Balti erikord (0)

Balti erikord 
iseloomustab 200 järgnevat aastat 
ri k ri gis 
● kuigi tegemist Eesti- ja li vimaaga vene ri gi  koosseisus , si s oli tegemist ri giga ri gis 
● kohalike aadlike  privileegid  olid ni  tugevalt kaitstud, et vene ri k ei saa eriti sekkuda 
nende tegemistesse 
Aleksander III ei  huvitu  nendest privileegidest 
● aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid 
● väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada 
aadlike õigusi 
● vene võim tunnistab aadlike õigusi 
● venemaa lubab aadlike privileegid taastada 
põhimõtted fikseeritud 1721 uusikaupunki rahuga 
● lepinguga rootsi tunnustab, et mingid alad lähevad vene koosseisu 
● suure eristaatuse al ikaks need alad 
rootsi ja venemaa vastastikune ülepakkumine 
● ulrika eleanora  armukiri  
● rootsi kuningavõim oli nõus aadlikele kehtestatud pi rangud tühistama 
● ulrika oli nõus tühistama ja loodeti eesti ja li vimaa  aadlikud  endale võita 
● rootsi tahab sõda väga enda poole, enda kasuks kal utada, aga peale Poltava 
lahingut kõik selge (rootsi kehvas seisus) 
soome saab rootsi see hetk veel tagasi 
rootsib loodab veel venemaad lüüa, kaotab soome territooriumit 
Kuramaa  püsib veel üsna vähe aega 
baltisaksa  aadlike varasemad privileegid taastatakse 
●  maaomand  ( restitutsioon ) 
○ restitutsioon - reduktsiooni  vastand  
● varasema olukorra taastamine 
● vene võim annab reduktsiooni  valdused  tagasi 
● kuigi  restitutsiooni  el uvi mine tähendab, et maad pole enam keisrivõimu omad, ei 
häiri see teda, sest Venemaa ni  suur, et muult alalt tuleb raha pi savalt sisse 
omavalitsus 
● asju juhivad kohalikud aadlikud 
● rootsi püüdnud seda pi  rata  
● Peeter annab varasemad privileegid tagasi 
● kogu venemaa õigeusklik 
● baltis lubati  luteriusk  
● ametlik keel saksa keel 
● kohalikud seadused, mitte venemaa omad. üleri gilisi seadusi pole 
● kohtuvõim ka kohalike põhimõtete alusel 
● ri k ri gi sees 
● peetri jaoks ebanormaalne seisund, val utas jupi, aga ei saa seda eriti kontrol ida, 
venemaa ja eesti vahel tol imaks ka, mis pi rab veidi kauba li kumist 
● saab sel est si ski kasu, sest ni  saab ri ki läänestada 
○ saab hulganisti euroopalikke haritud inimesi oma teenistusse (baltisaksa 
aadlikud) 
○ ri ki ei saa muuta euroopalikuks, kui pole inimesi, kes  teaks , mis euroopa on 
○ baltisaksa aadlikud töötasid peterburis ja valdavalt räägiti saksa keelt, 
õukondades levis prantsuse keel 
 
Aadlimatrikltie sisseseadmine 
matrikkel oli nimekiri perekondadest 
protsess algab  1740 . aastatel 
●  tegija  olid si s, kui olid matriklis kirjas 
● võisid venemaal tähtis isik ol a, aga eestis neid privileege ei olnud 
● fikseeriti ära, kes on pärisaadli seltskond 
● rüütelkonna li kme nimi peab olema matriklis, muidu sinna ei saa 
rüütelkonda kuulub vaid immatrikuleeritud  aadel  
● võim ~300 perekonna käes 
● li vimaal neid kõige rohkem (170), eestimaal 100, saaremaal 20 
● 300 perekonda, kes kõike kontrol ivad 
rüütelkond võis väljast tulnuid enda sekka võtta 
● hääletati maapäeval, kui kogu rüütelkond koos oli 
vene aadlil puudusid si n aadliõigused 
● ei saanud sekkuda nagu kohalikud 
● teisel pool peipsit aadlikud, si npool mitte 
● maapäeval oli oodatud isik vaid see, kel e nimi oli kirjas (varem kõik mõisa  omanikud  
või rentnikud) 
alates 1750: oodatud immatrikuleeritud  aladele  
● kel el maavaldust pole, ei pea minema, hääleõigus neil, kel el oli  maavaldus  
● 2000 inimest määrasid, mis si n toimub 
● naisi maapäevale ei oodatud 
Maydel ide​ suguvõsa võis alguse saada muinasaegsest ülikust 
● alguse saanud eesti taustaga ülikust 
● vapil ründid, Maidla alal 
 
