100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga tähtis, et tal oleks vanavanemad. Juba vanastigi töötasid põllul mitu põlvkonda koos , ikka ühise eesmärgi nimel. Kuid põlvkondade omavahelised suhted on kindlasti ajaga tunduvalt muutunud,võibolla on selle taga inimeste suur janu iseseisvuse järele. Noorte ja vanade
läbirääkimisvõime, pereliikme, sh lapse arvestamine endaga võrdväärsena, paindlikkus ning oskus hoida lähedust kui vastastikuse mõistmise ja üksteise vajaduste arvestamise alust. Pereterapeut Kiira Järv ütleb oma kogemuste põhjal koolitustel ja tööl, et täiskasvanud saavad eluga paremini hakkama, kui neil on oma vanematega vastastikku toetavad ja arvestavad suhted. Sellises peres on ka lastel mõnus elada. Vahel lahkuvad suureks sirgunud lapsed kodus valitseva alkoholismi ja vaesuse eest, mõnikord on vanemad liiga ranged või hoolimatud. Lahkutakse küll vanemate juurest, kuid oma juurtest eemalduda ei saa. Jääb igatsus... ema-isa tunnustuse ja armastuse järele. Et vanematega leppida, on vaja ületada ka raskeid tundeid: viha ja pettumust ema ja isa vastu. Tavaliselt lahkuvad sellisest perest noored kiirelt kodust, et alustada iseseisvat elu mehe ja naisena. Kooselu alustades
rohkem tähelepanu õdesid-vendi lüües, mänguasju lõhkudes, jonnides jne. Kurb on see kindlasti, olgu see siis õigustatult või mitte. Kuigi õdede-vendadevaheline võistlemine on osa inimloomusest, on selle esinemissageudst võimalik vähendada, näidates igale lapsele, et ka tema on eriline. 2 1. SUHTED ÕDEDE-VENDADE VAHEL Õed-vennad on sünnitatud samast kehast ning nad on üles kasvanud samas perekonnas, seega nende suhe on väga eriline. See mõjutab paljuski meie arengut. Arvamust iseendast mõjutab võrdlus teistega. Identiteeti aga ei saa tekkida, kui ei suhtle teiste inimestega ning õdede- vendade suhe on üks kauakestvamaid suhteid meie elus. Laste ja vanemate suhteid rõhutatakse palju, kuid nüüd on hakatud tähelepanu pöörama ka õdede-vendade vahelistele suhetele
10 2. LAPSEGA TEGELEMINE Kodu on ennekõike suhe ja suhtlemine. Suhtluse kõige elementaarsemad võtted tähelepanu köitmine, kontakti saavutamine omandatakse juba imikueas, mil eeskätt suheldakse oma vanemate ja teiste kõige lähemate inimestega. Kodu ja seda asustav perekond on alggrupp, kus kujuneb intiimne kontakt mitte ainult laste ja vanemate, vaid ka mitmesuguses vanuses laste, vanavanemate ja sugulaste vahel. Sotsiaalsele arengule pannakse alus kodus juba väga varases eas (Linnas & Niiberg 2007:12-13). Täiskasvanu suhtlemiskvaliteedist oleneb laste mänguoskuste tase ja õppimisvõimalused mängudes (Ugaste 2005:170). Õppima suunab last tema kaasasündinud uudishimu ja avastamistung. Laps otsib tema ette kerkinud küsimustele vastuseid ja selle kaudu õpibki. Et säilitada soovi õppida, peavad lapse küsimused juba varasest east peale vastuseid. Mida
......................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2. LASTE ARENG......................................................................................................................................................29 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel.....................................................................................30 2.2 Miks on oluline jälgida lapse arengut? ............................................................................... 31 2.3 Kuulame, mida lapsed tegelikult tahavad...........................................................................32 2.3.1 Kuulata inimest............................................................................................................. 34 2
teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel. Individuaalse arengu fookuses on indiviid suuremas pere süsteemis. Indiviid on seotud mitmetasemeliste kontekstidega k.a. pereväliste kontekstidega. Perekond ei ole osade summa. Vastastikune interakts tingib arengu erinevates suundades, mille ei ole lõpppunkti pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1
maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikmete üksteisega suhtlemise viisi
B, kui eksisteerib nähtus B, siis järelikult on kindlasti olemas ka põhjustaja A) - Tsirkulaarse põhjuslikkuse printsiip – tegureid on palju, mitte ainult A põhjustab sündmuse B, sündmuse B esinemine ei ole viidav tagasi ainuüksi sündmusele A. Eksisteerivad ka sündmused C ja D jne ning need kõik on omavahelises seoses ja mõjutavad üksteist, ei ole kunagi ainult ühtainsat seost, vaid ning nende vahel võivad esineda igasugused seosed. Sündmusel pole kunagi üht kindlat põhjust, vaid need on seotud mingi teise sündmuse kaudu Lineaarne seos on tsirkulaarsuses erandjuhus. A on B-ga seotud läbi teiste/kaudsete seoste. Lineaarne seos on üldistatud/lihtsustatud. Lineaarsete seostena (põhjus-tagajärg) saab tsirkulaarsest välja tuua konkreetseid juppe. Br. Keeney: tsirkulaarsus on hea, kuid liiga keeruline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid