ESIMENE MAAILMASÕDA (0)

1 ESIMESE MS PÕHJUSED
*Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama.
*Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel
*Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass -Lotringi pärast.
*Kolooniate ümber jagamine.
* Natsionalism .
*Imperialism
* Kultuurierinevused .
*Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane.
*Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel.
*1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt.
*2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav .sõda sooviti ja oodati .
*.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi.
*4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused sõjaplaane.
Võtmeküsimus:Kui kiiresti suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutadal
2. MAAILMASÕJA AJEND
28.juunil1914 tapeti Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Venemaa asus toetama Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Autria-Ungari Serbiale sõja, Venemaa kuulutas välja mobilatsiooni Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 Venemaale ja seejärel 3.augustil Prantsusmaale sõja, 4.augustil tungis Belgiale kallale. See sundis Inglismaad sõtta astuma . Sõja algus tekitas vaimustuspuhangu. See haaras kaasa ka vasakpoolseid poliitikuid . Sõdurid läksid sõtta innustunult, oodates kuulsust ja au ja lootes aastavahetuseks kodus olla. Sõda laienes kiiresti, ka teistess maailmajagudesse. Sõdivate riikide arv-34. 23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunkti Hiinas. 1914.novembris astus sõtta Türgi Saksamaa ja Austria-Ungari poolel.
3.SÕDIVATE POOLTE PLAANID
*Saksa sõjaplaan e.Schlieffeni plaan(krahv Alfred von Schlieffeni järgi)
Esiteks, Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Sõda tuli võita 3-4 kuuga .
*Prantsuse sõjaplaan-plaan 17
Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. Lotringi ja Elsassi hõivamine ja seejärel sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung.
Inglismaal sõjaplaan puudus.Toetati Prantsusmaa vägesid.
Venemaa valmistus nõrgalt. Armee suur, relvastus vilets. Rünnata Ida-Preisimaad.
Austria-Ungari sõjaplaan.Lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu.
4.SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL
2.augustil 1914.a algas sõjategevus läänerindel, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungu Belgiasse ja sai sealttugevat vastupanu. Kättemaksuks Saksa sõdurite tulistamise eest lasid sakslased belglasi lausa külade viisi maha. Prantsuse väed alustasid lahingutegevust lõunalõigus, jättes vasaku tiiva nõrgaks. Sakslased ründasid prantslasi just vasakust tiivast , aga seal seisid vastu Briti üksused.21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse Inglise väd lüüa.
5. POSITSIOONISÕDA
1915.a.alguseks olid lääneridnel võitlevad pooled välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid ründrelvadest tõhusamad.Pikaajalise positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt mehitada. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati punkrid.
6. YPRES ´I MÜRKGAAS-1915.a. aprillis kasutasid Saksaväed mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida . Inglased suutsid rünnaku tagasi lüüa.Kasutusele võeti gaasimaksid(kaitseks).
ITAALIA JA BULGAARIA SÕTTAASTUMINE
1915.a. kevadeks veendi Itaalia Kolmikliidust Antandi poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest.1915.a.mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja. Sakslased-austerlased pidid sinna oma jõude saatma . Esialgu suudeti itaallasi tagasi tõrjuda. Saksamaale tõi kergendust ammuse liitlase Bulgaaria sõtta asutimine. Serbia väed purustati.
LAHINGUD TÜRGI RINDEL
1915.a. astus sõtta Türgi Kolmikliidu poolel. Kaukaasias olid edukad vene väed, teistel rinnetel suutsid türklased vastaseid esialgu tõrjuda. 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla saada Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglased, ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma.
SAKSA RÜNNAK IDARINDEL 1915.a.
1915.a. otsustati koondada peamised jõud idarindele.2.mail1915 algas venelaste ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Golice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. Septembris murdsid Saksa väed uuesti Vene positsioonid läbi.Sept lõpuks õnnestus Vene väejuhtidel Riia-Daugavpilsi- Pinski joonelstabiliseerida. Sakslastel polnud suutnud Venemaad sõjast välja lülitada.
