Karistamine (0)

Karistamine
Selles kirjandis räägime nii mõnegi jaoks üpris valusast teemast karistamisest.Et kas karistamine on vajalik ja mis koguses.Olemas on ka ju viise karistamiseks erinevaid vaevalt lapsi isiksusele ja enehinnangule kasulik kui iga eksimuse eest kohe rihma või vitsa saab. Enne tuleks proovida ikka heaga.
Piibeliki on öeltud ” Karista oma poega , siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge” kuid praeguseks on aru saatud et vaevalt see paarituhande aasta vanune tarkus kõige vastu aitab.Kui laps ikka väikse pahanduse korda saadab siis ei tohiks esimesel korral ikka kohe ihunuhtlust rakentada.Vaid rääkida ja selgitada alles siis kui laps sihilikult mitmendat korda sama lollusega hakkama saab ja jutt ei mõju alles siis tuleks karmimad meetmed appi võtta.
On ka aga teisi arvamusi näiteks nii mõnigi räägib et löömine lööb last vanemast iga löögika endast kaugemale ja pole siis ime kui hiljem kui laps juba oma teed läheb on vanematega suhtlemine külm ja kalk ..Aga see on minu arvates igal lapsel erinev kõik oleneb isiksusest.
Mõni solvub kergesti teine peab aga ka kõige suurematele solvangutele mehiselt vastu ja ei kõiguta teda ei noomimine ega rääkimine.Tuleks lapsele kindlalt selgeks teha et mis on tal lubatud,mis mitte ja millele järgneb karistus Esimesena tuleks kasutusele võtta lihtsamad karistusmeetodid. Näiteks keelata tal vaatada tal telerit või mängida arvutiga,suuremate lastel aga näiteks vähentada taskuraha või kehtestada koduarest . Aga ega sellegi karistuse määramine ei peaks lihtne olema ennem tuleks ikka kaaluda kas see on ikka selle teo eest õige mitte liiga karm.Ja KINDLASTI tuleks seletada lapsele mille eest see on kui laps ei tea või ei saa aru mille eest ta karistada see tekitab ainult paksu verd.
Kui vanem lööb last karistab teda millegi eest ihunuhtlusega.Kuidas peaks laps aru saama et tema ei tohi teist lüia ? Seda on kindlasti toodud koolivägivalla aluseks et kodus on laps saanud tihti vitsa et koolis siis laps akkab nigu võimu näitama.Lüies, kiusates,noriedes teisi endast nõrgemaid ja väiksemaid lapsi.Kuidas selgitada neile et teiste löömine on vale ?Veel ihunuhtlust ?
Nüüd aga asja teise külje pealt ”laps kui ohver”.Kindlasti on saanud paljud vitsa või on ema neid tutistanud aga vanemad on kindlasti selgitanud mille eest ja laps saab oma viast aru et mida togib teha ja mida ei tohi.On aga vanemaid kes oma isklikke probleeme ja valu laste peal välja elavad ja sellega kasvatavad ka omasuguseid või siis vastandeid kes üritavad iga hinna eest oma vanematest erineda ja oma lastega oma vanemate viga mitte korrata.Aga kahjuks ei suudeta kõiki selliseid lapsi kiiresti aidata ja on juhuseid kus vanem on lapse sandistanud või lausa tapnud . Sellel teemal on tehtud väga jahmatavaid dokumentaalsarju näiteks kanal kahes näidatud ” Tappev emaarmastus”.Kus on salakaameratest näha kuidas emad oma imikuid piinavad kuni nad arstiabi vajavad ilma et keegi teine perekonnast seda teaks .Nii mõnigi ema kes sellise teoga on hakkama saanudon lihtsalt öelnud et ma ei kannatanud ta nuttu välja ja surusin talle padja näo ette kuni laps enam ei nutnud .Kui see aga avalikuks on tulnud siis on see kõigile suur jahmatus et kuidas väliselt nii korralik ema saab olla selline lapsepiinaja. Ja imikutega on veel see et nad ei oska rääkida ja kellegile kurta et neile viga tehakse ja sellest saadakse kohati aru liiga hilja et enam midagi on valesti.
Üldiselt on ihunuhtlus üks vanemaid ja kindlasti väga levinud kasvatusmeetod aga kui küsida endalt millised mälestused on sul ihunuhtlusest siis on kindlasti neid kes ütlevad et sain rihma enam ei teinud lollust.Aga kindlasti on ka neid kellel on valusaid kogemusi kuidas väikeste asjade peale on tehtud tagumik mitmeks päevaks triibuliseks.Pea aegu alati saab heaga rääkides või kasutades pehmemaid kasvatusmeetoteid.Aga kindlasti ei saa ka ihunuhtluseta kui laps juba käest ära on minemas.