Eesti 18. sajandil (0)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Eesti 18.sajandil

2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir 1762.aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi ääre-alade privileegid; allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783.aastal uus halduskorraldus, mida nimetati asehalduskorraks. Balti erikord (1721-1783) Asehalduskord (1783-1796)  Eesti jagunes kaheks kubermanguks:  Eesti jagunes kaheks kubermanguks: a) Eestimaa kubermang, mis a) Eestimaa kubermang, kuhu kuulus koosnes neljast maakonnas neli maakonda (Läänemaa, (Läänemaa, Harjumaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa) + Virumaa, Järvamaa) üks lühikest aega püsinud Paldiski b) Liivimaa kubermang, mis maakond.

Ajalugu

4

docx

Kordamine: Eesti XVIII sajandil.

Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga -: suruti maha eestlaste õigused; baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes; eestlasi hoiti omavalitsusorganitest eemal. Balti erikord 1721-1783 Asehalduskord 1783-1796 Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermnaguks: a) Eestimaa kubermang: Lääne-, Harju-, Viru- ja a) Eestimaa kubermang: lisandus Paldiski Järvamaa b) Liivimaa kubermang: lisandusid Viljandi ja b) Liivimaa kubermang: Pärnu-, Tartu-, Saaremaa Võru c) Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa c) Na ja Setumaa ­ jäi endiseks Pihkva kubermangu

Ajalugu

9

doc

Varauusaeg

Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa

Ajalugu

3

doc

Balti erikord, mõisted, asehalduskord

· PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor · AUGUST WILHELM HUPEL-Viljakas litertaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikus ,,Topograafilisi teateid eesti ja liivimaast" · JOHANN GOTTFRIED HERDER-Saksa suurim valgustaja · AUGUST VON KOTZEBUL-kirjanik,kes asutas esimese teatritrupi eestis · ANTON THON HELLE-Jüri kiriku õpetaja, kes kirjutas Piibli põhja-eesti keeles, 1739 PÄRISORJUS: õiguslik ja sotsiaalne süsteem. Ei saa vabalt elukutset valida. Allumine mõisniku kohtuvõimule. Isikliku elu kitsendused. Mõisniku peale ei saa kaevata. Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele. Relvakandmise keeld

Ajalugu

5

pdf

Eesti 18. sajandil

EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09

Ajalugu

4

doc

Vene aeg - XVIII sajand

170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~ 500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski maakond · Liivimaa kubermang Tartu, Pärnu, Saaremaa maakonnad, lisaks tekkis juurde Viljandi ja Võru maakond,

Ajalugu

8

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn · 1708 ­ Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni ­ Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 ­ Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. ­ Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 ­ Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000­140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine

Ajalugu

6

doc

Eesti Vene võimu all

Esimesena Venemaa valitsejatest üritas baltisakslaste privileege muuta/piirata/tühistada Katariina II (polnud enam välisjõudu, kes oleks võinud provintse eraldada), kuid pärast tema surma 1796 need taastati ja üldjoontes kehtisid 1917.aaastani. a) Katariina II muudatused 1. Katariina II uus asehalduskord: Eesti- ja Liivimaa eesotsa nimetati ühine asevalitseja ehk asehaldur. Maakondadeks said Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Saaremaa Eesti osas ning Pärnu-, Viljandi-, Võru-, Tartumaa, Peterburi ja Pihkva kubermang Liivimaa osas. 2. Poliitilised ümberkorraldused: Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. 3. Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus, mõisad muudeti pärusomandiks.

Ajalugu

Kommentaarid (0)