Esimene maailmasõda (1)

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul
Suurriikide blokkide kujunemine
Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira -Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit ; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust , et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud , miinipildujad,kuulipildujad ja moodsad sidevahendid;
Kolmikliit ja selle eesmärgid
Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia; saksamaa soovis uusi kolooniaid haarta; Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võim euroopa mandril ; Austria-Ungar koospüsmist ohustasid Serbia püded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik; Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul kui need sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga; Itaalia oli nõrgim lüli; Itaalia oli liitunud kolmikliiduga selleks et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest;
Antant ja selle eesmärgid
Prantsusmaa, soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit; Samuti ka Venemaa ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, kuid tema peamine vaenlane oli siiski türgi; Inglismaa polnud andnud lubadust oma liitlastele ,et ta Saksmaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub ;
USA tulek maailmapoliitikasse
Sekuti järjest aktiivsemalt L-Ameerikas toimuvasse; Ameerika- Hispaania sõda; kahuripaatide diplomaat -nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist; Järk-järgult tõmmati ühendriigid euroopa sündmuste keerisesse;
Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul
Suurriikide blokkid viisid maailma mitu korda sõja lävele; kriisid näitasid kui lihtne on maailma sõja lävele viia; Serbia agressiivne poliitika; Vene-Serbia ambitisoonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid; Türgi jätkuv nõrgenemine;
Esimese maailmasõja põhjused ja algus
Maailmasõja põhjused
Peamiseks põhjuseks oli 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Fra. ja Ingl. Ning teisel poole Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositisooni Euroopas;Balkanil põrkusid A-U ja Rus. Taotlused; Sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud :

• Alahinnati ohtu-suuriigid ei uskunud maailmasõja võimalikusesse
  
• Sõda romantiseeriti-levis kujutelm et sõda oli romantiline, üle ja hiilgav; lihtrahvas leidus neid kes lausa sõda soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid
  
• Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
  
• Sõjaline mõtlemine osutuks kaalukamaks kui diplomaatia
  

Maailmasõja ajend
Ajendiks sai A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914.Atendaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist; Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa kuulutas Serbiale sõja vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni; Saksamaa esitas ultimaatumi, Venemaale ja selle liitlasele, mis nõudis mobilisatsioonkäsu tühistamist; Kui seda ei tehtud kuulutas Saksamaa Venemaale , prantsusmaale sõja;
Sõdivate poolte plaanid
Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks. Seenägi ette esiteks kiire Prantsusmaa purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas enamus oma jõududest prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale; Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused
Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased hävitavalt lüüa said. Prantsuse-Saksa piiril tugev kindlustuste süsteem; nim plaaniks 17. See nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise; hoogne pealetung
Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus; valmis oldi vaid koostööks prantsuse vägedega;
Venemaa oli sõjaks suhteliselt nõrgalt ettevalmistatud; armee oli küll suur aga viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu kaua aega;
Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud arusaamadega , et A-U tuleb võidelda mitmel rindel; Lõunas Serbia ning Idas Venemaa vastu;
Sõjategevus läänerindel
Algas 2.augustil 1914. mil saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi.4 august.1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu; piirilahing 21-25.august 1914; Prantsuse-Inglise väed said lüüa;
Marne’i lahing
Sakslased arvasid et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada; Väed suunati otse Pariisi peale; Prantsalsed koondasid Pariisi alla viimased reservid ;Prantslased panid sakslaste edasiliikumise seisma.sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma; kuni mereni ulatuval kaevikuteliinil algas positsioonisõda;
Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel
Vene armeed tungisid sisse Ida-Preisimaale; Saksa armeele määrati uus juhtkond ( eesotsas kindral Hindenburg, staabiülem Luddendorff); Edukam oli vene vägede tegevus A-U vastu; Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid;
Sõjategevus 1915-1917
Positsioonisõda
Tugevad kaitseliinid; ohvriterohke positisoonisõda; kaitserelvad ja vahendid( okastraattõkked, kaevikud jms.) olid ründerelvadest tõhusamad; kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; olukord muutus tankide kasutuselevõtuga; positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt mehitada; ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega; punkrid; mürkgaas; kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid;
Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine
Antandi riigid suutsid veenda itaalia atandi poolel sõtta astuma ,lubades selle eest osa A-U valdustest; 1915 kuulutas Itaalia A-U sõja, avades sellega I MS-s uue rinde; Bulgaaria ühinemine keskkriikidega otsustas Serbia saatuse . Serbia väed purustati;
Lahingud Türgi rindel
Sõjategevus hoogustus türgi sõttaastumisega;
Saksa rünnak idarndel 1915. aastal
Saksamaal Otsustati koondada peamised jõud ida-rindele; Gorlice operatsioon ; Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi; rinne stabiliseerus;
Verduni lahing
Saksa armee peajõud paisati läände; Rünnakukohaks valiti Verduni kindlus ;sinna alla koondati võimas suurtükivägi; murdsid läbi esimesd prantslaste kaitseliinid; Verduni lahing kestis ligi 10 kuud; sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda; sakslased kandisd hoopis ise suuremaid kaotusi; Somme’i lahing kergendas verduni kaitsjate olukorda; võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad- tankid (inglaste poolt) ; Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat;
Sõda merel
Inglismaa oli saksamaa merelt blokeerinud; allveelaevad; alvelaevasõda; Jüüti merelahing;
Lahingud läänerindel 1917. aastal
Lääneliitlasi painas aina tungivam vajdus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada; Saksamaa hoidis oma peamise jõu läänerindel, kuid ei tunginud ka seal peale vaid lasi seda teha lääneliitlastel, varuliinide rajamine sakslaste poolt; Inglased tungisid sakslaste kaitseliinist läbi kasutades selleks tanke;
Eluolu suure sõja ajal
Muutused ühiskonnas
Füüsiline ja vaimne jõud on viidud viimse piirini , elatustase langes; tekkis toidupuudus; levisid epideemiad; sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt; suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes; naised pidid ise hakkama saama; suur hulk naisi asus tööle tehastes ja akevandustes; naiste iseseisvumine ; peremudel sattus tõsisesse kriisi; inimestele tundus et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama.kasvas maksukoormus ; inimesed süüdistasid sõja puhkemises omakasupüüdlike rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid; religiooni mõju vähenes;
Igapäevaelu I MS ajal
Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemitööstus, mis asus tootma ersatskaupu, mis oma ametlike omaduste järel pidanuks lema originaaliga samaväärsed; puudus kasvas ja algas nälg;sõja populaarsus vähenes kiiresti pea kõikides riikides;
Okupatsioon ja vägivald
Saksalsed kehtestasid eriti karmi okupatsioonirežiimi okupeeritud belgias; Belgia majanuds läks täielikult Saksa sõjamasina käsutusse; verised juudipogrommmid ehk arvetõiendamine koahliku juudi elanikkonnaga; Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese;
Kadunud sugupõlvkond
Koledused jäid inimeste mällu; sõda muutus järjest julmemaks; inimlikkusel ja halastusel jäi aina vähem kohta; sõjast tagasi tulnud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga; nende väärtushinnangud olid purustatud .
Sõja lõpp läänes. Versailles ’ rahuleping
USA astumine maailmasõtta
Ühendriigid kuulutasid Saksamaale sõja;
Saksa pealetung läänes
Wilson (USA president ) tegi ettepaneku sõlmida õiglane rahu; saksamaa lükkas selle tagasi; sakslased üritasid purustada ka inglaste uur kaitseliini Flandrias, kuid inglased võitlesid meeleheitliku vaprusega ega taganenud; 18. juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne’i lahingus sakslased tagasi.Saksa pealetung oli läbi kukkunud;
Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine
1918 juuli lõuks oli Sakslastel jõud otsas; „must päev” -8.august 1918 andsid Inglise ja prantsuse 600 tanki sakslastele ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi.
Saksa sõdurid hakkasid mõistma et nad ei suud ased sõda võita; Sept pidi saksa väejuhatus tunnistama, et Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29.sept 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi;
Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine
Bulgaaria alustas läbirääkimis Fra. ja Inglism .
Revolutsioon saksamaal ja sõja lõpp
wilhelmII oli sunnitud troonist lahkuma ja saksamaa kuulutati vabriigiks; Weimari vabariik; Compiegne vaherahu -lõpetas Esimes maailmasõja; Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud terriotooriumitelt; see vaherahu oli kõigest sissejuhatus veelgi rängemale vaherahule
Pariisi rahukonverents. Versailles’ rahuleping
18 jan. 1919 Avati pariisi rahukonv. Versailles rahuleping,mis kirjutati alla 28 juunil 1919; selle kohaselt pidi Saksam. loovutama Pran. Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidel nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia ; saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust; tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu ;reparatsioonide maksmine;
I MS tagajärjed
See oli katastroof; hukkus umbkaudu 10 milj. Inimest; haavata sai ligi 20 milj. inimestM sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki; kokku varisesid A-U; Rus ja Saksam; algas Usa esiletõus; maailm kalestus; maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal alhendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk II MS-ni.