Eesti kirjandus (1)

1.Sel ajal valitsesid kirjanduses realism ja rahvusromantika.Luule järgis enamasti vanbaromantilist laadi.Saj. alguskümnendil tõusis juhtkohale eelkõige tänu Noor-Eestile uusromantism.1914-1917 sõja ajal ei ilmunud eriti raamatuid.1917-1922 tegutsesid kirjanduses 2 suurt.Noor-Eesti kunstivaateid ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat kirjanduslikku rühmitust-Siuru ja Tarapita .Noor-Eesti-tuli kokku 20saj.alguses.Seda võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandekseesti ühiskonna muutumise.Liikmed-Suits, Tuglas ,Linde,Aavik, Ridala ,Kallas,Oks, Semper ja Alle. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.Kirjandusvooluliselt esindas nooreestlaste looming uusromantismi.Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst .Aaviku algatusel tõusu NE oluliseks tegevusvaldkonnaks keeleuuendus .Tähtsus oli neil Enam kultuuri.Enam euroopalist kultuuri.Olgem eestlased aga saadem ka eurooplasteks.
2.Siuru-Kogu rühmitus oli enesekeskne ja eraldi olid ka enesekesksed inimesed.Tohutult andekad ja kuulusid samasse generatsiooni.nad kaldusid fantaasiasse ja erootikasse.Liikmed-Visnapuu,Adson, Gailit ,Under,Tuglas,Semper.Nähtamatu külaline oli jaan oks.Mitteametlikult kuulusid Jaan Koort ja Nikolai Tsiik.Nad olid emotsionaalsemad kui tavakuntsnikud.Nendega käisid kaasas skandaalid kuna nad tekitasid elevust.Nende põhimõte oli ärritada kodanlasi.Siurilaste luuletused olid väga puhtad.Armastusluulet kirjutasid väga julgelt,kasutasid murdekeelt,uuenduslikku keelt.Tänu Siurile, eelkõige underlie tõusis eesti luule kõrgustesse.Sel perioodil oli tähtsam luule kui proosa.
3.Tuntuim eesti poetisse.ta debüütkogu oli kohe ta tiptoes.Kogu looming on tulnud südamest,palju kirjutab armastusest.Noorelt kirjutas luuletusi saksa keeles.Koorilaulu tundides kohtus vildega kes soovitas tal kirjutama hakata ka eesti keeles. 1904 .a. ilmusid esimesed eesti keelsed luuletused.1917 ilmus esimene kogu” Sonetid ”.Sellel luulekogul oli väga võimas sisu.Under oli ka väga emotsionaalne,ta kirjutas siiralt.Ta luules esineb ka korduvalt Piibli motiive .Uncerile on need tähtsad.Ta mõistis et usk jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimesele elulootust.
4.Proosa üldilme. Realism mõjutas 20.saj. alguse noori kirjanikke. (Tuglas, Luts , Oks jt.)20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromantilist proosat. UR proosa kujunes välja 20.saj esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist. N: Tuglase novella “Toome helbed ” on kujundanud psühholoogiline impressionism , mis annab edasi tegelase tunded ja meeleolu. 20.saj. teisel kümnendil saavutas uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt sümbolistlikus laadis. Esimese maailmasõja ajal jõudis kõrgpunkti Tuglase novellilooming. Uusromantismilises laadis kirjutas ka Tammsaare (kunstmuinasjutud,sübolistlikud miniatuurid ). Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühižanrid, eeskätt novell . Enamiks uusromantikuid kirjutasid novella. Olulisel kohal on lüürilisus, mida esindab miniatuur .(Tuglase” Liivakell ” ; Tammsaare”Poiss ja liblik”). Luts on eesti realistliku proosa klassik, kelle loomingut mitmekesistavad UR näidendid ja jutud(“Soo” )-on tuntuim sümbolistlik teos, on esitatud teatrilaval ja televisioonis.
5.Tuglas-ta on kirjutanud uurimusi,kriitikat,reisikirju ja memuaare.Ta novellid haakuvad omavahel mitmeti,moodutades nii tervikuid.Novellid on mitmekesised ka miljöökujutise,selles sisalduva realistliku ja fantastilise elemendi poolest.Tuglase novellide pildi pool on väga oluline.Tegelaskonnas etenduvad silmapaistvat osa loomad ning ka mõned mütoloogilised olendid.Romaan”Felix Ormussen” (1915) ja “väike illimar ”(1937).Ta novellide teemad olid nt. Inimesele mõistetamatu elusaatus,armastuse jõud ja traagika,kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding .Tüüpilised tegelased on tal täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed ,pasiivsed lihtinimesed või mütoloogilised loomad.
6. Arbujad -Liikmed- Talvik ,Viiding, Masing ,Kangro, Alver ,Sang ja merilaas .Aeg-1930.aastate kekpaik.1938.a ilmus koguteos“arbujad“,mille oli koostanud Ants Oras .Nende ühisjoonteks oli-nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine;klassikalise,kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine;luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine.Kõige rohkem erineb Masingu looming teistest luule keerulisema ülesehituse ning stiili poolest.Palju on Masingu luules ka looduskujundeid kujutanud.Arbujate loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autoris ja Noor-Eesti traditsioon.Nad tegutsed tartus ja enamik neist õppis või oli õppinud ülikoolis.
7.Betti Alver-ta luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega,kannab kõrgeid ideaale,kuid rühutab ka maise igapäevaseelu väärtusi.Ta on eesti luule meisterlikud sõna-ja vormikasutajaid.Esialgu hakkas kirjutama lüroeepikat.Esimene poeem ilmus 1931 -Lugu valgest varesest.1936 ilmus luulekogu Tolm ja tuli.Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele.Luuletuste puhul võib rääkida suletud vormist .Tuntuim kunstiteemalisi luuletusi on Maalija lõvipuuris.Alveri luule on ajakriitiline ennekõike sis,kui ta seab küsitavaks käibetõdesid ja ühiskondlikke norme.Talle omasel viisil ,sageli iroonia ja paradokside kaudu, viitab luuletaja 1930.aastate eesti ühiskonna provintsikule piiratusele.Ta sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega.Hiljem hakkab ta väga sageli kasutama oma lapsepõlvekodu.
8.Aastal 1900 ilmusid ajakirjanduses tema esimesed maaeluteemalised jutustused,mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust,mõistmispüüde puudumist eri põlvkondade vahel.Kui ta käis ülikoolis sis kerkis tema jutustuste ja novellide teemaks noortevahelised suhted.“üle Piiri“.tema kõrgperioodi avab näidend „ Juudit “.See on pingeline isikudraama,mis on keskendunud Juuditi sisemaailma avamisele.Teos „Kõrboja peremees “on hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega,väga lihtne ja poeetiline romaan.Tema suurteos on Tõde ja õiguse viis osa.Ta mõte oli avada talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid .Ta valis selle teema sest ta maaelus tajus intensiivsust ja tõsidust,milleni eesti linnakultuur polnud veel jõudnud.Pearu ja andrese tülide kaudu tahab ta tõstatada tõe ja õiguse teema.Tammsaare puhul oli ka see tavaline et armastus on lahutamatult seotud surmaga.Tammsaare on jäänud eesti suurimaks proosakirjanikuks, tema teosed moodustavad eesti kirjanduskaanoni tuuma.Ta looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise sügavusega.Meeldejäävamad tegelase o otsivad hinged ,kes kunagi ei rahuldu olemasolevaga vaid pürgivad aina edasi.Ta looming kõneleb inimeseks olemise keerukusest.