Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusvaheline olukord 1918-1939. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega?
  • Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast I maailmasõda?
  • Miks teravdas Hitleri võimuletulek rahvusvahelist olukorda maailmas?
  • Kelle vahel mis aastal ja miks sõlmiti Berliin-Rooma telg ja Kominternivastane pakt?
  • Kuidas mõjutas kriis tavainimese igapäevaelu?
Kordamine. Rahvusvaheline olukord 1918-1939.
  • Versailles ` rahu tähtsamad punktid.
    2. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega?
    Saksamaal keelati ära sõjatehnika omamine ja üldine sõjaväekohustus, seega ei saanud nad vastu sõdida ja pidid nõustuma raskete rahutingimustega.
    3. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast I maailmasõda ? (osata nimetada impeeriume, mis lagunesid, ja uusi loodud/tekkinud riike) Vt. kaart õpik lk. 14. Kontrolltöös võib olla kaart.
    Lagunes Osmani impeerium .
    Laguned Austria-Ungari, asemele tuli Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia
    Tekkis Jugoslaavia
    Vene riigist eraldus Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola
    4. Seleta mõisted: Pariisi rahukonverents, Versailles` rahu, reparatsioon , Rahvasteliit .
    Pariisi rahukonverents- kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist  1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes, sõlmiti Versailles´ rahu.
    Versailles` rahu – leping, mis sõlmiti Saksamaa ja võitjate vahel.
    Reparatsioon- maks, mida kaotaja peab maksma sõjas tekitatud kahjude eest.
    Rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon , mille ülesandeks on ära hoida sõda, kasutades selleks diplomaatiat.
    5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine maailmas 1930. aastatel.
    6. Kuidas aitas 1929. aasta USA-st alguse saanud majanduskriis kaasa rahvusvahelise olukorra teravnemisele?
    7. Miks teravdas Hitleri võimuletulek rahvusvahelist olukorda maailmas?
    Saksamaa sai rajada sõjalaevastiku
    1936.a. viis väed Reini piirkonda
    Seati sõjaväekohustus
    8. Kelle vahel, mis aastal ja miks sõlmiti Berliin - Rooma telg ja Kominternivastane pakt?
    Saksamaa ja Itaalia vahel, 1936.aastal sõlmiti sõjalis-poliitiline liit.
    Selle eesmärgiks oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organ. vastu.
    9. Esimese maailmasõja mõju maailma majanduselule.
    Sõja ajal toodeti sõjaks vaja minevaid asju, rahva toiduainete ja tarbekaupade varustamine oli teise järguline
    Majandussidemed riikide vahel katkesid, kuna impeeriumid lagunesid ja muudeti piire .
    Paljudes riikides oli sõja purususi
    Paljud inimesed olid saanud surma või jäänud vigaseks.
    10. Esimese maailmasõja mõju Prantsusmaale, USA-le ja Saksamaale. Õpik lk. 20.
    Prantsusmaale: kõige suuremad purustused
    USA: tugevnes : sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma
    Saksamaa: pidi maksma reparatsioone
    Pidi andma ära kolooniadid ja kaotas territootiume
    Raha väärtus langes
    Kaotas suurriigiseisundi
    11. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused ja ajend .
    Ebamajanduslik käitumine: võeti kergelt laene.
    Kaupade ületootmine.
    Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimmisse.
    12. Kuidas mõjutas kriis tavainimese igapäevaelu? Õpik lk. 24
    Inimesed jäid tööta.
    Inimestel puudus sissetulek.
    Kes jäid tööle, pidid leppima väiksema palgaga.
    Inimesed olid näljas.
    13. Mille poolest erines 1929.-1933.aasta majanduskriis kõigist varasematest majandus-kriisidest?
    Kaupa oli palju , kuid raha selle ostmiseks puudus.
    Tööpuuduse enneolematu kasv: mis tõi kaasa rahvarahutused.
    Kestis pikka aega.
    14. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed.
    Inimesed mõistsid et võlgu elamine ja spekuleerimine pole mõtekas tegu.
    Sagenesid abielulahutused ja enesetapud
    Tekkis arusaam, et kriisi tingimustes võivad kulud ületada tulusid.
    Vähenes sündivus
    Korraldati hädaabitöid:tehti korda tänavad, haljastati alasid jne.
    Inimesed vaesusid ja nälgisid.
    Mitmes riigis kehtestati diktatuur
    Euroopa ja USA suhted halvenesid, sest mõlemad süüdistasid üksteist kriisi puhkemises.
    15. Konveiermeetodi positiivsed ja negatiivsed tagajärjed.
    Tööpäev muutus pingelisemaks
    Ei olnud võimalik enma lahkuda
    Pidi tegema päev läbi sama liigutust.
  • Rahvusvaheline olukord 1918-1939 #1 Rahvusvaheline olukord 1918-1939 #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liinutriinu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ajalookordamine
    4
    doc

