Maailmasõda (0)

MAAILMASÕJA PÕHJUSED:
x) alahinnati ohtu – suurriigid ei uskunud, et sõda puhkeb. Nad ei pingutanud piisavalt, et seda ära hoida.
x) sõda romantiseeriti – 20. saj algul oli arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav . Lihtrahva hulgas oli palju neid, kes soovisid sõda.
x) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine – 1914. a ei olnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms.
x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia – sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane.

Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.

Kolooniate ümberjagamine

Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis

Natsionalismi levik (rahvuslus)

Imperialism

Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane

Suurriikide liidusuhete süsteem
MAAILMASÕJA AJEND :
Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Serbia koolitusega terrorist hukkas ta. Sellepeale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, selle peale kuulutas Venemaa mobilisatsiooni, et Serbiale appi minna. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, Prantsusmaale ja tungis kallale Belgiale, rikkudes Belgia neutraliteeti. See ärritas Inglismaad ja viimane kuulutas Saksamaale sõja.
SAKSAMAA SÕJAPLAAN:
Schlieffeni plaan ( koostaja järgi nimetus)
See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel paisata väed itta Venemaale vastu. Saksamaa koondaski enamuse oma jõududest läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirkindlustest mööda marssima. Mööduma kaares Pariisit põhja poolt ja seejärel läänest ning pealinn endale haarata.
See kõik pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga . Esialgu jäid itta vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajadusel Ida- Preisimaa sisemusse taanduma.
SUUREMAD LAHINGUD:
x) Marne'i lahing – Saksamaa otsustas mitte kaarega minna, vaid otse Pariisi. Mõeldes, et võit tuleb lihtne. Suureks üllatuseks suutsid Prantuse väed koos inglaste abiga sakslaste rünnaku tagasi tõrjuda. Prantslased pidid lausa mehi lahingusse viima taksodega. Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Algas positsioonisõda läänerindel.
x) Ypres 'i lahing – 1915 aprill. Toimus positsioonisõda. Saksamaa üritas mürkgaasi kasutades inglaste kaitsest läbi murda, kuid sakslaste väed tõrjuti tagasi.
x) Verduni lahing – 1916. a veebruaris ründasid sakslased prantslaste Verduni kindlust. Sakslased kasutasid suurtükke ja saavutasid ka edu. Lahing kestis 10 kuud, kuid lõppkokkuvõttes ei suutnud Saksamaa ikkagi Prantsuse vägesid alustada. Sakslased tahtsid Prantsuse armee 'verest tühjaks jooksutada,' kuid pidid ise tõdema suuremat kaotust. Hukkus ligi miljon meest.
x) Somme'i lahing – 1916 Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa. Esimest korda kasutati lahingus tanke ( inglased ). Suurim lahing inimkaotuste poolest Esimeses maailmasõjas (surnud umbes 1,3 mil meest). Kumbki pool märkimisväärset edu ei saavutanud.
x) Sõda merel – Inglismaa blokeeris Saksamaa mereteed, kuid Saksamaa alustas 1915. veebruaril allveesõda Inglismaa ümbruses. 7. mail uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Sakslased õigustasid end sellega, et selle laeva pardal veeti inglastele Ameerikast sõjavarustust.
Inglased ootasid õiget hetke, et Saksa laevastik sisse piirata ja hävitada. 1916. tundus olevat selleks hea võimalus ja toimuski Jüüti merelahing . Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi ja võitjaks kuulutas end Saksamaa. Kuid tegelikult jäi võit siiski inglastele.
ELUOLU:
Rahvuslik vabadusvõitlus – mitmed väiksemad riigid ja rahvad saavutasid võitlevatelt pooltelt rahvuslike üksuste moodustamise ja lootsid neid hiljem kasutada iseseisvuse kehtestamiseks.
Naiste positsioon ühiskonnas – pidid hakkama saama meesteta, töötama ja raha teenima ise nüüdsest alates. See kõik soodustas naistele meestega võrdõiguslikkuse saavutamist ja iseseisvust.
Majanduselu – halvenes. Hakati reguleerima riigi poolt ja tellimused anti suurettevõtetele, väiksemad laostusid. Riik sai resursside jaotamise üle kontrolli ja maksud suurenesid. Inimene ei saanud enam riigi abita hakkama.
Igapäevaelu – polnud arvestatud nii pika sõjaga, selle tõttu polnud ka piisavalt varusid. Tarbimist tuli piirata, kehtestati karmid tarbimisnormid. Loodeti naistööjõu peale. Levisid nälg ja epideemiad. Sõja populaarsus vähenes.
Kadunud sugupõlv – Sõjas osalenud perekonnad. Sõjast tagasi tulnud mehed ei suutnud kohaneda normaalse elustiiliga. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud . Sõda muutis inimesi täielikult, halvema poole.
VENEMAA KOKKUVARISEMINE:
Veebruarirevolutsioon :

Rahutused sõjaväes – Venemaa kaotas sõjas palju sõdureid ja varustamine oli vilets.

Majanduselu kaos – majandus ei suutnud piisavalt pakkuda tööjõudu, tooraineid, transporti ega kütust. Sõda röövis kõik raha. Toimusid näljamässud jms.

Keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas toimus moraalne laostumine ja selle põhjuseks oli Rasputin , kelle mõju kahandas monarhia autoriteeti.

Rahulolematuse üldine kasv – moraalne ja majanduslik allakõik. Rahvusvahelised vastuolud. Paljud suundusid linnadesse elama. Tööstusliikumise aktiviseerumine.
1917. a veebruari lõpus sai revolutsiooni ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele. 27. veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes.
Petrogradile järgnesid teised Venemaa suuremad linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid ebaõnnestus. 3. märtsil kirjutas tsaar alla troonist loobumise paberile ja võim läks Ajutisele Valitsusele.
Ajutine Valitsus 1917. aasta suvel:
Ajutisel Valitsusel puudus konkreetne juhtimine. Venemaal läheb sõjas halvasti ja rahvas nõuab väljaastumist, AV aga seda ei tee.
Teistpidi võttes erekondadel on sõnaõigus, kellegi mõtted ei ole piiratud, väga demokraatlik valitsemine.
- Ajutine valitsus ei täitnud oma eesmärki
- Puudus konkreetne nägemus, kuidas Venemaad peaks juhtima .
14. oktoobri revolutsioon Venemaal
- Kasutades ära ajutise valitsuse jõuetust, arreteerisid enamlased ööl vastu 26 Oktoobrit ajutise valitsuse liikmed
- Moodustati I Nõukogude valitsus, mille esimeheks sai Lenin
- Kongress võttis vastu rahu ja maa dekreedi
- 1918 suveks oli Venemaal kehtestatud enamlaste poolt ühe partei süsteem
Bresti rahu:
3. märts 1918. Venemaa soovis rahulepingut, kuid Saksamaa seadis karmid tingimused. Kuna sakslased teostasid sõjategevust aktiivselt edasi, siis Venemaal ei jäänud muud üle, kui nõustuda Saksamaa tingimustega. Separaatrahu – riik sõlmib vastasriigiga vaherahu , oma liitlastest eraldi.
PARIISI RAHUKONVERENTS:
18. jan 1919 kuni 21. jah 1920.
Versailles 'i rahuleping , kirjutati alla selle lossi peeglisaalis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elassi ja Lotringi, ja veel juppe (kokku võeti ära 1/8 Saksamaa territooriumist). Saksamaa pidi sõjaväge vähendama 100 000 meheni, kellest ainult 4000 võisid olla ohvitserid . Ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati lennuvägi ja piirati laevade arvu. Tuli maksta võitjariikidele reparatsioone. Reini jõe piirkond demilitariseeriti 15 aastaks.
Saksamaa liitlased Austria, Bulgaaria , Ungari ja Türgi said analoogsed karistused.
KODUSÕDA VENEMAAL:
- Intensiivne kodusõja periood algas Venemaal 1918 mais punaarmee ja valgekaartlaste vahel
- Valgekaartlased - punaarmee vastu võidelnud sõjajõud
- Nõukogude võimu vastu astusid Venemaal välja nt mõisnikud, kodanlus, vaimulikud , sotsialistlikud parteid.
Venemaa kodusõja iseloomulikud jooned:
1)Tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed jäid enamasti nõukogude võimu valdusesse, mis võimaldas enamlastel manööverdada väekoondistega
2)Nõukogude käes oli põhiliselt toiduaineid tarbivad piirkonnad, valgete käes toiduaineid tootvad piirkonnad->tõi kaasa pingelise toitlustusolukorra
3)Sõjapidamisviisid olid ääretult julmad, vallutatud aladel vaheldusid punane ja valge terror . Kodusõjas hukkus 8-12miljonit inimest.
4)Nõukogude võimu all hakati läbi viima nn sõjakommunismi poliitikat.
Sõjakommunism 1918-1920/1922
-> Talupoegadele kehtestati toiduandmise kohustus-> toob kaasa näljahäda
-> Riigistati kõik tööstusettevõtted, ettevõtted sõjatööstusesse
-> Rahapalka ei makstud
-> Toiduaineid ja tarbekaupu hakati jagama tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi ja kultuuri eest, haridus , postiteenused
-> Linnad tühjenesid kiiresti inimestest, lootes maapiirkondades näljasurmast pääseda
-> Pidevalt toimusid sundmobilisatsioonid punaarmeesse.
-> Enamlased suutsid jõudude tasakaalu kodusõjas kallutada enda kasuks ning purustada valgete armeed .
EESTI 1917-1920
- 30.03.1917 kinnitas Venemaa ajutine valitsus Eesti omavalitsuse seaduse. Selle seaduse kohaselt ühendati Eestimaa kubermanguga ka lõuna-eesti koos Saaremaaga
- Eestimaa kubermangu valitsemiseks valiti maanõukogu, mis oli omavalitsusorgan
- Pärast oktoobrirevolutsiooni ajasid enamlased maanõukogu laiali
- Maanõukogu tegutses vanematekogune illegaalselt edasi, 1918 alguses võeti vastu otsus kuulutada välja iseseisvus
- Järgmisel päeval okupeerisid saksa väed Tallinna
- Sakslaste plaan oli luua Eesto-Läti aladele siinsetele baltisakslastele tuginev Balti hertsogiriik
- Balti hertsogiriigini siiski ei jõutud, kuna 1918 Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon ja Saksa keisririik lakkas olemast
28.11.1918 puhkes Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel vabadussõda
- Nov-Dets Punaarmee alistas kiiresti suure osa Eesti terrirooriumist (Narva, Rakvere, Tartu, Valga, Võru)
- 1919 alguses määrati Eesti vägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner, kes seadis sõjaväes sisse kindla korra
- Järjest enam astus sõjaväkke vabatahtlike, nende hulgas oli palju koolipoisse.
- Edukalt tegutsesid Johan Pitka eestvedamisel soomusrongid, samuti tulid Eestile appi inglased ja soomlased
- Vabadussõja üks raskemaid lahinguid oli Paju lahing 1919 jaanuaris, mille eestlased soomlaste abiga võitsid.
- Veebruari alguseks oli kogu Eesti ala enamlaste käest vabastatud
- Uueks vaenlaseks said Saksa mõisnikud
- 05-06.1919 toimus põhja lätis Landeswehri sõda sakslaste ja eestlaste vahel.
- 23.06 õnnestus eestlastel Võnnu all sakslasi võita
- Kõige verisemad lahingud toimusid 1919 detsembris Narva ümbruses, eestlased pidasid punaarmee rünnakutele vastu
- Vabadussõja lõpetas Tartu rahu 2.02.1920 kell 00.45, sellega tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust.
- Vabadussõja ajal toimusid asutava kogu valimised. Asutav kogu tuli kokku esmakordselt 23.04.1919.
- Asutav kogu võttis vastu maaseaduse 10.10.1919 ja Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse 15.06.1920.
- Maa jagati esmalt vabadussõjas silmapaistnud sõdurite vahel