VERDUNI LAHING
Saksamaa luges sõja idas sama hästi kui lõppenuks. Nüüd paisati armee läände, lootes siin ühe lahinguga sõja lõpetada.Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus .1916.a. veebruaris asusid rünnakule Saksa väed ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes andsid Sakslastele suuri kaotusi.Verduni kaitse juht kindral Petain suutis oma võitlejaid innustada vastu panema.Verduni lahing kestis 10kuud, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. 1.juulil 1916. alanud Somme´i lahing kergendas Verduni kaitsjate olukorda.Inglise-Prantsuse väed üritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Somme´i all võtsid inglased 15.sept 1916 esimest korda kasutusele soomusmasinad- tankid . Mõlemad pooled kaotasid Somme´i lahingus 1,3mlj meest, selget edu ei toonud see kummagile poolele.
VENEMAA VASTURÜNNAK IDARINDEL
Venemaa uus rindejuht kindral Brussilov asus ette valmistama pealetungi Galiitsias.1916.a.juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel edasi.Vene vägedel puudusid reservid , rünnak pidurdus.Brussilov julgustas 1916.a.aug Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tõusis abi asemel vaid häda. Keskriigid purustasid Rumeenia armee, Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abiga pikendada.Saksamaa sai oma käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldas allvee-ja õhusõda.Kerskriikide varustamine toiduainetega paranes.
SÕDA MEREL
Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud.Järjest rohkem kasutati alveelaevu, mis olid sõja algul edukalt rünnanud Inglise sõjalaevu. 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. 7.mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitiania. Sakslased arvasid, et Lusitania pardal veeti inglaste sõjavarustust, kuid see ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust.Sakslased saatsid inglaste kaubateedele oma lahingulaevu, kuid need suudeti hävitada.1916.a. sügisel sattus Saksa laevasti inglise laevastiku varitsuse alla.Öises lahingus suutis Saksa laevastik inglaste haardest siiski läbi murda ning oma baasi naasta. Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit inglastele.
LAHINGUD LÄÄNERINDEL 1917a.
Lääneliitlased tahtsid Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Saksamaa hoidis oma peamised jõud läänerindl.Oma positsioonide kindlustamiseks rajasid sakslased eesliini taha varuliine, kuhu vastase suurtükitule eest võis tõmbuda. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons´i vahel, Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle ´i nime järgi läks see ajalukku Nivelle´i tapatalgutena. 1917anov-dets. Inglaste rünnak Cambrai all. Inglased kasutasid tanke, et sakslaste kaitseliinidest läbi tungida. Sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a.okt.Saksa väed andsid hoobi itaalia vägedele Caporetto all alanud pealetungiga, mille käigus said itaalia väed raskelt lüüa.Vangi võeti 265000 itaalia sõdurit. Itaaliale tuli appi Inglise-Prantsuse üksused, ning suutsid sakslaste pealetungi peatada.
7.MUUTUSED ÜHISKONNAS
Sõda viis inimeste füüsilise ja vaimse jõu viimase piirini. 1916.a. lõpuks oli mobiliseeritud üle 50mlj mehe, mõnel maal kehtestati selle tõttu üldine töökohustus.Elatustase langes, toidupuudusja levisid epideemiad. Mõnedki riigid varisesid sõja tõttu kokku. Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisst rahvuslik vabadusvõitlus. Mitmed väikesed rahvad ja riigid saavutasid rahvulike üksuste moodustamise, lootes neid hiljem kasutada iseseivuse kehtestamisel.Sallimatus muulaste seas, rahvusvähemuste olukord halvenes. Naised olid aastateks meestest lahutatud ja pidid ise hakkama saama. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes, palka said vähem kui mehed.See aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele meestega.Inimestele tundust, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama.Sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses.Majanduselu hakati regulerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast.Kasvas maksukoormus .Inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. Levisid vasakpoolsed vaated.
IGAPÄEVAELU ESIMESE MS AJAL
Prantsusmaa suutis end naiste tööjõu rakendamisele ise ära toita ja Inglismaal püsis toiduainetega varustamine kuni 1917.a-ni, mil Saksa allveesõja mõjud tundma hakkasid andma.Saksamaal ja Austrias hakkas majanduses puudus ilmnema 1916.a. Inimesed pidid piirama kalatoodete ja munade tarbimist, suhkru ja kartuli.Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis hakkas tootma ersatskaupu,mis pidid olema originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ja ebameeldivad.1917.a. algas nälg, millele lisandus epideemia .Sõja populaarsus vähenes, raksuseid polnud USA-l.Venemaal oli asi keeruline, kuna sai sõjas kannatada, ühiskonna mahajäämus ja nõrk organiseeritus.