    Ajalookordamine

    AASIA VALITSEJAKS. 1930.AASTATE ALGUL RÜNDASID JAAPANLASED HIINAT. VALLUTATUD HIINA OSASSE LÕID NAD JAAPANIST SÕLTUVA MANDZUKUO RIIGI. RAHVASTELIIT NÕUDIS,ET JAAPAN VIIKS OMA VÄED HIINAST VÄLJA. TOKIO VALITSUS EI TEINUD SEDA JA RAHVASTELIIT KUULUTAS JAAPANI AGRESSORIKS EHK SÕJA ALGATAJAKS JA VALLUTAJAKS. JAAPAN LAHKUS RAHVASTELIIDUST, KUID MITTE HIINAST. HISPAANIA KODUSÕDA NÄITAS KUI TERAVAKS ON RAHVUSVAHELINE OLUKORD MUUTUNUD 1936.AASTA SUVEL PUHKES SÕJAVÄELASTE MÄSS, MIDA JUHTIS KINDRAL FRANCO. MÄSS KASVAS KODUSÕJAKS. VABARIIKLASI ASUS TOETAMA NÕUKOGUDE LIIT. SAMUTI ABISTASID SAKSAMAA, ITAALIA JA PORTUGAL. KODUSÕDA LÕPPES 1939.AASTA KEVADEL VABARIIKLASTE LÜÜASAAMISEGA. HISPAANIA KODUSÕDA OSUTUS II MAAILMASÕJA EELMÄNGUKS 6. KUIDAS RIKKUS SAKSAMAA VERSAILLES`RAHULEPINGUT? SAKSAMAA ALUSTAS RELVAJÕUDUDE TAASTAMIST JUBA MÕNE AJA

    Ajalugu
    Ajalugu 9 klass
    2
    doc

    Ajalugu 9 klass

    Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versailles' süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa

    Ajalugu
    9 klassi ühiskonnaõpetuse konspekt
    5
    doc

    9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

    Nad pääsesid sinna hiljem. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks". Sõjaks hakkasid 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 2 valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. 1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei

    Ühiskond
    Ajalugu 1-maailmasõda
    5
    doc

    Ajalugu 1. maailmasõda

    Nad pääsesid sinna hiljem. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks". Sõjaks hakkasid 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 2 valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. 1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei

    Ajalugu
    RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920 -30-AASTAIL ja MAAILMAMAJANDUS 1920 -30-AASTAIL
    2
    odt

    RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL ja MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL

    kuidas mõjutasid Pariisi rahukonverentsil tehtud otsused rahvusvahelisi suhteid 1930. aastail (lk 10-11) Saksamaad vihastas Versailles´ rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Riikidevahelisi suhteid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga. Rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. 2.Rahvusvaheline olukord 1920.-30. aastail: kes ja milliste põhimõtete järgi otsustas uued riigipiirid Euroopas pärast I maailmasõda (k 10) Antandi suurriigid otsustasid ja nad ei arvestanud teiste Euroopa rahvaste soove, vaid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. millised uued riigid tekkisid Euroopas I maailmasõja lõpul ja pärast seda (lk 14) Eesti, Läti, Leedu,

    Ajalugu
    Ajalugu 9-klass KT-ptk 1-2
    2
    doc

    Ajalugu 9. klass KT. ptk 1-2

    Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versaille's- süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa

    Ajalugu
    9 klassi kontrolltöö pt 1-2A
    3
    rtf

    9.klassi kontrolltöö pt.1-2A

    nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919

    Ajalugu
    Ajaloo kordamine pt 1-2
    2
    rtf

    Ajaloo kordamine pt 1-2

    AJALOO KT pt. 1-2 MÕISTED reparatsioon - kahju täielik hüvitamine sõja võitjale. Versailles' süsteem - Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus mis oli vastumeelt nii Saksamaale kui ka Asuterlastele, Ungarlastele, Bulgaarlastele nin ka türklastele. Rahvasteliit - Pariisi rahukonverentsi loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun