Eesti 18. sajandil (0)

Eesti 18. sajandil
1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed.
Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil laialdane omavalitsus . Seda süsteemi nimetati Balti erikorraks.
Põhijooned:
1) Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused.
2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata.
3) Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir.
4) Säilusid Saaremaa, Liivimaa , Eestimaa rüütelkonnad.
Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütli nimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol).
Et võita baltisaksa aadlike poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni – reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele.
Mida positiivset ja mida negatiivset oli Balti erikorras?
+
* Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära.
* Suruti maha eestlaste õigused.
* Välistas Vene kolonisatsiooni.
* Baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes
küsimustes.
* Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga.
* Tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sise-
Kubermangudega võrreldes.
2. Balti erikord ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad , linnad, kubermangude piir.
1762. aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keskvõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783. aastal uus halduskorraldus , mida nimetatakse asehalduskorraks.
Balti erikord
1721-1783
Asehalduskord
1783-1796
* Eesti jagunes kaheks kubermanguks :

• Eestimaa kubermang -
  

koosnes 4 maakonnast:
Lääne, Harju, Viru, Järva

• Liivimaa kubermang –
  

koosnes 5 maakonnast, neist Eesti aladele jäi 3: Pärnu, Tartu, Saaremaa
Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa Pihkva kubermangu.
* Eesti jagunes kaheks kubermanguks:

• Eestimaa kubermang-
  

koosnes 5 maakonnast:
Lääne, Harju, Viru, Järva, Paldiski maakond

• Liivimaa kubermang –
  

koosnes 5 maakonnast, mis jäid Eesti alale : Pärnu, Tartu, Saaremaa, Võrumaa (Tartu lõunaosa), Viljandimaa
Sama
* Eesti- ja Liivimaal oli 2 kindralkuberneri.
* Eesti- ja Liivimaal oli 1 asehaldur .
* Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult
aadlikud.
* Linna valitses linnaduumad, kuhu tuli valida
esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest.
* Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu.
* Eesti- ja Liivimaa pidid maksma pearahamaksu.
* Kodaniku õigused olid linnas neil, kes kuulusid
tsunftidesse ja gildidesse ning olid sakslased.
* Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile
majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.
* Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid
aadlimatriklitesse kantud aadlikud.
* Kõigil mõisnikel (aadlikel) olid võrdsed õigused.
Mille poolest erines asehaduskord eelnevast valitsemisperioodist?
1) Valitsemine
Senise 2 kindralkuberneri asemele tuli 1 asehaldur.
2) Haldusjaotus
Eestisse lisandus juurde 3 maakonda : Paldiski, Võrumaa ja Viljandimaa.
3) Suhtumine kohalikku aadlisse
Kõigil aadlikel võrdsed õigused, enam ei (pidanud nad olema kantud aadlimatriklitesse.)
kohalike aadlike privileegid kaotati.
4) Kohtusüsteem
Jäi muutumata.
5) Maksud
Nüüdsest pidid Eesti- ja Liivimaa maksma pearahamaksu (laiendati ka).
3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned.
+
* Piirati senist keskajast pärit
omavalitsusstruktuuri.
* Taotles kõigi impeeriumi piirimaade
ühtesulatamist Venemaaga.
* Uued omavalitsusorganid olid oma otsustes
rohkem riigivõimu kontrolli all kui varem.
4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon.
Roseni deklaratsioon
Eisen pärisorjusest
1) Pärisorjus on talupojale kahjulik.
1) Pärisorjus on talupojale kasulik.
2) Kõik talupojad peavad maksma makse ja tegema teotööd.
2) Talupoeg ei maksa makse, kui tal pole millestki maksta.
3) Talupoeg peab üleval mõisnikku.
3) Mõisnik peab üleval talupoega.
5. G.Browne´i nn positiivsed määrused.
1765 . aastal esitas G. Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn positiivsete määrustena:
a) talupoeg sai õiguse vallasvarale;
b) määrati kindlaks mõisa koormiste ülempiir;
c) talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui too rikub määrusi;
d) määrati kindlaks kodukari piirid.
6. Valgustus . A.W.Hupel. P.E. Wilde .
18. sajand on tuntud kui valgustussajand , sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja pärisorjusliku korra vastu.
Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819).
1) Andis välja saksakeelse kogumiku topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, floorast ja faunast.
2) Koos Põltsamaa arsti Peter Wildega andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte Lühhike öppetus.
3) Kogus eesti rahvaluulet ja saatis avaldamiseks Saksmaale.
4) Koostas eesti keele sõnaraamatu.
5) Organiseeris talupoegadele lugemisseltse.
7. Pietism , hernhuutlus . Hernhuutlaste tegevuse tähtsus.
18. sajandil võistlesid luteri kirikus 2 religioosset suundumust
pietism
hernhuutlus
* Levis eelkõige haritud teoloogide seas.
* Levis lihtrahva hulgas.
* Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes
ei ela kõlbelist elu.
* Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne
ebavõrdsus ja vajakajäämised kõlbluses.
* Jumalateenistused toimusid kirikutes, neid
viis läbi kirikuõpetaja.
* Moodustasid omaette kogudusi, mis tegutsesid
lageda taeva all või ehitati palvemaja.
Jumalateenistusi viis läbi kohapeal valitud
jutlustaja, kusjuures kõigil oli õigus kaasa rääkida.
* Liikumine oli vaid usulise suunitlusega.
* Mitmes paigas väljus liikumine usulistest
raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi,
mistõttu valitsus keelas liikumise.
* Liikumine ei tegelenud hävitustööga.
* Hävitati kõike, mis olid seotud vanade
kommetega: ohvrikohad, muusikainstrumendid,
rahvariided ehted.
* Said alguse Saksamaal ja levisid Baltikumi 1820.-1840. aastail.
* Propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine .
* Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada ja arusaadavaks teha.
* Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele.
Hernhuutlaste tegevuse tähtsus:
1) Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele.
2) Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas.
3) Eestlased said indu kirjutamisoskuse omandamiseks.
4) Eestlane muutus kõlbelisemaks.
8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid .
Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal:
1) 1739. aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7–12-aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast.
2) 1765. aastal kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ning suurematesse mõisatesse.
9. Milliseid õppeaineid koolis õpetati?
Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine, lauluraamatu kasutamine.
10. Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jagatud mõisa, kiriku ja valitsuse vahel?
a) mõis – tuli rajada kodukool; otsima korraliku õpetaja; tagama, et õpilased kooli tuleksid.
b) kirik – peab tegema nimekirja lastest, kes peaksid koolis käima; peab aitama lapsed kooli;
eksamineerima koduõpetusega lapsi.
c) valitsus – kooliraamatute olemasolu kindlustama küllaldasel määral, odavate hindadega,
läti kui ka eesti maakondades.
Eestimaa kubermangus haridusprobleemidega ei tegeldud, lapsi õpetati lugema kodudes.
18. saj. lõpus oskas Liivimaal lugeda üle 60% eestlastest.
11. Eestikeelne kirjasõna lk. 124
Nimeta 3 olulisemat saavutust 18. sajandil eestikeelse kirjasõna arengus
1) 1739. a. andis Anton Thor Helle välja (põhja)eestikeelse piibli.
2) Talurahva hulgas levisid rahvakalendrid, juturaamatud .
3) Kirjutati nõuanderaamatuid, õpetasid, kuidas aidata uppunut, kuidas teha õlut.
18. sajandi II poolest alates kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema levikuga olid rahvakalendrid.
Trükivalgust nägid ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud.
Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud (nt kuidas anda abi uppunule jne).
12. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku A.T. Helle, G. Browne?
Anton Thor Helle oli Jüri kirikuõpetaja. Andis 1739. a. andis välja (põhja)eestikeelse piibli. (esimene tervikuna eesti keeles ilmunud piibel)
George Browne oli kindralkuberner . 1765. aastal esitas G. Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda.
1765 avaldas Browne oma patendiga Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurtesse mõisatesse.
13. Selgita: aadlimatrikkel, restitutsioon , pearahamaks, pärisori, valgustussajand.
Aadlimatrikkel – nimekiri, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol).
Restitutsioon – reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele.
Pearahamaks – Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks , mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal.
Maksu ei pidanud tasuma aadlikud, vaimulikud , õpetlased ja riigiametnikud
Pärisori – talupoeg, kes kuulus mõisnikule ning pidi tema heaks tegema teotööd, maksma andamit, temaga võis teha tehinguid maast lahus, oli sunnismaine .
Valgustussajand - 18. sajand on tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja pärisorjusliku korra vastu.
Talurahva olukord pärast Põhjasõda.
1696. aasta majandusreglemant jäi küll kehtima ka peale Eesti minekut Vene võimu alla, kuid talupoegade olukord halvenes siiski, sest toimus mõisate restitutsioon. Enamus talupoegadest muutusid sellega seoses pärisorjadeks. Samas ei langenud Eesti talupoeg sellisesse õiguseta olukorda nagu Vene talupoeg, sest ta võis mõisniku peale kaevata ja ei pidanud minema 18. saj. lõpuni nekrutiks (see, kes värvati sõjaväkke 25 aastaks).
Pärisori – talupoeg, kes kuulus mõisnikule ning pidi tema heaks tegema teotööd, maksma andamit, temaga võis teha tehinguid maast lahus, oli sunnismaine.
Talurahva õiguslikust olukorrast saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni seletuskirjast Vene valitsusele 1739. aastal:
* Talupoeg kaotas vabaduse pärast muistset vabadusvõitlust.
* Talupoegade koormised määrab rüütelkond.
* Rüütelkond (mõisnik) võib talupoja elu/surma eest otsustada (ihunuhtlus). Võis vabalt
karistada piiramatult.
* Talupoeg – maksud, teotöö kohustuslik, määrab mõisnik.
* Talupojal puudus omandiõigus.