Kuressaare
Gümnaasium
Inimeste
igapäevaelu 1920-30. aastatel-uuendused ja probleemid
Maarja
Toplaan
9a
klass
2o11
aasta
SISSEJUHATUS
Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prantsusmaa Euroopa riigid Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917 riigid 1930.aastail Itaalia 1922 Hispaania, Türgi Saksamaa 1933 DEMOKRAATIA TUNNUSED: 1. Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seadused). 2. Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud. 3
sõlmis ta selle Nõukogude Liiduga. Nõukogude Liit tahtis kommunismi kogu Euroopasse. Natsi-Saksamaa hakkas ka kokkuleppeid sõlmima. 1936. aastal sõlmis Saksamaa Itaaliaga sõjas-poliitilise liidu, mida hakati kutsuma Berliini-Rooma teljeks. Varsti sõlmis Saksamaa kokkuleppe ka Jaapaniga. Selle eesmärk oli võitlus komiterni vastu, sellepärast hakati kutsuma Komiterni-vastaseks-paktiks. 1937.aastal ühines sellega ka Itaalia hiljem Ungari, Hispaania jne. Sõjakolded 1930. aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kuna see mõjutas paljusid riike, siis vaadati üle otsused, mis olid tehtud Pariisi rahukonverentsil. Saksamaa ei pidanud enam reparatsioone maksma ning võis taastada oma sõjalise jõu. Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Aastate algul tungisid jaapanlased Hiinasse ning vallutatud Hiina osasse
5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi, kasvavad sotsiaalsed probleemid Äärmusliikumiste tugevnemine. Kominterm 1. Inimesed leidsid et probleem on ühiskondlikus korralduses 2. 1919 Moskvas mood. Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 3
poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada; tähtsustatakse konservatiivseid väärtusi (ajaloost tuleb üle võtta ja säilitada kõik väärtuslik); ei propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Nt Hispaania, Portugal, Poola, Leedu, Eesti Totalitaarne riik: võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse (pm kogu elu) üle; hirmuvalitsus: rikutakse inimõigusi, kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Nt Saksamaa ja NSVL 7. Fasistlik diktatuur Itaalias: kehtestamine, iseloomulikud jooned sise- ja välispoliitikas. Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli 1. maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel:
korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1
Lisad..............................................................................................................................................32 Lisa 1 Dow Jonesi tööstuse keskmine...................................................................................... 33 4 SISSEJUHATUS 1929. aastal alguse saanud majanduskriis ehk Suur Depression on saanud aktuaalseks just praegustel aastatel, sest maailmamajandust on tabanud ka laiaulatuslik majanduskriis. Öeldakse, et praegune majanduskriis on kõige suurem pärast 1929. aasta kriisi. Sellest tekkiski huvi 1929. aasta majanduskriisi vastu, et kui halvaks olukord siis muutus. Eesmärgiks on teada saada, mis eelnes Suure Depressioonile, mis selle põhjustas ja mille see endaga kaasa tõi. Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimene peatükk käsitleb Suurele Depressioonile eelnevat aega,
rahuleppe punktid, mis tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. Analoogilised rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures ka riikide lagunemist (1919 Ungariga Trianoni leping, Austriaga Saint-Germaini leping, Bulgaariaga Neuilly leping, 1920 Türgiga Sevresi leping). 1.3. Rahvasteliidu loomine: Otsus Rahvasteliidu loomiseks ja organisatsiooni põhikiri võeti vastu Pariisi rahukonverentsil 1919 ja põhikiri jõustus 1920. Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel.
Kõik kommentaarid