50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
motivatsioonpuudub
Õppematerjali autor
Sellistel puhkudel on need kulutused, mida inimene teeb selles suhtes püsimiseks suuremad kui tasud, mis ta saab. Ähvardussüsteeme iseloomustab kõrge konfliktsus ja siin kasutatakse teise mõjutamist ähvardamisi. Sellise suhte üheks eesmärgiks on ahnitseda endale nii palju ressursse kui võimalik. Tegutsetakse printsiibil, et võitja saab kõik, mõnikord tahetakse ka teiselt midagi ära võtta, selleks, et teist karistada. Kui sa seda ei tee (mis suurendaks minu ressursse), siis ma teen nii, et ...(mis vähendab sinu ressursse). Selle süsteemi puhul võidakse kasutada ka mitmesuguseid teisi käitumisvorme, kuid ähvardused on siin põhisisuks. Selle suhte puhul osapooled üksteist ei usalda, suhtlemise aste omavahel on madalam. Sotsiaalsete suhtumiste ring Sotsiaalsete suhtumist ring. Kui mingi kahe tunnuse muutumisel seletatakse paljusid võimalikke variante, siis me saame teatava tsirkumpleksi. Väga paljud erinevad teooriad üritavad seletada
achieve desired goals. Iseenda juhtimine. · Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. · Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus(teistest erinemine, unikaalsed omadused) · Autonoomne, sõltumatu mina (independent self): self as an autonomous entity, defined predominantly in terms of abstract, internal attributes like traits, abilities and attitudes. Mina ise! mina kaudu enese määratlemine. Iseendast pildi kujunemine. · Sõltuv, kuuluv mina (interdependent self): self constructed as socially embedded and defined
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preforma
iseendast sh oma unikaalsetest omadustest ja kogemustest *sotsiaalne identiteet kui inimese.....nägemus oma sotsiaalsetest suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (Valk,2003.) Noorukiea küsimusega tuleb küsimuse alla personaalne ident, võimaldavad oma mina suhetda ja vaadelda iseenast tervikuna. Koos kolme rolliga ühiskonnas. Mitteakadeemilise enesehinnangu puhul on sotsiaalse ja minu välimise enesehinnanguga tegemist. Noorukiea alguseks on olemas inimesel üldine enesehinnang, mis kujuneb välja spetsi enesehinnanhgutest akadeemilisest ja mitteakateem(sots ja minu välimus ) . Üldine enesehinnang on olemas, üldine konseptsioon selle kohta kes ma olen vastus on olemas. Üldine dentesnt noorukieas on see et üldine enesehinnang hakkab noorukil tõusma noorukiea jooksul. See mis muutub
ajal. Õnnestumine on alati meie õnnestumine aga ebaõnne seletatakse individuaalselt, sportlasest tulenevaks. Enesehinnangu säilitamise mudeli järgi sõltub strateegia valik sellest, kui olulise omadustega on tegemist. Üheks viisiks, kuidas inimesed saavad säilitada positiivset enesehinnangut on tajuda seda nii, et enamik inimesi mõtleb ja käitub nii nagu mina. Seda nimeatakse vale konsensuse efektiks. Ebasoovitatavad omadused on kõigil aga head omadused tulenevad minu isiksusest. 6. MINA-ESITUS (E.GOFFMAN) See pilt, mida me endast loome võib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mõnikord inimesed loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist või täita oma muid eesmärke. Mulje kujundamist kasutatakse, et luua teistele mingi teatav mulje endast. Mõnede inimeste ees võtame me maski maha, seda nimetatakse eneseavamiseks. Goffman vaatles inimeste tegevust, kui teatrit, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval
Sotsiaalne identiteet (social identity): part of person self-concept, which derives from the knowledge of his or her membership in a social group or groups together with the value and emotional significance attached to that membership. Kuulumine ja selle väärtustamine. Kuhu kuulun? Kellega olen sarnane?. Nt Vanuse- ja soogrupid, perekond Personalne identiteet (personal identity): self-definition as a unique individual in terms of interpersonal or intragroup differentiations. Minu unikaalsus, see mille poolest teistest erinen. Autonoomne, sõltumatu mina (independent self): self as an autonomous entity, defined predominantly in terms of abstract, internal attributes like traits, abilities and attitudes. Mina ise! Sõltuv, kuuluv mina (interdependent self): self constructed as socially embedded and defined predominantly in terms of relationships with others, group memberships and social roles. Mina kui osa suuremast rühmast.
Millised on need aspektid? Marx (1818-1883): subjekti ja objekti dialektika peaks eeldama, et nende vastastikune suhe (inimene ja keskkond) on orgaaniline ja läbipaistev Kuna tootmisvahendid ei ole nende omad, peavad töölised muutma oma tööjõu objektiks. Töö, mis on Hegeli mõttes kõige olulisem, inimese muutusi toov jõud on nüüd kui tarbekaup. *Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeba. *Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele.
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks Allikas: Hayes, N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED. Kirjastus Külim 1) Rolli mõiste ja tähtsus. Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega ja loomulikult mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle. 2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid. Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame teistega suheldes. Sotsiaalsed rollid on: 1. Pikaajalised rollid: hõlmavad perekonnasuhteid tütar, poeg, lapsevanem, elukaaslane. 2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused nad esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. (NT: Meditsiiniõe rolli saab mängida koos ke
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid