Identiteet Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus kui ka vähemusrahvusrühmi. Järgnevalt keskenduksingi mõningatele aspektidele sellises protsessis. Eesti identiteet pole midagi eraldiseisvat. See on käsitletav vaid ajaloolises ja sotsiokultuurilises kontekstis. Iseenda otsinguid tuleb tihti alustada teistest. Seetõttu on eestlaste identiteetide käsitlemisel oluline vaadata ka teisi rahvusgruppe, kellega jagatakse territooriumi ja kellega puututakse kokku igapäevases elus. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga oluliselt, alates suhtumisest välismaalase passi kuni hinnanguteni Venemaa usaldusväärsusele. Samas on selgelt märgatav hoiakute diferentseerumine eri elanikkonna gruppidel. Kui lagunes idablokk ja NL, hakkasid Ida-Euroopa rahvad järk-järgult taastama vanu
muutunud. Milliseks see ümbruskond meid kujundanud on. Identiteedi kujunemine ei lõpe eal. Tänapäeva maailmas on üsna tavapärane kuulda kedagi lausumas, et soovitakse olla keegi teine. Võetakse üle teiste persoonide harjumusi ja omadusi ehk segatakse oma identiteet kellegi teise omaga. See pole küll halb, kuid kui muutused on drastilised, muutub ka identiteet pea täielikult, mistõttu kiputakse ütlema, et ei tunta seda isikut enam ära. Samas ei ole erinevate identiteetide segunemine alati halvamaiguline. Nii on see juhtudel, kus segunemine toimub inimesel teadmatult. Näiteks kordadel, kus kohtutakse uute inimestega ning muutused toimuvad iseenesest. Igal inimesel on talle omane identiteet ehk olemus, mis kujuneb tema ümbruskonnale vastavalt. Identiteedi areng ja kujunemine on kestev protsess, millele andsid alguse meie vanemad.
Need kaks olukorda äratasid Hamletis kahtluse naissoo isiksuse tugevuse vastu. Hamlet arvas samuti, et võim ühiskonnas oli ebaausates kätes. Eelmise kuninga tapnud Claudiuse troonil olemine tekitas ebameeldivust Hamletis. Tema jaoks kuningavõimu endine maine sai tema jaoks rikutud seoses Claudiuse võimuletulekuga. Lisaks kõigele muule, Hamlet enam ei tundnud enam ennast ära enda kõikide identiteetide keskelt. Ta ei teadnud, kas ta on näitleja, armastaja või kättemaksja. Võimalik, et sellepärast painas Hamletit ka küsimus:"Kas olla, või mitte olla?" Hamlet ei teadnud enam kes ta neist isiksustest on ning sellepärast ta ei teadnud ka, kas mitme erineva identiteedina edasi elada, või surra. Vaadates Hamletit läbi areneva indiviidi pilgu, polnud Hamlet peaaegu mitte millegiga rahul.
Euroopa identiteetide südames II maailmasõjast alates on Euroopasse tekkinud juurde tuhandeid festivale igasugustes kunstivaldkondades. Need on väga mitmekesised: enimtuntud Bayreuthi, Salzburgi ja Edinburgi festivalidest alles kujunemisjärgus olevateni; klassikalistest väga kaasaegseteni; suurtest popp- ja rokkmuusika kogunemistest väikestes külades peetavate minifestivalideni. Esindatud on ooper, klassikaline muusika, kaasaegne muusika, maailmamuusika, jne. Lõuna-Euroopas on festivalid ülipopulaarsed ja toovad kaasa massiturismi festivalide toimumispaikadesse. Nüüdseks on need igal pool, nii suurtes kunstilinnades kui kõrvalisemates kohtades. Festivalid rahu otsivas Euroopas Sõja lõppedes hakkas leinav ja sokeeritud Euroopa otsima viise, kuidas ravida oma haavu, suunata inimesi rahu, koostöö ja inimlikkuse poole. Euroopa festivalid kannavad endas väärtusi, mis sellele ühiskonnale olulised on. Nee...
arusaamine et kui loota alkoholismiprobleemist vabaneda selle veebikeskkonna toel, peab valmis olema täielikuks karskuseks", kolmas ,,aktiivse osavõtja identiteet, kujundades Soberistase identiteeti liidrirollis", neljas ,,kindlustades enda kui kasklase minapilti, jõudes tagasi enda kunagise algse identiteedi juurde" ja viimane ,,eluga edasimineja minapilt, jättes Soberistase identiteedi seljataha". Uurimisrühm arvab et selline identiteetide loomine toetab Soberistase näitel alkoholisõltuvusest vabanemist, tuues välja ühe tähtsa argumendi teiste mitteveebipõhiste rühmadega (näiteks Anonüümsed Alkohoolikud) võrreldes täieliku anonüümsuse või õigemini võimaluse luua veebiidentiteet. See artikkel oli minu jaoks huvitav just artikli kvalitatiivsesse uurimismeetodisse süvenemise vajalikkuse tõttu. Huvitav oli jälgida kuidas uurimisrühm jõudis järkjärgult küsimuste, valimi
kuid hetkel ei ole meil majanduslikult võimalik täita kõiki heaoluühiskonna tingimusi. Heaoluühiskonna algne eesmärk pakkuda kõigile oma liikmetele turvalist elu on tänapäeva riskiühiskonnas siiski ilmselt täitumatu igatsus. Postmodernne heaoluühiskonna poliitika ei taotlegi üldrahvalikku konsensust, aga väldib samas ka leppimatuid konflikte, ideoloogiliste vastandumiste fataalsust, klasside või rahvuste igipõlist viha. Tunnustatud on olukordade, huvide, identiteetide mitmesus. Igaühelt on oodatud valmisolek võtta vastu uusi väljakutseid, leida igas uues probleemsituatsioonis parim võimalik valik. Eesti on riik, millel on heaoluühiskonnale omaseid tunnuseid, kuid Eesti ei ole heaoluriik.
Feminiseerumine- pehme nahk, karvakasvu vähenemine, munandite pehmenemine ja väiksemaks muutumine, lihasmassi vähenemine, erektsiooni vaibumine. Maskuleerumine- menstruatsiooni kadu, hääle madaldumine, karvakasvu kiirendamine, kehakaalu tõus. Rahulolu Üle poole T-seksuaal rahvast on rahul olnud oma muutumisega, ülejäänud osal on olnud raskusi erinevatel põhjustel. 6 peatükk- LGBD identiteetide konstrueerimisest o Identiteet on igal inimesel, vähemalt nendel, kes on kindla endas ja teavad kes nad on. Identiteetide paljusus Identiteete on mitmesuguseid: füüsilisi, seksuaalseid, karjääri, religiooni või rahvusega seotuid. Identiteet pole meie sügavaim olemus, vaid see, kuidas me maailma näeme, mis meie jaoks oluline ja mis meile meeldib.
Muidugi on see mõneti ühte sulanud, kuidas seda saaks näha kuivõrd?Tundub, et teoreetikud, kelle arvates on postmodernism pead tõstmas, kasjastavad neidsamu hirme, mida väljendasid massikultuuri kohta Frankfurdi koolkonna kriitikud. Postmodernismiteooria väited, nagu kunst oleks ohus,m identiteedid hävivad ja popkultuur on räpskultuur. Modernism ja pm-s lk 331/332 Vähe tähelepanu pööratakse inimeste argielu olemusele,suhtumisse tarbimisse ja alternatiivsete identiteetide tekkimisel. Postmodernismi teine suur probleem on metanarratiivide allakäik. 332-333 Postmodernism on seotud väga tihedalt ka tehnoloogia ja suhtlusvahendite arenguga. Küllap tuleb sellega seoses suhtumist ajast ja ruumist muuta, võrreldes eelmiste põlvkondadega. .
Kui algul oli internet info väljapanemise võimalus, siis dünaamiliste serverivõimaluste selgumisega muutus suuremate internetikeskkondade väljapanek igale vaatajale individuaalseks. Kasutaja sisenes portaali kasutades kasutajanime ja parooli, mis andis modernse identiteeditunde. Jäigad kasutajale individualiseeritud teenused on aga muutunud pehmemaks ning nende paljusus võtab jällegi tähelepanu indentiteedilt ning asetab kasutaja suure hulga identiteetide keskele. Viimane arengujärk kannab ilmselget postmodernset mustrit. Nende taustalt jääb kõlama modernse inimese seotus mingi kindla suunaga, tema seotus ametiga. Seevastu postmodernse ise pühitsematu mängurioskus. 6
asjadesse ühishuvi nimel õigustatud. Mittesekkuv liberalism: sekkumine teise riigi asjadesse pole õigustatav, mõjutama peaks kaudselt, nt eeskuju kaudu. Uusliberalism-üheks olulisimaks rahvusvaheliste suhete toimijaks rahvusvahelised lepinguorganisatsioonid-need võimaldavad luua ennustatavama keskkonna ning vähendada nn tehingukulusid(info hankimine) UUEMAID KOOLKONDI Konstruktivism- rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine. Kriitiline teooria:moonutusi toovad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus. Strukturalism:maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk Üleilmastumise teooria:maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmastumise valitsemismudelid. Väga suur kirjusus.
lahendustele osutamine ongi käesoleva töö põhieesmärke. Alustada tuleks tõenäoliselt identiteedist, selle maailmajao trumbist ja needusest. Vaadates mujale, ei leia kusagilt sellist enesemääratluste paljusust (täpsemalt leiab, võtkem või Aafrika, aga siin mängib rolli ühiskonna erinevus). Selle üle on pikalt arutletud. Tavaliselt tekib kaks teineteisele vastanduvat seltskonda (või vähemalt alljärgnevate loosungid kostavad teistest kaugele üle): need, kes rõhutavad identiteetide üksteisesse sulamise vajadust, ning teised, kes, meenutades viha ja kibedusega Nõukogude Liitu ja nõndanimetatud homo sovieticust, nende määratluste hoidmise olulisusest räägivad. Tundub aga, et kohati on segi läinud eesmärk ja vahend ning just see kogu kõnealuse vaadete virvarri loonud ongi. Mis aga juhtuks, kui läheneda identiteedile mitte kui vahendile eesmärkide (poliitiliste? majanduslike?) saavutamiseks, vaid kui eesmärgile iseeneses, ei oska keegi öelda
lõunaeesti (Mulgi, Tartu, Võru), kirderanniku (ranniku, kirde); 4) Murrakurühmad (jagavad murded osadeks); 5) Murrakud (seostuvad vanade põliskülade rühmadega; d) Pajusalu 2002/2009 - peamurded (põhja - ja lõunaeesti), murderühmad (südaeesti, kirderanniku), murded (eS-saarte, lääne, kesk, ida; eL-Mulgi, Tartu, Võru; eR-ranna, Alutaguse). Murrete hääbumine toimus 20.saj, põhjusteks enamasti lokaalsete kultuuride/identiteetide asendumine rahvus likuga, dialektoloogia oli seotud maaühiskonnaga, kuid kui kultuurid diferentseerusid, tegi seda ka keel, tõusis sotsiaalne mobiilsus ning hakkas levima kirjakeel. SOTSIOLINGVISTIKA - on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid ning keele sotsiaalset varieerumist (st. inimese keelekasutus on seotud sellega, kus nad on elanud). William Labov püüab leida sotsiaalseid tegureid, mis võivad inimese keelekasutust mõjutada, klassikalises
-Revolutsiooniga. 2. Millist muutuste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna meie ühiskond ja tööjaotus on nii kõrgelt arenenud, et inimesed peavad lihtsalt ise otsuseid vastu võtma ning tehtu eest ka vastutama." : c.) funktsionalistlik teooria 3. Millised nähtused iseloomustavad modernset ühiskonda? -Teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine ja kultuuritööstuse teke. 4. Mis iseloomustavad postmodernset ühiskonda? -Identiteetide paljusus ja poliitika nihkumine rohujuuretasandile. 5. Milline väide on õige? -Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised; revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses; revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 6. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on enamusvalimiste e majotaarsüsteem, võitja- saab-koha põhimõte ja võrdeline e proportsionaalne süsteem. 7
lootus paistab olevat, et naisteajakirjade 'naistemaailm' kehtiks kõigi naiste kohta. Tähtsal kohal on ka naiste endi jagatud kogemus(omad rubriigid on selleks, kus nendest räägitakse). Naiseliku naudingu idee on veelahe feministide suhtumises naisteajakirjadesse. Ka feministide endi puhul on kahetine suhtumine visuaalne nauding ja kriitika. Naiselikkuse ideaalid on tegelikkuses saavutamatud, sellepärast toimubki nende normaalsete(n-ö. loomuliku naiselikkuse saavutamine) identiteetide taastootmine kultuuris nii maniakaalselt. On tõestatud, et naistekaid lugedes põgenevad naised armastuse ja seksifantaasiate maailma. On leitud ka, et kokkamine, lapsed, kodu, mood ja seebiooper on naiste rõõmude allikad. Mood ja naise keha eksponeeritakse kui naise seksuaalsuse kosntrueerimise paik. Moefotod on muutunud, modellid nendel on ensesessetõmbunud, kurja pilguga ja melanhoolsed. Seks Tänapäevastes naisteajakirjades käsitletakse ka üsna palju seksi.
XX saj Teadusliku, tehnoloogilise, tööstusliku progressi ajastu. Infosüsteemide Nii looja kui interpreet peavad uute muusikaliste Jätkuvalt sümfooniaorkestri klassikaline Kasutusel on kõik klassikalis-romantilisest ajastust Richard Strauss, Claude Debussy, Maurice MITMEKESISU plahvatuslik areng. Kultuuri globaliseerumine. Uued muusikastiilid: identiteetide otsinguil olema valmis koosseis, mille lisatakse tämbri pärinevad zanrid, kuid neid tõlgendatakse Ravel, Arnold Schönberg, Igor Stravinski, S hilisromantism, impresionism, neoklassitsism jt. Elektroonliste vahendite innovaatilisteks ideestruktuurideks nin laiendamiseks lisainstrumente. Sajani II vabamalt. Tihti luuakse koos kõlapildiga ka uus ja Georg Gershwin, Béla Bartók, Carl Orff,
2. Millist muuduste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna a. marksistlik teooria b. evolutsiooniteooria c. funktsionalistlik teooria d. riigiteooria 3. Millised järgmistest nähtustest iseloomustavad modernset ühiskonda? a. teaduslik mõtteviis b. majandussuhete kommertsialiseerumine c. tarbimine kui identiteediallikas d. kultuuritööstuse teke 4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda a. identiteetide paljusus b. poliitika nihkumine rohujuuretasandile c. populismi tõus d. demokraatia levik 5. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised b. Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses c. Revolutsiooni tulemusel saavad võimule küll uued inimesed, kuid nende poliitika ja valitsemisstiil ei pruugi eeln d
Haridus Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja kõikjal saavutada, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse
jääda ka ainult poliitilisele tasandile, näiteks võimalik siseriiklik ideoloogiline vastuolu. Majanduslik julgeolek on seotud majandussüsteemi julgeolekuga nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks 2008. a alanud finantskriis mõjutas kogu maailma, aga ka iga maad üksikuna, ning turgude tasakaalu ja usalduse taastamine nõudis riikide ühist panust ja koostööd. Ühiskondlik julgeolek on seotud sotsiaalsete identiteetide ja kultuuriga ning võimalike ohtudega nendele. Näiteks oht kaotada eesti keel kui eestlaste peamine identiteediallikas. Keskkonnajulgeolek on seotud looduskeskkonnast tulenevate ohtudega (näiteks looduskatastroofid) ja samuti looduskeskkonna säästva kasutamise ning selle kaitsega. Subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse. Lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest (2010), võib välja tuua sellised globaalset
süsteem ühiskonna liikmete juriidilise staatuse ühtsust ning ühiskondlikku kokkulepet põhiväärtustes. Eestis eeldab poliitiline ühtlustumine kaht teineteisega seotud järk- järgulist protsessi: ühelt poolt kõigi ühiskonnaliikmete õigusliku staatuse võrdsustamist efektiivse naturalisatsiooni kaudu ja teiselt poolt mitte-eestlaste lojaalsuse kasvu Eesti riigile. Pikemas perspektiivis peaks niisugune areng viima seni domineerivate eksklusiivsete (rahvus-, rühma- jmt.) identiteetide tasakaalustamisele kõiki ühiskonnarühmi ühendava Eesti riigi identiteediga. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Üleilmsed probleemid on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vastuolude tagajärg: kui tootmistegevus ei arvesta looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökotasakaalu häired. Et Maa pindala
Rõhumise vaidlustamine: Nikolai Vahtin 2001. -Põhjarahvaste emakeelest loobumine vabatahtlikult ja teadlikult(näevad, et suurem võimalus läbi lüüa on vene keelt osates) - maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Ehk põlisrahvad ei võitle alati, võimalusel kohanduvad. Muutus või püsimine? Preston 1997 problemaatiline eristada. Kogukond ei taju muutust, väljapoole võib tunduda suurem muutus, kui inimeste enda arvates. Appadurai 97- identiteetide pealesurumise problemaatika, inimesed võivad hakata kohalikku identiteeti ise looma, et võidelda pealesurutava vastu. Töötavad muutustele vastu. Ehk meedia jms ei pruugi tekitada massi, vaid panna hoopis inimesi oma identiteeti kaitsma ja kultuuri looma. Foucault 1980- ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises, kõigil on vastutus, kõik osalevad võimu teostamises, ei ole vaid ohvrid ja võimutsejad. Pole üldist kultuurimuutuste teooriat…………………
piirijuhtum. Ühiskonna muutus- režiimi vahetus, turumajandusest käsumajandusse jne. Ühiskonna tahkude teisenemine! Pikk protsess! Diktatuuris saab muutusi esile kutsuda revolutsiooniga Moderne ühiskond: teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine, kultuuritööstuse teke. 3 Postmoderneühiskond: poliitika rohujuuretasandil, identiteetide paljusus Erakonnasüsteemid- *Ühepartei erakond- mittedemo *dominantne parteisüsteem- mitu parteid, kuid üks saab peaaegu alati täisenamuse *kaheparteisüsteem- olulised on kaks Majoritaane vs- riigis nii palju valimisringkondasid, kui parlamedis kohti, võidab ringkonnas enim hääli saanu, hääli antakse konkreetsele isikule, saadiku ja valija tugev seos, (kohad ja hääled ei lähe kokku)
4 end kellegagi identifitseerida. See seisukoht on tuttav ka lastekirjandusest ning emakeelelugemikest, kus õigeid käitumismalle ja suhtumisi on sageli püütud sisendada otseste õpetussõnade või tegelastele antavate hinnangutega. Eestis on hetkel väga aktuaalne uute ideoloogiate ja maailmavaate kujundamine, s.o. uute kontekstide loomine (Aarelaid 1999), mille avaldumisvormideks on näiteks üleeuroopaliste ja kohati globaalsegi leviga identiteetide ja kultuuristandardite palavikuline omandamine ja seega uute kontekstide loomine sotsiokultuurilise praktika jaoks (Aarelaid 1999, 1352). Kooliõpikute üheks ülesandeks on aidata last orienteeruda uuenenud väärtuste maailmas. Laps võtab täiskasvanu või lemmikkangelase arvamusi ja käitumist täiesti tõsiselt. Kui puudub võimalus saada oma arvamusele kinnitust mõnelt autoriteedilt, võib mingi väärkäitumise ilming
majanduslikku vaateviisi eelistavate uurijate kriitikud. Nad leiavad, et rendivaheteooria üksi ei suuda seletada millised linnad ja piirkonnad kõige tõenäolisemalt uuendatakse. Nende arvates vallandavad keskklassi gruppide sissevoolud võimsad tarbimisjõud, mida pakub gentrifitseeritud kesklinn: sikid veinibaarid, kohvikud, restoranid, raamatupoed, rõivaste butiigid ja veel mitmesugused kultuurirajatised. Sellised arengud rõhutavad ruumi rolli kultuuri ja identiteetide moodustumises (Knox, Pinch 2010). Smith seevastu on ülimalt kriitiline gentrifikatsiooni selgituste vastu, mis rõhutavad tarbimismustrite muutumise tähtsust. GENTRIFIKATSIOON JA SELLE UURIMINE EESTIS Eestis on gentrifikatsiooni uuritud vähe, peamiselt juhtumuuringute meetodil. Eestis algas gentrifikatsiooon alles pärast taasiseseisvumist, kui maa suundus riigi käest eraomandisse. Piirkonnad, mis olid soodsas asukohas ja mille elamud olid
Hooajatranspordist sõltuvalt tuleb tegeleda ka karmide ilmastikutingimustega (tugevad tormid sügisel, hoovused väinadel ning jäised veed talveperioodil). Lisaks looduslikele piirangutele on viimastel aastatel suurenenud huvi luua ruumi uutele tuuleparkidele ning samaaegselt ka täiendada merekaitsealasid, mis piirab veelgi vaba ala. Läänemere laevandust jälgitakse pidevalt AIS (Automatic Identification System) süsteemi abil. Tänu sellel on võimalik analüüsida andmeid laevade identiteetide, liigi, asukoha ja kiiruse kohta, mis aitavad kaardistada üksikasjalikult liikluse intensiivsust ning samuti anda olulise panuse mere ruumilise planeerimise jaoks. Lisaks sellele aitab AIS süsteem näha erinevaid lühi-ja pikaajalisi laevanduse mõjusid merekeskkonnale ning suurendada meresõiduohutust. (Shipping in the Baltic Sea, 2016) 5 Joonis 2
- Erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide esindamine ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid. 90. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisi vahetust diktatuurireziimis? - Revolutsiooniga 91. Millised järgmistest nähtustest isel. Modernset ühiskonda? - Teaduslik mõtteviis - Majandussuhete kommertsialiseerumine - Kultuuritööstuse teke 92. Postmodernset ühiskonda isel: - Identiteetide paljusus - Poliitika nihkumine rohujuuretasandile 93. Järgnev väide on tõene: - Revolutsiooni põhjustavad sotsiaalsed liikumised - Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses. - Revolutsioon viitab institutsioonaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 94. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on: - Enamusvalimiste e majoritaarsüsteem - Võitja saab koha põhimõte
halduses olevate asutuste veebilehtedele. 27. Millega tegeleb Riigi Infosüsteemi Amet Pakume IT-teenuseid, mida kasutades saavad asutused inimestele mõeldud teenuseid ehitada ja koordineerime riigi küberturbe teemasid. Koordineerime riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, et riik saaks rahvast teenindada parimal võimalikul moel. Mida RIA teeb? Vastutab ID-tarkvara toimimise, arengu ja halduse eest; vastutab rahvusvaheliste elektrooniliste identiteetide koosvõime ehk riikideülese tarkvaralise lahenduse toimimise, arengu ja halduse eest; kujundab valdkonna arengu visiooni ja strateegia; osaleb töögruppides ja räägib kaasa riigi PKI valdkonna arengus; tagab ID-kaardi baastarkvara kasutajatoe teenuse kasutajale (www.id.ee); tagab toe arendajatele. 28. Millega tegeleb RISO Vastab ID kaardi arengu eest.
*Sponsorid: piirideta maailm, globaalne kapitalism, valitsemine ja kodanikuühiskond. *Transformaatorid: maailm muutub, kuid paljud traditsioonilised inimtegevuse mustrid jäävad samaks. Globaliseerumine ja igapäevaelu- *Individualiseerimine ja uus individualism: inimene loob ise oma identiteedi; võtab riske; kollektiivseid elulugusid pole; valikute paljusus. *Fragmentaarsus: katkendlik tööelu, haridustee, perekonnaelu) *Paidlikkus: kohanemise vajadus *Identiteet: identiteetide paljusus; ebavajalikust loobutakse Riskid- Toodetud riskid, inimtegevus (tehnoloogia, teadmised); keskkonnariskid (kliima soojenemine, kõrbestumine, ressursside kahanemine); looduslikud riskid (vanadus, haigused, lapsepõlv, ülerahvastumine) Globaalne riskiühiskond Beck- risk algab seal, kus algab ebakindlus. Riske pole võimalik ette näha ning need ohutavad meid kõiki. TÖÖ JA FIRMAD GLOBALISEERUVAS MAAILMAS
keelemuutuse mehhanismi või protsessi, mis tingib keelekontaktidest johtuvad keelemuutused ja/või mille kaudu muutus täide viiakse ning luuakse alus uute keelekujude tekkeks. Koodivahetus on mitmekordne identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. Koodivahetusel on mitu funktsiooni. Guamperzi funktsioonid: tsiteerimine, adressaadi täpsustamine, interjektsioonid, kordamine, personaalse ja objektiivse vaatenurga muutumine. Appel-Muyskeni funktsioonid: - referentsiaalne (ei oska üht keelt piisavalt), - direktiivne (vestlusesse kaasamine või sellest kõrvaldamine), - ekspressiivne (vestluse tempo ja tooni muutmine), - metalingvistiline (kommentaar, metakeele funktsioon),
kultuuri juurde kuuluvad inimesed tegelikuks ja olevaks peavad. Funktsionaalsed- määratakse, mis on kultuuri funktsioon, mis rolli ta mängib. a. Materiaalsed- funktsioon on inimühiskonna materiaalsete vajaduste rahuldamine. b. Sotsiaalsete ühiskonnavajaduste rahuldamine- kultuuris kui ühiskonna, kui terviku eksistentsi ja jätkumist tagavat mehhanismide tootmine. Ühiskonnal kui tervikul võib olla vajadus rahvusliku ideoloogia või kollektiivsete identiteetide järgi ja nende tootmine oleks kultuuri ülesanne. c. Kultuuri ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldada. 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Pascal: meis on automaat. Inimloomus on esimene harjumus, mille omandame tänu asendile ühiskonnas. Rollide ja isiksuse vastandamisest, kus ühel pool on kristlik subjektivism, kus inimene kujutab endast mingisugust loomust (mina) kindlate
Psühholoogiliselt sügavad, detailirohked rollid. Huvitav ruumipoeetika kostöös kunstnikuga. Tema probleemiks on see, et tõlgenduslikult on etendused ettearvavad, korduvad, ei ole midagi uut. Toopmere on nii näitleja kui ka lavastaja. Ta osales Hermaküla trupis. Tema jaoks on lavastus kui väli, kus toimuvad ristumised, hargnemised, põimumised jne. Ta tähtsustab näitleja osa. Tema reziid iseloomustavad erinevused ja muutumised . Reaalsuse mitmekihilisus ja identiteetide paljusus tegelastel. Ta ootab näitlejatelt improvisatsiooni. Erinevalt Nüganenist eelistab Toompere moodsat dramaturgiat: Kivirähk, Kafka jne. Mõlemad lavastajad on tihedalt seotud näitlejatega ning oskavad vaadata lavastusele näitleja pilguga. Mõlemad panevad rõhku meeleolu loomisele. Nende lavastuste tegelased on keerulised. Erinevus seisneb selles, et Toompere muutub pidevalt, loob midagi uudset, Nüganen aga on etteaimatav. 22
Võitlus ressursside pärast. Birminghami koolkond: töölisklassi sümboliline võitlus a) oma olukorra vastu ja b) oma positsiooni hoidmise eest ümberkorraldatavas linnas. Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Sotsiaalsetele probleemidele ei saa objektivistlikult vaadata (objektivistlik omab tugevat parandamissoovi)
3. teadmiste tähtsuse tõus tootmisel, planeerimisel, turundamisel ,,Paindlikkus" nõuab ka tööjõu paindlikkust (Ulrich Beck ,,Riskiühiskond"): # ebakindlam töösuhe # valmidus tööaegu muuta, ka osalise tööajaga töötada # valmidus ümberõppeks (=> vajadus suht kõrge üldise haridustaseme järele) # valmidus elukohta muuta Mõju kogu ühiskonnale on ilmselt sügav: kogukondade, solidaarsuste, perede lagunemine? identiteetide hägustumine? individualismi lisandumine? Üks sotsioloogia praeguse hetke moemuredest. Need tendentsid kindlasti olemas, aga kui sügavad? Ja millised on vastutendentsid (nt uut tüüpi solidaarsuste, võrgustike teke)? Ökokogukonnad. Kihistumine stratifikatsioon, ja klassid (jaotame ühiskonna mingite tunnuste järgi nt vanus rahvastikupüramiidid.) Ühiskonna liikmete vahel erinevusi: # Bioloogilised (vanus, sugu, ,,rass")
o Teoreetiline-praktiline – Teoreetiline – see mida teevad akadeemikud, püütakse seletada riikide käitumist arvestades geograafilisi näitajaid Praktiline – enam ei harrastata, Hitler kasutas (kuidas saksa riik peab arenema jne) o Traditsiooniline-uus Globaalne-riigisisene Traditsiooniline – 2MS eelne Uus – identiteetide ja metafooride otsimine Angloameerika geostrateegia o Alfred Mahan: mere- ja maajõud Vanasti oli merejõud olulisem o Halford Mackinder Ruum ja aeg Südamaa, sisemine poolkaar, välimine poolkaar o Südamaad kontrollides kontrollid sealt edasi > lõpuks kontrollid kogu maailma
o Rahvused on loodud 19. saj võimule tõusnud uute klasside poolt, kes püüavad oma võimu kindlustada ja seadustada kasutatakse erinevaid rahvuslikke sümboleid luuakse illusoorne ühtekuuluvustunne. o Läbi meedia ja koolide. o Tähtpäevad. o Suurmeeste meenutamine monumendid, mis ainuüksi seismisega toodavad rahvuslust. o Ehitise muutumine sümboliks. Miroslav Hroch o Tunnetatakse vana süsteemi/reziimi kriisi, vajadus uut liiki identiteetide järgi. o Minevikust lähtuvalt tunnetatakse sarnasust kui tervikkeha või kehandit tunnetatakse keha haavatust jms. o Rrahvuskeha vajab mingisugust ruumi keel, religioon, traditsiooniliselt välja kujunenud piirid. o Poliitiline diskussioon . 19. saj diskussioon kultuurilise sisuga (üheks punktiks keel). o Rahvuse tekitamise perioodil kasutatakse palju kordusi kultuurimotiivides. Sellise meetodi ümber rahvus tekitatakse. o Jakobsoni koidumetafoor.
n Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid n Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised reziimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koostöö edendab maailmarahu n Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine n Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena n Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus n Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk n Üleilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja
21 Sellega seoses minnakse "poliitilise juhtimise" tasandilt üle "intellektuaalse ja moraalse juhtimise" tasandile, kus juba olemasoleva esindamine (representatsioon) asendub alles tekkiva samastumisega (identifikatsioon). Ja see viimane on pidev protsess. Siit lähtuvalt tuleb poliitiliste subjektide lõplikult määratletud identiteetide asemele teistsuguse algupäraga moodustised. Klassi (oma kindlate klassihuvidega) vahetab välja keerukakas ja ebakindel ühtsusetüüp kollektiivne tahe, mis tekib hegemoonilise liigendamise käigus. Tuleb rõhutada, et see ühtsus on rangelt sattumuslik ning tekib intellektuaalide tegutsemiste vahendusel, mis sulandab heterogeensed praktikad ajutiseks "ajalooliseks blokiks". Gramsci poliitiline
rollisisesed IDENTITEET indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus IDENTITEETIDE konstrueerimine: Me identifitseerime iseennast → me identifitseerime teisi indiviide → teised indiviidid identifitseerivad meid → me identifitseerime iseennast → ... R. Jenkins (2010) „ ... mida teised inimesed arvavad meist on sama oluline kui see, mida arvame iseendast“ IDENTITEEDI ERI VORMID: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet
nendevahelised piirid on hajusad 5) Avalik kuvand koloniaalühiskondatest on dualistlik 6) Tegelikult pole mittelääne ühiskond olnud kunagi suletud ega mitte muutumisaltid, tegelikult nad eelistavad võib-olla hoopis moderniseerumist 7) Kolonialism põhineb hulgal vastuoludel kolonialistide ja põlisrahvaste vahel Muutus või püsimine · Preston (1997) problemaatiline eristada: vana säilitamisega kaasneb ka kultuurimuutus · Appadurai (1997) identiteetide pealesurumise problemaatika: kuidas rakendatakse kultuurilisi stereotüüpe inimeste peal? Selle tulemusel võib tekkida hoopis kultuuriline killustumine · Lotman: areng ja identiteedi püsimine identiteedi muutmise püüdele reageeritakse muutumatuse püüdlusega ning vastupidi · Marksistid muutused on paratamatud. Läbi erinevate arenguastmete jõutakse nagunii kommunismini
Olla eurooplane tähendab sallida ja lugu pidada endast erinevast, tunnustada demokraatia ja kristluse põhiväärtusi. Teadlased väidavad, et moodsal inimesel on tänapäeval mitu identiteeti, mis omakorda elu jooksul muutuvad. Kosmopoliit ehk maailmakodanik elab ühes riigis, töötab teises ja hääletab kolmandas. Tal võib elu jooksul olla mitu abikaasat, kes kuuluvad erinevatesse rahvustesse, rassidesse või kodakondsusse. Arvatakse, et identiteetide paljususes peegeldub kogu nüüdisajastu dünaamilisust, avatust ning piiride suhtelisust. Seejuures on oluline, et inimene suudaks säilitada oma sisemise terviklikkuse ja olla n-ö sina peal kõigi oma identiteetidega, kohaneda muutuvate oludega ja uude kultuuri valutult sisse elada. 10 Tänapäeva maailm 3. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid 3.1 Muutuv julgeolekusituatsioon
praktilist geopoliitikat ei harrastata enam nii palju (Hitler tegi seda, ütles, et Saksa riik peab laienema ida poole, et saksa rahvale anda uut elamisruumi jne). - traditsiooniline-uus -> traditsiooniline on II MS eelne: jaguneb globaalseks (anglo- saksi koolkond) ning riigisisene (Saksa koolkond, mis tegeles riigi kui orgaanilise olendi mõtestamisega; laienemine, elutsüklid jne). uus geopoliitika on tänapäeval pmst, väga konstruktivistlik, identiteetide ja metafooride otsing? ** globaalne-riigisisene ● Angloameerika geostrateegia - Alfred Mahan ** Mere- ja maajõud. Need, kellel on väljapääs merele, on parem positsioon. - Halford Mackinder ** ruum ja aeg *** südamaa (u Eestist Jaapanini idas), sisemine poolkaar (Lääne-Euroopast Vaikse ookeanini), välimine poolkaar (kõik muu, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Aafrikast suurem osa, Austraalia jne). *** Kolumbuse-eelne (tugeva maajõu aeg, hobune stepis, need kes hobusemajandust
Redhead (1990) arvab, et ,,noorus" on ainult reklaamitermin. Põlvkondade vahe (generation gap) enam ei eksisteeri. Ta arvab, et igaüks võib osta endale nooruslikkust. Kuid samas leiab, et sidusaid rühmasid ikkagi luuakse. See kõik ei ole fluidum. Erinevalt Willisest ei arva ta, et nooruslikkus on lahus tarbimiskultuurist. Nooruslikkus on seotud soppamisega sama palju kui vastupanuga 1960ndatel.Kuid teisest küljest ei ole ta pessimistlik vaid leiab, et uute identiteetide pakkumine on hea. Noorust saab osta globaalsest supermarketist. See ei ole nooruse vabastamine, sest noorust ei ole vaja vabastada. See on võimaluste loomine ,,uuteks subjektiivusteks". Ehk siis - iga pole üldse oluline. Küsimus on muidugi selles, kui palju noored saavad ikkagi tööstuse ja turu poolt reguleeritus ise kaasa rääkida? Suurfirmade toodangu kõrval ei tundu olevat palju ruumi. d. Valikute kultuur ja koht ekraanil
empiiriliselt mõõta. Auditooriumid on erakordselt ebastabiilsed, realiseerub vaid väike osa auditooriumi potentsiaalsest tähelepanust ja teadete mõjujõust. 56. Subkultuur ja auditoorium Meediatööstus on pidevalt otsinud endale uusi turge ja nisiauditooriume, püüdnud määratleda ja luua maitsel või elustiilil põhinevaid sotsiaalseid või kultuurilisi alagruppe. Meedial toimub pidev stiilide ja pseudo- identiteetide loomisprotsess eesmärgiks auditooriumi positiivne tagasiside. Meediakasutust kujundab peamiselt varasem kogemus ja samastumised, või kujuneb see vastavalt hetkel moesolevale, kultuurilisele ja sotsiaalsele kontekstile. Perekonna sotsiaalne miljöö klassi- ja eakaaslaste või naabruskonna grupp (enamasti mõjutused muusikas, teles) noorte täiskasvanute ringkonnad (sotsiaalsed kontaktid tööl, vabal ajal). Vanusest sõltuvalt eelistuste muutumine. Paljude tegurite ristumine.
individualismi vastu; rõhutab sotsiaalsust/kollektiivsust; indiviidi huvi kõrval oluline sotsiaalne norm sotsioloogiline institutsionalism - olulised informaalsed reeglid, normid ja tähendus-süsteemid (March & Olsen, Risse), institutsioonid on suutelised muutma osaliste arusaamu & identiteete väljundid: sotsialiseerimine (järk-järguline omaksvõtt) ja sotsiaalne õppimine (teadlik protsess), ratsionalismis identiteet eksogeenne, konstruktivismis endogeenne => otsuste tegemine identiteetide sobivusel VIII LÕIMUMISE EELDUSED 48. EL-i/EÜ algsed ideaalid ja nende tähenduse muutumine & EL-i tulevikuperspektiiv (Weiler) EL algsed ideaalid: 1. Rahu (sh ka kui kättemaksust loobumine) Rahu kui õnneliku elu tagaja ja rahu kui valmisolek tegutseda teiste kasuks, omakasupüüdmatus. Peame üle saama vihast ja kättemaksusoovist, mis eksisteeris peale I MS. Rahu ja heaolu kui kvaliteedinäitajad
suurlinnad olid sel ajal suurima rahvaarvuga ajaloos. Põgenikud idast tõid ka (ajutise) lahenduse tööjõupuuduse probleemile ning beebibuumi, taastetasandit ületav sündimus kestis L-Euroopas 70ndateni, Ida-ja Lõuna-Euroopas 10 a kauem. Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika rahvastik saavutas tänu kasvule suure väljarändepotentsiaali, sisseränne Euroopasse algas juba 1960ndatel ning nõnda oli Lääne-Euroopa muutunud väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks. 37.Globaalsete identiteetide edenemine 1945-1973. 9 Nii kapitalism, kommunism kui ka III maailm olid ideeliselt pühendunud rassilise ja soolise võrdsuse arendamisele, eri leerides vastandati kollektiivse tegutsemise ja vabaduse ning võrdsete võimaluse olulisust, millest peale jäi viimane e kapitalistlik idee. Vähenes klasside olulisus, masstarbimise tõttu
vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”?
vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"?
vähemväärtuslik. Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur 25. Valige kaks subkultuuriteooriate koolkonda (Chicago, Birminghami või post-subkultuuriteooriad) ja võrrelge neid omavahel. Post-subkulutuuriteoora: 1) Uus-hõimud. Klassipositsioon ei loe. Võime liikuda ühest subkultuurist teise. Miksimine puldis, tantsupeod. 2) Elustiilid. (vs eluviisid). Tarbimine on identiteetide ja elustiilide alus. St ei ole super või sub jaotust, on lihtsalt üks tarbimisühiskond, mis võtab uusi ideid igalt poolt ja pakub neid tagasi 3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”?
rõhu kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele Kommunitarismi eelis on ka selles, et see käsitleb poliitilise tahte kujunemist eetilise diskursusena, mille käigus leitakse inimeste ja nende elu vormide jaoks parimad lahendused. Mis on siis iseloomulik kommunitarismile kui süsteemsele arusaamale (tunnetusele) ühiskonnast? Esmalt tuleks leida vastus küsimusele, mis on see, mis inimesi või nende ühendusi ühendab. Vastused on erinevad, sõltuvalt sellest, mida me kokkulangevate asjade, identiteetide, ühiste huvide all mõistame. Globaliseerumise kontekstis räägitakse mlm solidaarsusest. Mõistetakse nii, et ühtsuse vastand on erinevused. Panus seega teatud ühtusele ühiskonnas. Ühiskond kui teatud ühtne liikmeskond. Siin eristub kom positsioon selles, et esiplaanil ei saa olla kellegi vabadus ühiskonnas. Vaid ühtsete ühiste eksisteerimisvormide vabadus. Isiksuse areng ei vaja mitte ainult vabadust millestki, nö neg vabadus, vaid vabadus peab millelegi kontsentreeritud olema
Me ei saa mõista teksti, mille kontekstist me midagi ei tea. Mille poolest teksti loomine erineb üldse teistest lingvistilistest tegevustest? Miks me loome tekste? Kommunikatiivsetele eesmärkidel me ei loo originaalset teksti, vaid kasutame juba üldiseid lausungeid. Tekst seevastu on aga alati unikaalne ja seeläbi on seda raske analüüsida. Tähistusfunktsiooni analüüsides võib lähtuda erinevatest protsessidest: - tegelikkuse representeerimine - suhete ja identiteetide konstrueerimine - keelelise esituse vormistamine Vastavalt tekstianalüüsis keskendutakse - esitatavale informatsioonile - osaliste nimetamisele - protsesside ja osaliste rollide analüüsile Analüüsi eesmärgiks on leida informatsiooni, mida intervjueeritav oma jutus räägib, selgitada välja seal peituvad tähendused ja arusaamad. Kvalitatiivne analüüs ei seisne tõdemises, et küsisin nii ja vastati nii
minevikku, vaid saaks kuidagi tulevikku suunatud. Et tulevikulisus poleks mitte üksnes ulmeline või tehnoloogiline, vaid et see sisaldaks endas seda pärandit. Siin antud autorite loetelu võiks pidada väikseks eesti kirjanduslooks, sest siin nimetatud autorid pärinevad mitme kultuuri piirialadelt. Terviku ideoloogiale eelistatakse siin postkoloniaalset lähenemisviisi nopitakse rahvustervikust välja mingid erinevused ja osutatakse sellele, et eesti on erinevate rahvuste, mõjude, identiteetide ristumispunkt. Klassikalises rahvusdiskursuses on see kuidagi varju jäänud. Laiemas plaanis võib sellest Kivisildniku jutust välja lugeda ka selle, et see paralleelsus, mida siin nõutakse, tähendab ka koostööst teiste rahvastega tekkinud energiat, kollaboratsionismist tekkinud mängulisust, loovust, dialoogi, ideedevahetust. Etnofuturismile on üheks opositsiooniks ka etnosümbolism. Selle mõiste pakub välja Kajar Pruul Vikerkaares 1995/12
annaabi.ee 
