Kordamine. Rahvusvaheline olukord 1918-1939. 1. Versailles` rahu tähtsamad punktid. 2. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Saksamaal keelati ära sõjatehnika omamine ja üldine sõjaväekohustus, seega ei saanud nad vastu sõdida ja pidid nõustuma raskete rahutingimustega. 3. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast I maailmasõda? (osata nimetada impeeriume, mis lagunesid, ja uusi loodud/tekkinud riike) Vt. kaart õpik lk. 14. Kontrolltöös võib olla kaart. Lagunes Osmani impeerium. Laguned Austria-Ungari, asemele tuli Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Tekkis Jugoslaavia Vene riigist eraldus Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola 4. Seleta mõisted: Pariisi rahukonverents, Versailles` rahu, reparatsioon, Rahvasteliit. Pariisi rahukonverents- kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes, sõlmiti Versailles´ rahu. Ve...
Võrkpalli sünd ja ajalugu Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Mina räägin teile võrkpalli sünniloost ja selle varajasest ajaloost. Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala. Kuid vähesed teavad, kuidas nende ja ka minu lemmikspordiala sündis ning mil moel see üle maailma levis. 1895. aastal tekkis USA-s Holyoke kolledzi kehalise kasvatuse õpetajal William Morganil tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka lootustandva jalgpallurina silma paistnud Morganit kannustas ilmselgelt ka kadedus, sest tema hea sõber James Naismith oli äsja leiutanud korvpalli. Seeläbi sündis Morganis soov luua midagi nende jaoks, kellele korvpall liiga vaevarohke ja väsitav tundus. Mõtete saamiseks asus Mo...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
12.B Kunst Esimese maailmasõja ajal Kunsti inimeste pettumine ühiskonnas ja selle väärtustes. Anarhistlike, mässumeelsete vaadetega kunstnik rühmituste kujunemine nagu Voltaire´i kabaree . Eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafüüsiline kunst. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalidega, üle-üldiste kodanike väärtuste naeruvääristamine. Kunsti eesmärk inimest sokeerida, rabada, püüe sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane mäss. Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk siis ajatuse loomine. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis Sveitsis aastatatel 1916.-1922. Dadaismi algajateks peetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnike. (Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco, Hans Richter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Marcel Duchamp, Max Ernst ja Kurt Schwitters.) Dadaiste on mõjutanud Esimene maailmasõda. Leides, et kogu läänekultuur on suremas. Elu tajutakse...
Kuressaare Gümnaasium Inimeste igapäevaelu 1920-30. aastatel-uuendused ja probleemid Maarja Toplaan 9a klass 2o11 aasta SISSEJUHATUS 1920-1930 aastail olid väga keerukad ajad. Maailma majanduses oli mitmeid allakäike mille all kannatas kogu rahvas. Inimesed kaotasid töö ja vajaminevate asjade jaoks raha ei jätkunud. Tuli leida erinevaid lahendusi toime tulekuks. Majandus kiiside vahel oli ka tõuse kuid need olid vaid näilised. Inimesed olid depressioonis. Tekkisid ka mitmed uuendused, et inimeste olukorda parandada. PÄRAST I MAAILMASÕDA I Maailmasõjas olid saanud miljonid inimesed surma ja haavata. 1920 aastail uskusid paljud, et on saabunud muretu aeg ning elu läheb ainult paremaks. Kuid see ei l...
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka k...
KONTROLLTÖÖ I OSA . Töö allikatega. 20p 1.Lugege läbi tekst ja vastake küsimustele. (4p) A. Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas helisenud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma." Nüüd on see aeg käes. /---/ Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, üksmeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enesemääramise peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda : Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokraatliseks va...
Paratamatu lõhede tekkimine eri põlvkondade vahel Kuigi ühte põlvkonda kuuluvad inimesed on kõik üksteisest erinevad, on nad üldises plaanis vaadatuna siiski väga sarnased. Põlvkondadevaheliste kommete ja käitumisnormide muutumine on aga paratamatu. Väga suurt rolli põlvkondadevaheliste suhete muutumisel mängib keskkond. Julgen väita, et näiteks Esimese maailmasõja ajal suheldi oma sugulastega rohkem või vähemalt nähti rohkem vaeva, et seda teha. Ka suhtlemisel oli sel ajal suurem väärtus. Keegi ei saanud kindel olla, kas ta sugulastest keegi järgmisel päeval ka elus on või on ta äkki juba surma saanud. Hoiti kokku, ühte peresse kuulus mitu põlvkonda. Lapsele võis vanaemal olla sama suur tähtsus kui ta emal. Tänapäeval jääb aga mulje, et suurt tähtsust omavad ainult suhted oma vanemate, õdede ja vendadega, inimestega, kellega ühe katuse all elatakse. Oma vanavanematega räägitakse vaid viisakuse...