Katariina II ümberkorraldused 
● vene  keisrinna  katari na suur, pärit saksamaalt 
● BS aadlikud ei tunne end pikalt mugavalt, sest Katari na tahab balti provintside 
eraldiolemist  likvideerida  ja ri ki ühtlustada 
● saksamaal palju suguvõsasid, palju potentsiaalseid abikaasasid 
● katari na oli peeter III abikaasa 
● jõuab mõni kuu hiljem 
● Peeter kõrvaldatakse ning Katari na saab võimule 
● Katari na nägi, et Peetrist ei saa asja ja tõusis ise troonile 
katari na üritab kaotada balti kubermangude eripära 
provintsid vahivad nagu ‘ hundid  metsa poole’ 
1764 suur ringseis mööda eesti ja li vimaad (tartus katari na maja) 
● venemaa pole valmis muudatusteks, mis ta teha tahab 
● tahab kaotada pärisorjuse? 
● mõisnikud pidid talupõegadele mõndagi  jagama , et tööri st ära ei sureks, 
pärisorjuseta poleks talupojad saanud sel ele  loota , et mõisnik neid toidab jne 
“val utatuil ei tohi ol a  suuremaid  õigusi val utajaist” 
1782  kaotatakse tol ipi r 
● et vähendada eesti ja venemaa erisusi 
● et ei saaks eesti oma postisiooni kindlustada 
1783 mõisal pärusemandiks + pearahamaks 
●  ordumeister  andnud armukirja 
● valitseja ei saa lääni tagasi minna 
● ametikult fikseeritud  kinnitus  
● BS aadlikud said sel ega  kindlust  juurde 
 
Asehalduskord  1783-1796 
kubermangureformi​ laiendatakse 1783 läänemere provintsidesse 
● mujal kehtis varasemalt 
● aadlike positsiooni kärbitakse 
eesti 
● asehalduskord, sest kuningavõimu asendus asehaldur, vastutas ja valitses eesti ja 
li vimaa eest 
● ametlikud nimed Tal inna ja Ri a kubermang 
võru ja paldiski maakond 
● võru asutati katari na ajal 
● võru ümber  omaette  maakond 
● muudetakse territooriumi administrati vseid korraldusi 
aadli omavalitsuse ja kohtuvõimu kärpimine 
● alam- ja ülemkorrakohtud 
● talupojad samuti kohtunikeks (nende olukorra parandamine) 
linnaseadus  1785  
● kõigil vabadel linlastel kodanikuõigused 
● kodanikuks said kõik, kes olid vabad 
●  raad  kaotab oma senise tähtsuse (keskaja lõpu tunnus) 
● rae rol  lõplikult kaob hiljem 
●  tsunftikord  likvideeritakse 
 
Mõisa ja talu suhted 
eesti aladel ~1000 mõisat 18. saj lõpp 
● 300 perekonda juhtisid kõike 
● mõis mingis kohas olnud ammu, hooned väga uhked 
● eramõisad, kroonumõisad  pastoraadid  
○ eramõis kuulub mõisnikule igavesest ajast  igaveseks  
○ kroonumõisa on ri gi al uvuses olev mõisa 
○ pastoraad on kirikuõpetaja mõis, talupojad võisid ta heaks töötada 
1721 restitutsioonikomisjonid 
● vene võim annab valdused tagasi 
1739 Roseni  deklaratsioon  
● üks  talupoeg  kaebas mõisahärra peale, väites, et tema õigusi on rikutud 
● algatati  uurimine  talupoegade ja mõisnike suhetest ja õigustest 
● eesti talupojad pärisorjad ilma õigusteta 
● talupoeg koos varaga kuulub mõisnikule 
● koormised ja  ihunuhtlus  vastavalt mõisniku tahtele 
vastupanu: pagemine 
● talupojad põgenesid 
● loodeti leida pääsu, kergemaid tingimusi 
1765  Browne’i “positi vsed määrused” 
● fikseeriti õigus val asvarale, määrati kodukariõiguse pi rid, lubati mõisniku peale 
kaevata 
● talupoegadele anti õigusi juurde 
● karistamisele määrati pi r nt hoopide arv 
mõisategevusvaldkonnad 
● mõisad rikastusid vi na põletamisega e müüsid vi na vene ri gile 
● palju teravilja, sessest tehti pi ritust ja müüdi see vene ri gile 
○  palmse  mõisa vi naköök 
● vene peamine tarvitaja oli sõjavägi, tohutut armeed oli vaja joota