Maailmasõjas on kõige süngemaks episoodiks 1915.a. Armeenias türgi vägede vallandatud etnilinr puhastus, mille käigus tapeti üle 1,5mlj inimese.
8.KADUNUD SUGUPÕLV
Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta.Üksikud rüütellikkuse ilmingud-nt maeti vastase kõrgemaid sõjaväelasi auavaldustega.Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga.Nende senised väärtushinnangud olid purustatud ning uusi polnud kerge keuda. Sõjas osalenud põlvkond on nimetatud „kadunud sugupõlveks“. Paljudele meestele tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt.
9. KRIISI KÜPSEMINE VENEMAAL
Rahutused sõjaväes. 1917.a. veebr oli Venemaa kaotanud üle 6mlj sõduri. Vilets varustus ja suured kaotused.
Majanduslik kaos.-Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda.1917.a. alguseks oli tööjõu ja tooraine puudus, transpordi- ja kütusekriis. Suuremates lunnades näljahäda.
Keisrivõimu autoriteedi langus.- Moraalne laostumine.“Pühamees“ Grigori Rasputin , kahandas monarhia autoriteeti. 1916.a. langes Rasputin monarhistide vandenõulaste atentaadi ohvriks, kuid see ei suutnud keisrikoja mainet päästa.
Rahulolematuse üldine kasv.-Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segi paisanud. Suurlinnade elanikkonna arv oli kasvanud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ja aadlikke.1916.a. taheti teostada Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia.
10.VEEBRUARIREVOLUTSIOON
Revolutsiooni ajendiks sai Petrogardi vilets varustamine toiduainetega.Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute pooleleüle. 27.veebr 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes.Petrogardile liitusid veel teised Venemaa suurlinnad . Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda, aga asjatult . Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui sõjaväe toetuse ning kirjutas 3.märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele.
11.PARTEID
Petrogardi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
Ajutine Valitsus-eesotsas vürst Lvov .
Austav Kogu-pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse
Rahva Vabaduse Partei (kadetid)-nägi venemaad demokraatliku vabariigina.
Sotsilistide-revolutsionääride Partei (esseerid)-suur mõju talurahva hulgas.Kontrollisid nõukogude tegevust, nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina.
Venemaa Sotsiaaldemokraaltliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil(vähemlased) –suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas.ühelmeelel esseeridega.
VSDTP markistlik organisatsioon ( enamlased )-kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa.
12.OKTOOBRIPÖÖRE
Lenini arvates tuli võim haarata Petrogardi ümbritsevates linnades,sh Tallinnas, ja alustas vastuhakku pealinnas.25.okt 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogardi oma kontrolli alla.Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.okt 1917 II nõukogude kongress , mis moodustas Rahvakomisaride Nõukogu.
Selle esimeheks sai Vladimir Uljanov ehk Lenin .Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi.Rahudekreedis-ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks maailma riikidega. Maadekreediga-likvideeriti mõisnike suurmaaomandusi. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks.
13. BRESTI RAHU
1917.nov pöördusid enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu ja alustada rahuläbirääkimisi.Need toimusid Brest-Litovski kindluslinnas.Saksa tingimused nägid ette Poola ja Ukraina eraldamist Venemaast.Enamlased ootasid läbirääkimisteni, lootes et Saksamaal puhkem kommunistlik revolutsioon . 17.veebr 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust.Enamlased nõustusid sakslaste tingimustega.3.märts 1918 sõlmitud Bresti rahuga loovutati sakslastele suured maa-alad Venemaal.Lenin kinnitas, et tegemist on ajutisega lepinguga, mis tühistatakse.
14.UUTE RIIKIDE TEKE
6.dets 1917 iseseisvus Soome.
16.veebr 1918 iseseisvus Leedu.
24.veebr 1918 Eesti. Esialgu jäi Eesti ja Leedu iseseisvusdeklaratsioon paberlile, enamlased neid ei tunnistanud.
1918.a. sügisel iseseisvumiste laine Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemise järel.Iseseisvaks kuulutasid Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari. Moodustati Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriik.
18.nov. 1918 iseseisvus Läti.
Isesisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia.
1919a . Tuli Ungaris tuli võimule enamlased, kuid nende võim lämmatati.Soomes kukutati seaduslik valitsus.Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid üksuseid.
