Revolutsioon (0)

Revolutsioon
1896a lahkus ametist ,,Postimehe’’ toimetaha Karl-August- Herman , selles ostsid ära Villem Reinman, Oscar Kallas ja Heinrich Kopper, ning panid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni.
Jaan Tõnisson (1868-1941) sündis Viljandis.
1888-1892- TÜ õigusteaduskonna lõpetas, oli EÜS esimees. Oli ,,Postimehes,, koos A.Kitzbergi ja P.Põld. 5 last. Astus vastu nii saksastamise ja venestamisele. Konflikt baltisakslastega . 1902 -sai Tartu linnavolikogu liikmeks.
Tallinna radikaalid- 1901 a tekkis ,,Postimehele’’ võistleja ,, Teataja ’’, mille toimetajaks oli Konstatin Päts.
Konstatin Päts (1875-1956), sündis Pärnumaal, lõpetas TÜ teaduskonna. 1904 -astus tööle Tallinasse linnapea abina.1905a mõisteti surma, põgenes Sveitsi , 1907 a sSoome.1910a Peterburi Vanglas , 1918-okupatsioonivõimude vanglas. Ei eitanud Eesti kehva majanduslikku olikorda, tahtis Venemaaga koostööd teha, baltisakslased välja tõrjuda. Arreteeriti 30jul 1940, 1952 mõisteti sundravile, suri psüh.haiglas.
1903-Tartus alustas ilmumist ajaleht ,,Uudised’’ lehe asutajaks olid Peeter Speek, Karl Ast, Mihkel Martna. Seda pooldasid radikaalseöt meelestatud noorte,illegentsi ja tööliste hulgas.
Rev. Põhjused- 1)Rahva otsustusõigusi kärbiti oluliselt.2) Puudusid peamised kodaniku õigused ( sõna,trüki,usu-vabadus). 3) Konflikt eestlaste-baltisakslaste vahel. 4) Vene-Jaapani sõda(1904-1905, Vene kaotas) 5)Sotsaalsed erinevused kodanluse ja vabrikutööliste vahel 6)Rahulolematus absolatismiga
1905 Rev algus- Ajend: Algas 1905 9.jan- Verise pühapäeva sündmustega. 2) Peterburis tulistati Talvepaleesse suunduvat rahvahulka, kes läksid keisrile palvekirja viima. 3)Osavõtjaid 140000, suri üle 1000, palju haavatuid. 4) Maha isevalitsus. Korraldati palju streike, rev-iga kaasa läksid üliõpilased.
16okt 1905- 1)Väljaastumine vabrikutööliste poolt. 2) Nõuti poliitvangide vabastamist, ja sõjaväe eemaldamist tänavatelt.
Uus turu-suur rahvakoosolek-sõjavägi avas tule rahvahulga vastu, ilma hoiatamata. 94 suri, üle 200 vigastatu.
17.okt Manifest-Kirjutas alla Nikolai II, kutsuti kokku riigiduuma ,et kindlustada rahvale kodaniku õigus. Loodi ametiühinguid, kodanike vabadusi suurendati. J.Tõnisson, lõi esimesi legaalse erakonna Eestis ( Eesti Rahvameelne Eduerakond – *ERE-). *Talupoegade maavalduste suurendamine , rahvuslik enesemääramine, konstitutsioonide monarhhia.
Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasin revolutsioonilise meeleolusid. Mitmel pool hakati võtma üle omavalitsusi . Põletati mõisaid(kokku 170, hiljem põletati ka viinavabrikuid),Tallinnas toimus üldstreik. Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. Sellega loodeti rahva rahunemist, kui see hoopis halvenes.
Karistussalgad. Kohtuta hukati üle 300 inimese, sõjakohtutes 500 süüdimõistetut hukati. 2) Sunnitöö, vanglad ,avalik ihunuhtlus 3) kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte.
Järgnevad aastad(pärast rev-i)- Mõisate põletamisega oli see küll läbi kuid vastuhakke toimus väga palju edasi (Eestis üle 2000).ERE sai piiramatult edasi tegutseda. (suleti erakondi, ametiühinguid). Enamlased said uue hoo sisse.
Uus töölisajaleht ,,Kiir’’- toimetaja Jaan Anvelt .
Riigiduuma tegevus.-Riigiduumat ei võetut tõsiselt, Riigiduumad ei olnud püsivad, Riigiduumasse valiti 4 eestlast, 1 venelane , ja BS jäi esinduseta.