Postmodernism (1)

1 HALB

Rakvere Eragümnaasium
Postmodernism
Referaat
Autor: Mari-Liis Vilgelm 11.B
Juhendaja : Õp. Tiina Ervald
Rakvere, 2009
Sisukord

Postmodernism…………………………………………………………………………2

Postmodersismi tunnused………………………………………………………………3

Kõigesallija…………………………………………………………………………….4

Mis iganes, mis tuleb peale modernismi…………………………………………… . 5

Ajajärgud hierarhiates……………………………………………………………….…6
Postmodernism
Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernism on keeruline mõiste või kehtestada ideid, mis on vaid kerkisid ala akadeemilise uurimuse alates 1980. Postmodernism is hard to define , because it is a concept that appears in a wide variety of disciplines or areas of study, including art, architecture, music, film , literature , sociology, communications, fashion, and technology. Postmodernism on raske määratleda, kuna see on mõiste, mis esineb väga erinevaid teadusharudega või pindalasid uuring, sealhulgas kunsti, arhitektuuri, muusika , filmi, kirjanduse, sotsioloogia-, side-, moe-ja tehnoloogiat. It's hard to locate it temporally or historically, because it's not clear exactly when postmodernism begins. Seda on raske leida see ajutiselt või ajalooliselt, sest see ei ole täpne postmodernismile algust. Võib-olla kõige lihtsam viis alustada mõtlemist postmodernism on mõtlemist modernism , liikumist, mis postmodernism näib kasvada või tekkida. Modernismi on kaks tahku, või mõlema mõiste, mis mõlemad on olulised, et mõista postmodernismi. Post-modernism toimib kui Euro-Ameerika Lääne hegemoonia , kelle ülemaailmne assigneering aeg ja koht paratamatult proscribes teatud kultuurides kui "tagasi" ja äärenumber samas koopteerimist endale kindlad oma kultuurilise "toorsuhkruga" materjale. Post-modernism is then projected onto these margins as normative, as a neo-universalism to which 'marginal' cultures may aspire, and from which certain of their more forward looking products might be appropriated and 'authorized'. Post-modernism Seejärel prognoositakse onto marginaalid on normatiivne, mis on neo-universalismi et "marginaalne" kultuure soovivad, kust oma teatavate rohkem suunatud tooteid võidakse assigneeritakse ja "lubatud".
2
Postmodernismi tunnused
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud:

ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)
kasutatakse pastišši, kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed
fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu
ideede lõtv seotus
paranoilisus
kindla teemaderingi eristamatus
postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi.

3
Kõigesallija
Elukeskkond on muutunud kirjuks. Tänaval on liikumas kõiksugu välimusega ja käitumisega rahvast. Kiire elutempo ei lase süveneda ega muutuda emotsiooniliseks teise inimese (või peaks kasutama juba üldisemat väljendit: olend ) tegemisest-olemisest. Kiire infovahetus ja meeletu tulv modernsetest massiteabevahenditest on toonud meieni kultuurivõimalusi kogu planeedilt suuremal või vähemal määral. Elutempo kiirus ja elatise teenimisele pühendatud aeg ei lase aga süveneda millegisse pikemalt . Tarbimise trend sunnib inimest pühenduma elatise teenimisele rohkem, kui ta sajandi alguses seda tegi. Lääneühiskonna "juhtiv" ja teistele "eeskujuks" oleva klassi sidevahendite kasutamine ning kättesaadav olemine jätab küll näiliselt produktiivsema mulje, kuid ei luba isendil võtta tööst vaba aega. Töö muutumine elustiiliks ja kõikehõlmavaks hobiks. Samal ajal ka töö iseloomu muutumine varasemast füüsilisest ja olenevalt suhtumisest ka rutiinsest-keskenduvast-meditatiivsest vormist praeguse infotöötlusvormiks.
Inimese töö, kui infotöötlus, on tänapäeva ühiskonnas siiski suuremalt jaolt mitte ühele teemale keskenduv, vaid pisiprojektide lahendamine, detailide virr-varri moodustamine tervikuks. Kas nüüd sellest tulenev või seda viimast tekitanud (igatahes sellega lähedalt seotud) seltskondlik positsioon ja "targa inimese" maine nõuavad niiöelda silmaklappidetta suhtumist . Tihtipeale olen kuulnud millessegi süvenenud ja mingit teemat süviti tundvaid inimesi sõimatavat silmaklappidega inimesteks, millist mainet üks enesest lugupidav ühiskonna tegelane ei saa endale lubada. See tingibki olukorra, kus hea mulje jätmiseks peab olema kõiki raamatuid natuke lugenud, kõigega natuke tegelenud . Targema mulje jätmiseks võib katsetada isegi oma eelmiste tegemiste suhtes veidi iroonilist suhtumist. Üleolekut kõigest. Kuid mitte pahatahtlikkust, pigem laisalt üle moka "been there - done that".
4
Mis iganes, mis tuleb peale modernismi
Modernismi ajal hakkas inimene tegelema oma identiteediga loovamalt ja isegi pingsalt otsides . Oli hajumas klassikuuluvustunne, mis pani modernismieelse inimese kindlasse kohta sõprade seas. Oli ta siis mingi hõimu, gildi või küla liige. Modernismi ajal muutusid valikud keerulisemaks, indiviid hakkas uurima iseenda suunda ning tugeva identiteedi vajadus suurenes. Oli vaja positsioneerida end mitte võrdsena võrdsete seas vaid erilisena. Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi idee võis inimene endale avastada tarbijaühiskonna info ja meedia kaudu, võime kahtluse alla seada ka modernse identiteedi orginaalsuse. Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia-tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni.
5
Ajajärgud hierarhiates
Iga progress, ajaline või muul viisil reastatud hierarhia näib läbivat järke (ajajärke). Laste kasvamine: väiksematel on põhiteemaks sõpruskonda kuulumine , sarnastumine . Kõigil peavad olema seda tüüpi riided, see pole mitte moest dikteeritud esteetiline taju vaid lausa sundus . Erinevad on tagakiusatud. Noorukite püüd arendada identiteeti, tugevat erilisust, mille teistele aktsepteeritavaks tegemine ei käi läbi sarnasuse vaid enesekindluse . "Jään endale kindlaks. Mul savi, mis must arvatakse. Ma lihtsalt olen selline." Täiskasvanuks saamisega kaasnev rahunemine ekstravagantsusest ning sellega väliselt kaasnev tolerantsus ning terava tähelepnu hajumine enese erilisuse suhtes. Suurem vajadus omada head mainet, kui eri-erilist olekut.
Teise näitena ajajärkudest võib tuua meedia arengu. Massimeedia algusega tulnud rahva kogunemine väheste raadiote või televiisorite juurde, kust tuli kas üks või vähe valikuid . Kanalite valiku suurenemine, mis lubab valida oma lemmiku . Võrreldav modernse identiteediga. Ning lõpuks, hetkel rohkem tulevikumuusikana olev arengusuund, mis annab võimaluse tellida koju mitte valitud kanalite hulgast hetkel tuleva, vaid valikuvabadust suurusjärgu võrra suurendava "video on demand " elemendi. Sel viisil kaob keskendatus ühele temaatikale vaid ning avaneb võimalus proovida siit ja sealt. See viimane võimalus on väga kooskõlas postmodernse tähelepnu pööramisega hetkemeeleolule. Viimase süsteemiga lähedalt seotud on ka interneti trendid viimase 10 aasta jooksul. Kui algul oli internet info väljapanemise võimalus, siis dünaamiliste serverivõimaluste selgumisega muutus suuremate internetikeskkondade väljapanek igale vaatajale individuaalseks. Kasutaja sisenes portaali kasutades kasutajanime ja parooli, mis andis modernse identiteeditunde. Jäigad kasutajale individualiseeritud teenused on aga muutunud pehmemaks ning nende paljusus võtab jällegi tähelepanu indentiteedilt ning asetab kasutaja suure hulga identiteetide keskele . Viimane arengujärk kannab ilmselget postmodernset mustrit. Nende taustalt jääb kõlama modernse inimese seotus mingi kindla suunaga, tema seotus ametiga. Seevastu postmodernse ise pühitsematu mängurioskus.
6

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 68 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

68 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisu876 Õppematerjali autor

refereering

Sarnased õppematerjalid

docx

Postmodernism

ühiskonnas: nafta- ja energiakriis, globaalse majanduse kasv, külma sõja lõpp, Euroopa ümberkorraldamine, rassiküsimused, feminismi esiletõus ja kübertehnoloogia areng. Lisaks toimusid radikaalsed muutused kunstivaldkondades. Algas popkunsti, happening´ide, rokkmuusika ja filmikultuuri esiletõus. Üheks kõige tähtsamaks postmodernismi teooria loojaks peetakse Ihab Hassanit. Tema meelest ei ole postmodernism enam ainult kultuurinähtus, vaid sotsiaalne fenomen. Sellest on saanud meie maailma nägemise viis. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 3. Mida uut see periood tõi? Nii objektid kui mõtted, ideed, suundumused. Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Klassitsismist mõjustatud postmodernism levis alates 1970. aastatest laialdaselt.

Ajalugu

docx

Kunstiajalookonspekt

7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel

Ajalugu

pdf

Tarbimissotsioloogia

tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle.

Tarbimissotsioloogia