Referaat Le Corbusier Nimi Rühm Asukoht 2010 Sissejuhatus Charles-Édouard Jeanneret-Gris oli tuntud kui nimega Le Corbusier. Ta sündi 6 Oktoobril aastal 1887 ja suri 27 augustil 1965 aastal. Le Corbuiser oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt, disainer, urbanist, kirjanik ja ka kunstnik mida nüüd nimetatakse moodsa arhitekuurina või rahvusvahelise stiilina. Ta sünid Sveitsis ja sai Prantsuse kodakondsuse Elulugu Ta sündis nimega Charles-Édouard Jeanneret-Gris, kohas nimega La Chaux de Fonds, mis on üks võike linn Neuchatel cantonis Loode svetsis. Teda huvitas väga visuaalne kunst, ning ta õppis kunstikoolis ja tema õpetajaks oli Charles L'Eplattenier, kes oli õppinud Budapetist ja Pariiisis. Tema arhitektuuri õpetajaks oli René Chapallaz kellel oli suur mõju Le Corbusier varasemate majade disainimises. Tema poolt formuleeritud idee on Purism ehk esteetilisel, puhtal, lihtsal geomeetrilisel vormil p...
1.Sel ajal valitsesid kirjanduses realism ja rahvusromantika.Luule järgis enamasti vanbaromantilist laadi.Saj. alguskümnendil tõusis juhtkohale eelkõige tänu Noor-Eestile uusromantism.1914-1917 sõja ajal ei ilmunud eriti raamatuid.1917-1922 tegutsesid kirjanduses 2 suurt.Noor-Eesti kunstivaateid ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat kirjanduslikku rühmitust-Siuru ja Tarapita.Noor-Eesti-tuli kokku 20saj.alguses.Seda võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandekseesti ühiskonna muutumise.Liikmed-Suits,Tuglas,Linde,Aavik,Ridala,Kallas,Oks,Semper ja Alle. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.Kirjandusvooluliselt esindas nooreestlaste looming uusromantismi.Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst.Aaviku algatusel ...
Esimene maailmasõda 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 Maailmasõja põhjused: Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Alahinnati ülemaailmse sõja tekkimise ohtu Muutusid hoiakud sõdade ja sõdimise suhtes. Sõda peeti põnevaks ja romantiliseks. Puudusid rahvuslikke kriise reguleerivad institutsioonid. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Loodi sõjalisi liite. Kiiresti arenes sõjatehnika. Ehitati raudteid. Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari Kolmikliit- 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa Sõdivate poolte plaanid: Kolmikliit Saksamaa- Schlieffen- Saksa kindralstaabi ülem, Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine. Austria-U...
Proosa aastatel 1905-1940 Sajandivahetusel eesti kirjanduses valitsenud realism mõjutas ka 20.sajandi alguse noori kirjanikke. Realistlike, peamiselt külaelu kajastavate juttudega astusid kirjandusse Friedebert Tuglas, A.H.Tammsaare, Oskar Luts, Jaan Oks ja teised. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.sajandi esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare üliõpilasnovelli "Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelase tunde- ja meeleoluvarjundeid. Jaan Oksa detailirikas ja samas üldistav külaelukujutus on aga omamoodi ühendus naturalismist ja sümbolismist. 20. sajandi teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline p...
Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega ... Taimi Nilson MA sotsioloogia [email protected] KIRJANDUS: Hess B.B., Markson E.W., Stein P.J. Sotsioloogia. Külim, Tallinn 2000 Aimre I. Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn 2001 Sotsioloogiliste uurimuste publikatsioonid, näit: Titma M. (toim). Sõjajärgse põlvkonna ...; Kutsar D. (toim). Elutingimused Eestis ... ; Trumm A., Roots A. jt Leinsalu, M., Kunst, A., Kasmel, A., Habicht, J. Social ingualities in health in Estonia: main report. Tallinn: Ministry of Social Affairs of Estonia. (2002). Köhler K; "Välditav suremus Eestis ja selle seosed sotsiaalmajanduslike näitajatega" TEES: Sotsioloogia uurib inimeste ja inimrühmade käitumise otsest-objektiivset seotust ühiskonna strukturaalse arenguga Sotsioloogiline vaatekoht Uurib inimeste käitumist grupis Grupikonstruktsioone Enesepeegeldust Kollektiivne tegelikkus Sotsiaalsed strukt...
Indrustrialiseerimine on suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuu...
1 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Teine maailmasõda Referaat l 2 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sammhaaval uue sõjani...................................................................................................................... 3 1.1 Uute konfliktide kujunemine........................................................................................................ 3 1.2 Hispaania kodusõda...................................................................................................................... 3...
MAAILMASÕJA PÕHJUSED: x) alahinnati ohtu suurriigid ei uskunud, et sõda puhkeb. Nad ei pingutanud piisavalt, et seda ära hoida. x) sõda romantiseeriti 20. saj algul oli arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas oli palju neid, kes soovisid sõda. x) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 1914. a ei olnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete...
06.09.2013 Maailm 20.saj algul · 19. Sajandi lõpp oli maailmas imperialismi ajastu. · Tekkisid võimsad rahvusriigid(rahvusluse levik) · Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end rohkem( sovenism e. Marurahvuslus) · Selline mütteviis õigustas imerialismi teket. · Imperialismi tagajärjel muudeti vähem arenendud riigid tugevate riikide toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. J...
1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand ...
totalitarism see tähendab riigijuhil on piiramatu võim, riik kontrollib täielikult kodanike igapäevaelu. totalitarismi ja autoritarismi kehtestamiseks on soodne aeg siis kui riik ja rahvas on läbi teinud mõne suure kannatuse(sõda, majanduskriis...) . sellisel juhul rahvas usub kergelt lubadusi. totalitaarse reziimi iseloomulikud jooned: 1. on üks partei, teised parteid keelatakse 2. võim koondub paretei juhi kätte 3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele ...
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
Renessanss- 15- 17.saj - Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisi...
Ajaloo KT Millised olid maailma arengu üldised tunnusjooned 20. sajandi algul? Maailma domineeris Euroopa, sest omas väga palju asumaid ja peale Euroopa oli vaid kaks iseseisvat riiki, kes polnud nii võimsad. Oli teaduse ja tehnika areng, mis omakorda suurendas usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad...
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus p...
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupo...
Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel. Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem ...
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistusk...
Ajaloo kontrolltöö Villu II maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Konfliktid 30-ndatel 1935.aastal varises kokku Versailles' süsteem. Saksamaa teatas, et ei pea enam rahulepingust kinni. 1935.a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. Samal aastal sõlmiti Sakasamaa ja Inglismaa vahel mereleping, mille tulemusena Inglismaa lubas Saksamaal hakata ehitama allveelaevu ja kasutada neid Põhja ja Läänemeres. Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodus...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu.................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine...................................................................................................
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku...
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 ...
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenc...
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealis...
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga TEINE MAAILMASÕDA Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude ok...
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suve...
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
Lk 46 1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal? Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks. 3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis k...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess………………………………………………………………… ………………6-7 3 Majandus 3.1 Majan dus- ja rahaliit …………………………………………………………………………….7 3.2 Rahan duskoostöö ajalugu………………………………………………………………………8 3.3 ERS- ist sai EMU………………………………………………………………………………………8 3.4 ...
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esi...
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
Stenar Kamarik P 37 VÕRKPALL Arvestustöö Juhendaja: Ants Rikberg Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 AJALUGU........................................................................................................................................4 VARUSTUS......................................................................................................................................6 Mänguala......................................................................................................................................6 Võrk.................................................................
GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabri...
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...
Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahet...
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroo...
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks te...
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 1991 Tartu Ülikooli olulisemad töölõigud 1918- 1940 I maaailmasõja lõpus oli TÜR-s ainult umbes 26 000 27 000 köidet, kuna raamatukogu fondid olid sõja eest Venemaale evakueeritud. 1918-1919 üritas ülikooli raamatukogu taastada katkenud välisvahetussuhteid, kuid veel see ei õnnestunud valitseva poliitilise olukorra tõttu. Esimesed raamatud laenati Eesti asutustelt. Esimese trükise välismaale laenutas ülikooli raamatukogu 1920.aastal. Esimesed kirjad, mis puudutavad bibliograafiaalast tööd, pärinevad samuti aastast 1920. 1.01.1920 sai raamatukogujuhatajaks klassikalise filoloogi haridusega Fr. Puksoo, kellest kujunes raamatukogu juhatajaks oldud aastate jooksul Eesti raamatukogunduse rajaja. Puksoo tubliks abijõuks oli väike, aga väga kohusetundlik ja südamega asja juures olev töökollektiiv. Juba 1921. aastast taasavati raamatukogu lugejatele, kuid see oli palju tööd ja enese...
annaabi.ee 