15.PUNANE JA VALGE TERROR .SÕJAKOMMUNISM.
1918.a.sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori.Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid . 1918.juulis mõrvati Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee (nn Tšekaa) eesotsas Felix Dzeržinskiga.Kuid ka valge terror ei jäänud punasest maha. Vene kodusõjas hukkus kokku 8-12mlj inimest. Enamlased suutsid muuta Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks.-Lev Trotski saavutus.Enamlased rakendasid sõjakommunismiks nim majanduspoliitika : kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, ja ka tasu suure hulga teenuste eest.Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima.
16.EESTI VABADUSSÕDA
Punaarmee rünnakuga Narvale 28.nov 1918 algas Eesti Vabadussõda. 1919.a. jaan. Vallutas Punaarmee suure osa Eestist.Paljud ei uskunud, et Eesti suudab vastu seista, rindele läksid vabatahtlikud, nende seal koolinoored.1919.a.algul Eesti vägesid julgestas merelt Inglise laevastik, Soomest saabusid vabatahtlikud. Johann Laidoneri juhtimisel läksid eestlased vastupealetungile paisates punaväed eestist.1919.a. kevadel alanud uue pealetungiga vallutas Eesti üksused Pihkva ja Põhja-Läti.1919.a. juunis sattusid Eesti-Läti väed Landeswehr ´i sõjas kokku Lätis võimule pürgiva von der Goltziga. Saksa väed löödi puruks. 1919.a. sügisel jõudis Punaarmee Eesti piiridele.Punaarmeel ei õnnestunud Eesti kaitsest läbi murda.Venemaa tegi Eestile ettepaneku rahuläbirääkimisteks. 5.dets.1919 Tartus rahurääkimised olid rasked. Sellel ajal üritasid Venemaa korduvalt Narvast läbi murda, kui asjatult. Rünnaku läbikukkumise järel nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetama.1920.a 3.jaan. lõpetati lahingud rindel ja 2.veebr 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule,millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.
17. OTSUSTAV 1919. AASTA
Idas valgete etteotsa kerkis Aleksandr Koltšak,kes kuulutati Venemaa valitsejaks.Lõunas kindral Anton Denikin , Eestile tuginedes üritas Petrogardi vallutada kindral Nikolai Judenitš.1919.a. võitsid sõja siiski enamlased.Valgete lüüasaamise põhjused olid nende enda vead ning tegevuse kordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel nad puruks lüüa. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed.Valged ei soovinud tunnustada riikide iseseisvust, enamlased olid selleks valmis.2.veebr 1920 sõlmiti Tartus rahu Eestiga , järgnesid rahulepingud Läti, Leedu ja Soomega. Nõukogude Venemaa rikkus need esimesel võimalusel.
18.TALURAHVASÕDA
Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist ning nõudis vabade nõukogude moodustamist. Ukrainas tegutsenud anarhist „batka“ Mahno Musta lipu all võitlevad kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii valgete kui punaste ridadesse.Vastavalt vajadusele liitus Manho ühe poolega ja siis teise poolega.Seejärel reetsid punased oma senise liitlase ja hävitasid Manho jõud 1921.a.
19.POOLA-VENE SÕDA
Enamlased tegid maailmarevolutsiooni kava. Selle järgi tuli Punaarmeel oma teelt pühkida Poola ja tungida Saksamaale.Poola hakkas vastu ning üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed,vallutades Kiievi.1920.a. aug.vastupealetungiga jõudsid Punaarmeed Varssavi lähedale.Lääneriigid osutasid Poolale piiratud abi. Poolas aga tõusis sissetungijate vastu kogu rahvas. See võimaldas Poola juhil marssal Jozef Pilsudskil rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba. Tulemuseks oli nn Visla ime-suurim ratsaväelahing, millega Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti Poolast välja. 18.märtsil 1921 sõlmisid Venemaa ja Poola Riias rahu.
20.KODUSÕJA LÕPP
1920.a.lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi poolsaar, võimul Peter von Wrangel .1920.a. lõpul hõivas Punaarmee kogu poolsaare; Wrangelil õnnestus suurem osa vägedest evakueerida. 1922.a oli kodusõda lõppenud.Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata suurema osa Vene impeeriumi territooriumist.