Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karistamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Karistamine
Selles kirjandis räägime nii mõnegi jaoks üpris valusast teemast karistamisest.Et kas karistamine on vajalik ja mis koguses.Olemas on ka ju viise karistamiseks erinevaid vaevalt lapsi isiksusele ja enehinnangule kasulik kui iga eksimuse eest kohe rihma või vitsa saab. Enne tuleks proovida ikka heaga.
Piibeliki on öeltud ” Karista oma poega , siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge” kuid praeguseks on aru saatud et vaevalt see paarituhande aasta vanune tarkus kõige vastu aitab.Kui laps ikka väikse pahanduse korda saadab siis ei tohiks esimesel korral ikka kohe ihunuhtlust rakentada.Vaid rääkida ja selgitada alles siis kui laps sihilikult mitmendat korda sama lollusega hakkama saab ja jutt ei mõju alles siis tuleks karmimad meetmed appi võtta.
On ka aga teisi arvamusi näiteks nii mõnigi räägib et löömine lööb last vanemast iga löögika endast kaugemale ja pole siis ime kui hiljem kui laps juba oma teed läheb on vanematega suhtlemine külm ja kalk ..Aga see on minu arvates igal lapsel erinev kõik oleneb isiksusest.
Mõni solvub kergesti teine peab aga ka kõige suurematele solvangutele mehiselt vastu ja ei kõiguta teda ei noomimine ega rääkimine.Tuleks lapsele kindlalt selgeks teha et mis on tal lubatud,mis mitte ja millele järgneb karistus Esimesena tuleks kasutusele võtta lihtsamad karistusmeetodid. Näiteks keelata tal vaatada tal telerit või mängida arvutiga,suuremate lastel aga näiteks vähentada taskuraha või kehtestada koduarest . Aga ega sellegi karistuse määramine ei peaks lihtne olema ennem tuleks ikka kaaluda kas see on ikka selle teo eest õige mitte liiga karm.Ja KINDLASTI tuleks seletada lapsele mille eest see on kui laps ei tea või ei saa aru mille eest ta karistada see tekitab ainult paksu verd.
Kui vanem lööb last karistab teda millegi eest ihunuhtlusega.Kuidas peaks laps aru saama et tema ei tohi teist lüia ? Seda on kindlasti toodud koolivägivalla aluseks et kodus on laps saanud tihti vitsa et koolis siis laps akkab nigu võimu näitama.Lüies, kiusates,noriedes teisi endast nõrgemaid ja väiksemaid lapsi.Kuidas selgitada neile et teiste löömine on vale ?Veel ihunuhtlust ?
Nüüd aga asja teise külje pealt ”laps kui ohver”.Kindlasti on saanud paljud vitsa või on ema neid tutistanud aga vanemad on kindlasti selgitanud mille eest ja laps saab oma viast aru et mida togib teha ja mida ei tohi.On aga vanemaid kes oma isklikke probleeme ja valu laste peal välja elavad ja sellega kasvatavad ka omasuguseid või siis vastandeid kes üritavad iga hinna eest oma vanematest erineda ja oma lastega oma vanemate viga mitte korrata.Aga kahjuks ei suudeta kõiki selliseid lapsi kiiresti aidata ja on juhuseid kus vanem on lapse sandistanud või lausa tapnud . Sellel teemal on tehtud väga jahmatavaid dokumentaalsarju näiteks kanal kahes näidatud ” Tappev emaarmastus”.Kus on salakaameratest näha kuidas emad oma imikuid piinavad kuni nad arstiabi vajavad ilma et keegi teine perekonnast seda teaks .Nii mõnigi ema kes sellise teoga on hakkama saanudon lihtsalt öelnud et ma ei kannatanud ta nuttu välja ja surusin talle padja näo ette kuni laps enam ei nutnud .Kui see aga avalikuks on tulnud siis on see kõigile suur jahmatus et kuidas väliselt nii korralik ema saab olla selline lapsepiinaja. Ja imikutega on veel see et nad ei oska rääkida ja kellegile kurta et neile viga tehakse ja sellest saadakse kohati aru liiga hilja et enam midagi on valesti.
Üldiselt on ihunuhtlus üks vanemaid ja kindlasti väga levinud kasvatusmeetod aga kui küsida endalt millised mälestused on sul ihunuhtlusest siis on kindlasti neid kes ütlevad et sain rihma enam ei teinud lollust.Aga kindlasti on ka neid kellel on valusaid kogemusi kuidas väikeste asjade peale on tehtud tagumik mitmeks päevaks triibuliseks.Pea aegu alati saab heaga rääkides või kasutades pehmemaid kasvatusmeetoteid.Aga kindlasti ei saa ka ihunuhtluseta kui laps juba käest ära on minemas.
Karistamine #1 Karistamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Muidumees669 Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD
26
docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

vanematega. Hiljemas eas väljendub see konfliksuse ja agressiivsusega. 2. KASVATUSE ABINÕUD Kasvatusabinõud aitavad meil saavutada kontrolli nii enese kui ka perekonna suhtes. Abinõusid kasutusele võttes saame muuta üht või teist olukorda ja seda siis positiivses suunas. Räägin mõningatest abinõudest ka lähemalt. 1.5 Distsipliin Dissipliinist rääkides võib seda sõna kasutada erinevates tähendutes. Enamlevinum tähendus on kontroll pealesurutud allumise abil ja karistamine. Vähemlevinud tähendus on enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus (Lindgren 1994). Eesti Entsüklopeedia selgitab distsipliini kui kindlaksmääratud korrast kinnipidamist, olgu see kas vabatahtlik või sundusega saavutatav (ENE 1987: 136). Enamasti mõistetakse distsipliini kui allumist teatud reeglitele, mis on kohustuslikud kõigile, kes kuuluvad antud ühiskonda või teatud gruppi. Näiteks kui me lasemeloomaaias kasvanud looma vabasse loodusesse öeldes oled vaba, siis ta

Pedagoogika
MARTTI PALOHEIMO-LAPSEPÕLVE MÕJUD
46
docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

elutingimustele. Seda mõjutavad eriti kodus valitsevad tülid ja riiud ning vanemate alkoholi tarvitamine. See mõjutab last sügavuti kuna alkoholi tarvitanud inimene ei kontrolli oma käitumist. Väga halba mõju avaldab ka vanemate tihe kodust ära olek, kus laps jätetakse üksinda hoolimata sellest kuidas ta hakkama saab. Oma jäle jätab lapse ka kodune kohtlemisviis, milleks võib olla pilkamine ja halvustamine eriti kui see toimub teiste inimeste ees. Kehaline karistamine iga pisemagi asja eest, mis tundub lapsele ebaõiglane ning kohmetust, sest ta ei tea mida või kuidas ta käituma peab, sest vanematele ei meeldi see niikuinii. Ta ei suuda oma vanematele meele järele olla ning see kutsub lapsel esile alalhoiu ning ennast haletseva instinkti. 2. PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS Kujunev välja inimese maailmapilt, mis põhineb meie läbielatud kogemustele. Sigmund Freud on loonud hingeelu ülesehituse , kus kolmnurga kõige tippu jääb

Psühholoogia alused
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

Kirjandus
Ütlusfolkloor-vanasõnad ja kõnekäänud
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Täna on pühapäev." Laisk v

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun