjakäiku ka välisabi-britid, soome vabatahtlikud ning rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. 1919.aasta 1.nädalal pandi Punaarmee pealetung seisma ning anti õppetund. Rahvaväe edu sundis Punaarmeel suuremad jõud Lõ- Esti koondama. Ning nad alustasid veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks, kohati neil õnnestus saavutada ajutist edu. Landeswehri ajal toimusid lahingud väljaspool Eestit. Kasvas sõjatüdimus, majandusraskused ja süvenes rahupropaganda, mistõttu tekitas Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi huvi. Loodearmee pealetund takistas läbirääkimisi. 1919 detsembris algasid ägedad heitlused Narva pärast ning andsid eestlaste pihta võimsaid tulelööke. Läbimurre ebaõnnestus, punased lõpetasid pealetungi. Samal ajal peeti Tartus rahukonverents. J. Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Olid vaidlused kuid venelased andsid järele ja 31.12 kirjutasid lepingule alla, kehtima hakkas see 3.jaanuaril 1920 kell 10.30=Vabadussõja lõpp.

Eesti Vabariik 1920.aastatel (valitsemise korraldus, välispoliitilised suunad, majandus)?
Demokraatlik ja vabariiklik riigikord hakkasid realiseeruma alles pärast Veebruarirevolutsiooni . Eestli püüdles demokraatia poole. 23. aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu, et võtta vastu esimese põhiseaduse. 15.juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus mis sätestas kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, usu, südametunnistuse ja sõnavabadus. Kõrkeima võimu kandjaks oli rahvas.Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu. Täiedesaatev võim Vabariigi Vaitsus , valitsuse tegevust juhtis riigivanem .Kuid see üdini demokraatlik seadus ei hakanud täielikult tööle, teiseks puudus president . Kujunes välja mitmeparteiline süsteem. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse. Koalitsioonivalitsuses osalevad 5 erakonda põhjustasid pingeid. Töö jätkudes lisandus erimeelsusi, sellele järgnes koalitsiooni lagunemine , valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Sagedased valitsusevahetused tekitasid ebastabiilse poliitilise mulje.
Majanduselu esimeseks sammuks sai radikaalne maareform , aluseks 10.10.1919 maaseadus , mille käigus riigistati mõisate maa, maasid jagati välja vabadussõjas võidelnud silmapaistvamatele sõjameestele, lood asundustalu . Pärast Vabadussõja lõpu algas majandustõus, arenes tööstus, rajati töökohti. Kuid see osutus liiga kiireks ja tõi kaasa 1923.a kriisi. Selle tulemusena pankrotistusid ettevõtted, tööpuudus, elatustaseme langus. 1924 käivitati uus majanduspoliitika . Seati esikohale põllumajandus. Hakati toetama ettevõtteid, mis kasutasid kodumaist kütust ja toorainet. Tehti panga ja rahareform , üleminek markadelt kroonidele. Majanduslik tõus.
Välispoliitikas 26.01.1921 Antant tunnustas Balti riike. Üritati normaliseerida suhteis võimalike vastastega.Saksamaaga läks hästi, kuid Venemaaga ei saavutatud edu. Küll aga kirjutati alla Eesti-Vene mittekallaletungilepingule. 22.09.1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige.

Milles seisnes kriis, Eestis 20.lõpp-30.algul (majanduses, sisepoliitikas)?
1929.aastal algas AmeerikaÜhendriikides ülemaailmne majanduskriis , mis jõudis Eestisse1933.aasta suvel. Langesid toiduainetehinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid.
1) MAJANDUS: tõi kaasa tööpuuduse=>hädaabi tööd, töötud ehitasi raudteesid, maanteid, lennuvälju
Olid rahalised raskused=>krooni devalveerimine , kokkuhoiupoliitika
Väljavedu riik hakkas kaubandust reguleerima
Talurahva sissetulekud väh, põllumehed pidid tootmist piirama, pankrot =>riigi poolsed toetused neile
2)SISEPOLIITILINE: MASU -ga kaasnes rahulolematus (korrupt., kunstlik tekitamine?, parteiliste huvide eelidtamine riigile Süüdistati poliitikuid, Riigikogu, valitsust. *valistsuskriis e. rahvas võõrandus riigist, parlament killustus => tulid vabadussõjalised ja tekki nende liit, lubasid et pole korruptsiooni jms.
Põhiseaduslik probl+vajadus presitendi järele => rahvahääletus.

Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused? Riigipööre: Keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja sulgeti vabadussõdalaste ühingud. Sõjakool ja Kaitseliit võttis Tlni oma kontrolli alla ning politsei arreteeris vabadussõdalasi. Valimised lükati edasi ning käivitati puhastustöö riigiametites. Ühtlasi saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Eiselbund. 2.okt1934 seati parlament nn. vaikivasse olekusse: *Detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust( Maaleht suleti, Postimees allutati valitsuse kontrolli alla).Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus.
*Märtsis 35 keelustati kõikide erakondade tegevus. Nende asemele asutati Isamaaliit(valitsuse tahte elluviimine , oli ainupartei ) ja kutsekojad(ühendasid samade elualadega inimesi).
*Riigikogu muudeti kahekojaliseks(alam80, ülem40). Vabariigi valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuse täideviijaks.
*Rahva ja valitsuse kaugenemine ning inimeste eemaletõrjumine poliitiliste otsuste langetamisest.
*Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss posit. Rahva heaolu paranes : sissetulekud kasvasid, tööpuudus kadus .

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariLiisO Õppematerjali autor

tartu liberaalid tallinna radikaalid sotsiaaldemokraatia päts vilms konik nov 1918-3 jan 1920 1929 aasta ülemaailmne majanduskriis vaikiv olek

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti teel iseseisvusele

Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist.

Ajalugu

odt

Venestamine

Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- pralamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. 1901.a asutas Konstantin Päts Teataja. Nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris

Ajalugu

docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Näitamaks eeskuju, kõnelesid Tõnisson ja tema aatekaaslased linna tänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades demonstratiivselt eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse, esmajoones muidugi kohalike asjade otsustamisse, sest osalemist suures poliitikas, st ülevenemaalises mastaabis, peeti väikerahvale ohtlikuks. Siiski andis Postimees lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke

Eesti ajalugu

docx

Kontrolltöö konspekt "Eesti ajalugu"

Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool

Ajalugu

docx

Eesti Ajalugu

Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool

Ajalugu

doc

Eesti teel iseseisvusele

Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased. Üritas sekkuda poliitikasse kohalike asjade otsustamisse. Andis mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. Esikohale seati rahvusaated, tähelepanuta jäid ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud.

Ajalugu

docx

Eesti iseseisvumine ja varasemad aastad

eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse. Kohalikes asjades peeti oluliseks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning maa- ja haridusreforme. TALLINNA RADIKAALID_______________________________________________ 1901. aastal tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja. Selle asutajaks oli Konstantin Päts. Tema päevalehe ümber koondus samuti mitmeid haritlasi. Vastupidiselt Postimehele, ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega klassivõitluise paratamatuses kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidas eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Seati sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Selle saavutamiseks pidi tõrjuma baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast eemale. Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. 1904

Ajalugu

doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne. Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. Ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus. (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid