Uurimustöö identiteedi kohta (0)

Sissejuhatus

Uurimustöö teemaks on mul ,,Eestis elav ja töötav välismaalane“. Valisin selle teema, sest see tundus huvitav. Ma tahtsin rohkem teada saada identiteedist ja teisest rahvusest inimeste elust Eestis.Informatsiooni hankimiseks kasutasin internetti, ühte raamatut ja tegin ka mõned intervjuud.

Küsitluse tulemused

Noorukid
Enamus noorukitel on ikka kodune keel Eesti keel, sest üks vanematest on eestlane.Nende seas ei ole ka selliseid kes oleks sündinud väljas pool Eestit.Vähestele teeb muret Eesti keeles õppimine.Enamus saavad sellega siiski hakkama.Paljud neist valdavad väga korrektselt Eesti keelt, et on alguses kohe raske aru saada, et tegemist ei ole eestlasega, aga on ka selliseid kes ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa.
Täiskasvanud
Paljudel Eestis elavatel venelastel on Eesti kodakondsus .Enamus neist räägivad ka väga hästi Eesti keelt.Eestis ei ole väga palju sisse rännanuid venelasi .Enamus on siin üles kasvnud.Nad kõik peavad ka Eestit oma kodumaaks .Enamus küsitluses osalenud inimesed on eluga Eestis väga rahul.Üks lausa ütles, et võrreldes Venemaaga on Eestis super hea elada.Enamus venelasi tajuvad rassismi.Paljud ütlesid, et Eestlased suhtuvad liiga üleolevalt venelastesse.Asjad olevat veel hullemad olnud Eelmisel sajandil NL-i ajal.Peaaegu kõik venelased arvavad , et venelased saavad võrreldes eestlastega vähem palka, kuid on ka mõistlikke venelasi, kes arvavad, et asi on ikkagi hariduses ja suhtumises töösse.Venelased arvavad ka seda, et Eestis võiks olla rohkem teist keelt kõnelevate laste lasteaedu ja koole.

Identiteet

Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus – kui ka vähemusrahvusrühmi. Järgnevalt keskenduksingi mõningatele aspektidele sellises protsessis.
Eesti identiteet pole midagi eraldiseisvat. See on käsitletav vaid ajaloolises ja sotsiokultuurilises kontekstis. Iseenda otsinguid tuleb tihti alustada teistest. Seetõttu on eestlaste identiteetide käsitlemisel oluline vaadata ka teisi rahvusgruppe, kellega jagatakse territooriumi ja kellega puututakse kokku igapäevases elus.
On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga oluliselt, alates suhtumisest välismaalase passi kuni hinnanguteni Venemaa usaldusväärsusele. Samas on selgelt märgatav hoiakute diferentseerumine eri elanikkonna gruppidel.
Kui lagunes idablokk ja NL, hakkasid Ida-Euroopa rahvad järk-järgult taastama vanu ajalooliselt kujunenud identiteete ning otsima uusi. Koos üldiste väärtuste ja hoiakute muutumisega on teisenenud ka identiteedid. Eesti taasiseseisvumine on seotud kõigi Eesti elanike identiteedi muutustega . Kolmandiku Eesti rahvastikust moodustavad erinevatesse etnilistesse rühmadesse kuuluvad pärast Teist maailmasõda sisserännanud uusasukad , kelle hulgas on ülekaalus venelased. Muutused on eestlaste ja venelaste jaoks toimunud väga olulisel määral erineva kiirusega ja erinevatele aspektidele toetudes . Venelaste jaoks on transformatsiooniprotsess Eestis tunduvalt totaalsem, korraga nii poliitiline, majanduslik kui ka kultuuriline.
Eestlased tajuvad mitte-eestlasi kui ühtset venekeelset elanikkonda. Tegelikult Eesti vene keelt kõnelevad elanikud ei kujuta endast homogeenset gruppi ei keeleliselt , kultuuriliselt, etniliselt ega päritolult. Identiteet ise on vastuoluline ja heterogeenne mõiste, mida näitavad ka uuringud. On arvatud, et Eestis elavate venelaste varasemaks enesemääratluse baasiks oli Nõukogude identiteet. Uue identiteedi baasi otsimisel pole tõenäoline, et kõigil toimub see uue etno -kultuurilise identiteedi suunas. Erinevatel rahvusgruppidel Eestis toimub identiteedi otsimise protsess erineva kiirusega ja erineval määral, muutused toimuvad erinevates identiteedi komponentides. Järgnevalt vaataksingi mõningaid aspekte selles identiteetide loomise protsessis.

Identiteedi olemasolu

Kõigepealt mõni sõna identiteetide olemusest. Inimestel on vaja ennast määratleda, et tekiks endast arusaadav pilt. Selleks vaadeldakse end mingi grupi liikmena ning võrreldakse ennast ülejäänud maailmaga . Kui ebaõnnestub luua selge pilt endast võib inimene kogeda ärevust.
Mõned identiteedid püsivad ajas praktiliselt muutumatuna, mõned muutuvad aga sageli vastavalt elutsükli, sotsiaalsete suhete jne muutumisel. Rahvuslik identiteet sisaldab lakkamatuid taasinterpreteerimisi, taasavastamisi ja konstruktsioone.
Võib eristada kultuurilist ja poliitilist etnilisust. Esimene neist viitab uskumusele jagatud keelest, religioonist või teistest sellistest kultuuriväärtustest ja tavadest . Viimane viitab poliitilisele teadlikkusele.
Erinevatel rahvustel võib identiteet koosneda erinevatel ajahetkedel erinevatest komponentidest. Näiteks on leitud, et eestlastest rääkides on domineeriv kindlasti kultuuriline külg. Nii on eesti rahvusest rääkides/kirjutades oluliseks peetud ühist ajalugu ja eesti kultuuri. Lisaks kultuurilistele aspektidele on Eesti ja eestlaste puhul väga olulist rolli mänginud Eestimaa – territoorium , loodus ja põllupidamine.
Eestis elavate venelaste varasem identiteet. Siinsetel venelastel on identiteet oma komponentide poolest aga erinev eestlaste omast. Venelased, kes asusid elama väljaspool Venemaad, ei muretsenud oma rahvusliku identiteedi pärast, kuna seda kaitses liitriik , vene keele prioriteet ja venelaste domineerimine kogu NLi võimustruktuurides. Senistest uurimustest on selgunud, et venekeelse elanikkonna sotsiaalse identiteedi baasiks on olnud enda samastamine endise NL kodanikega. 1986. aasta uurimuse järgi identifitseeris 78% vene keelt rääkivatest end kogu NL-ga. Ainult 14% tundsid lähedust Venemaaga ja 8% identifitseeris end Eesti Vabariigiga. Taoline olukord viis venelaste rahvusvälise mõtteviisi kujunemiseni. Selles mõttes räägivad spetsialistid isegi venelaste denatsionaliseerimisest, mis väljendus ükskõiksuses ühiskonnaelu rahvuslik-kultuuriliste aspektide suhtes ja suutmatuses mõista rahvusliku identiteedi tähtsust teiste rahvuste jaoks.
Uurijad leiavad, et tulevikus peaks venelastel Eestis olema uus rahvuslik identiteet: vene etniline identiteet ja Eesti poliitiline identiteet. Osa autoreid kahtleb vene identiteedis. Näiteks on leitud, et vene identiteedil pole kunagi olnud selgeid geograafilisi või etnilisi piire .

Järgnevalt vaataksingi erinevate identiteedi komponentide osa uue identiteedi kujunemisel:

Kodaniku identiteet. Tänapäeval ei anna tooni eristumine etnilistel printsiipidel. Märksa aktuaalsem on kodakondsuse küsimus ning jagunemine Eesti ja Venemaa kodanikeks ja kodakondsusetuteks.
Eestis elavate venelaste puhul on oluliseks osaks poliitilise identiteedi kujunemisel kodakondsus. Tihti soovitakse omada mitut kodakondsust (eesti ja vene), mis viitab vajadusele luua mitmikidentiteete. Suure osa - hinnangu alusel ligemale kolmandiku Eesti elavate venelaste riiklik identiteet on topelt-identiteet, teatud grupil isegi kolmekordne (vene, nõukogude ja eesti). Seda identiteedi kahevahel-olekut saab iseloomustada mitut moodi, ühelt poolt on raske katkestada sidemeid emamaaga, teiselt poolt tuntakse teatud vajadust adaptatsiooniks ning integratsiooniks asukohamaaga.
Kodakondsuse valikul peavad inimesed oma hoiakute ja väärtushinnangute alusel ka reaalselt käituma. Kuid lisaks identiteedile on kodakondsuse valikul oluline ka kasulikkuse kriteerium . Ka need, kes teevad oma otsuse sunnitult (näiteks ei saa eesti keele oskamatuse tõttu Eesti kodakondsust), ei ava kodakondsuse kaudu otseselt oma veendumusi. Siiski näitab kodakondsuse valik hästi, kas inimene on laiemalt oma mõtetes ja tegudes rohkem Eesti või Venemaa- keskne .
Kvalitatiivsete intervjuude järgi tunnevad vastajad ennast Eesti ühiskonna liikmena, seda sõltumata kodakondsusest. Näiteks võib tuua tsitaadi intervjuust Eesti kodakondsuseta tudengiga:
/…/ ma tunnen ennast Eesti kodanikuna, sest Eesti on minu kodumaa, ma sündisin siin, kasvasin siin üles, elan siin ja tahan ka siia jääda. See on mulle lähedane, arusaadav…kodumaa, mida veel rohkem öelda. Sest see minu meelest ei sõltu sellest, kas mul on kodakondsus või mitte (nr 11).
Territoriaalne identiteet. Rääkides Eestis elavatest venelastest tuleb mainida, et siinsete venelaste jaoks on riik ja territoorium kaks eraldi mõistet. Inimesed, kes identifitseerivad end Eesti territooriumiga, ei pruugi omada kodakondsust ning tunda lähedust Eesti riigiga. Aastatel 1993 ja 1996 läbiviidud kahe üle-eestilise sotsioloogilise uuringu tulemusena selgus, et Eesti venelaste hulgas on omaks võetud kindel Eesti territoriaalne identiteet . Territoriaalne identiteet hõlmab nii lähemat Eesti territooriumit kui ka Baltimaid. Ka kevadel vene rahvusest inimestega läbiviidud intervjuudes ilmnes tugev territoriaalne identiteet Eestiga .
Näiteks /…/ siin on parem ja ma lihtsalt tunnen, et ei taha siit ära minna /…/ (nr 1).
/…/ ma elan siin, tunnen, et kuulun siia, mul on ühist Eesti ühiskonnaga /…/ (nr 4).
Kodumaa identiteet. Identiteedijuures on oluline ka kodumaa küsimus – st millist maad peetakse enda kodumaaks. Uuringute andmetel on Eestit enda kodumaaks pidavate inimeste osatähtsus suurem nooremate seas. See seletub sellega, et nende seas on suurem Eestis sündinute osatähtsus ja neil ei ole sugulussidemed Venemaaga nii tugevad kui vanematel vene rahvusest inimestel. See kinnitab ka seda, et venelased on muutumas üha Eesti-kesksemaks.
Näiteks – /…/ Venemaast eristab see, et see pole minu kodumaa, kuigi inimesed seal räägivad vene keelt /…/ ( intervjuu nr 1).
/…/ minu kodumaa on Venemaa, seda ma ei tunne /…/ (intervjuu nr 2).
/…/ ma ei leia, et ma sinna kuulun, minu kodumaa on Eesti, aga side teise grupiga ja peale Eesti pean enda kodumaaks Venemaad /…/ (intervjuu nr 3).
Selline kahevahel olek võib tekitada identiteetide lõhestatust. Kõige selgemalt toob selle esile kodumaa küsimus. Kuna väärtushinnangutes ja hoiakutes puudub selgus, mõjutab see kindlasti kohanemisprotsessi. Nooremas ja vanemas tööeas inimestel on kodumaa identiteet selgem, keskealistel inimestel kõige enam lõhestunud. Nooremate hulgas on enam neid, kes peavad Eestit enda kodumaaks, vanemate hulgas aga enam Venemaad enda kodumaaks pidavaid inimesi.
Etno-kultuuriline identiteet. On räägitud, et venelaste identiteedil pole etnilist baasi. Üheks etnilise identiteedi komponendiks, mis venelasi teistest eristab, on keel. Erinevad autorid on keelt pidanud olulisimaks sümboliks etniliste gruppide eristamisel. Seega on olemas ka võimalus uue identiteedi loomiseks etnilise identiteedi komponendi keele baasil (Vihalemm 1999). Keel on sübmoliks, mis eristab Eestis eestlasi ja venelasi.
/…/ neil on muidugi sõnavara ja sellepärast nad muidugi kuuluvad rohkem siia /…/ (intervjuu nr 3).
Osa autoreid leiab, et kuna vene keelt rääkiv kogukond on kogenud poliitilist ja sotsiaalset alandust, võib see viia nende vene identiteedi kultuurilisele taaselustumisele. Venelaste mentaalsuses toimuvaid muutusi on osade uurijate poolt tõlgendatud kui astmeid uue etno-kultuurilise identiteedi formatsiooni suunas.
Segadus identiteetides. Nendenimetatud identiteedi komponentide vahel ei pruugi olla tasakaalu ja nii võib tekkida segadus oma identiteetides. Nii näiteks leiavad osad autorid, et praegu on enamusel vene keelt rääkijatel suured raskused identifitseerida end mingi konkreetse kultuuriga . Uuringutes on leitud, et venelastel puudub praegu selge (ühtne) identiteedi alus. Kontakt Venemaaga on vähenenud. Selline kahevahel olek ja segadus identiteetides väljendus ka läbiviidud intervjuudes:
N (62) /…/ ma isegi ei tea, kes ma olen. Elan ma Eestis, olen Venemaa kodanik. 30 aastat olen Eestis olnud, Venemaal ma pole. Sellepärast ma ei tea, kellena ma ennast tunnen. Ma arvan, muidugi Eesti kodanik, sellepärast, et ma siin elan ja mitte kuhugi ma ei lähe /…/.
N (22) /…/ Kuna ma olen tihedalt seotud eesti ühiskonnaga, seetõttu ma olen seotud Eestiga, kuigi ma pole eestlane, ma tunnen ennast mingil viisil ka eestlasena, seetõttu ma kuulun siia /…/.
/…/ inimesed, kes tahavad siin püsida, mitte assimileeruda eestlastega /…/ (nr 3).
On leitud, et seoses kiire kultuurilise assimilatsiooni ohuga võib tekkida ebamugavustunne seoses kultuuriidentiteedi muutusega. Kohaliku eesti kultuuri õpetamise juures venelastele on üheks oluliseks probleemiks positiivse ühise ajaloo puudumine ja igapäevaste kultuuriliste kontaktide pinnapealsus.
Seega võib Eestis elavate venelaste identiteedi kujunemises välja tuua erinevad suunad:
Endise etno-kultuurilise identiteedi taastamine. Seda võimalikku suunda erinevad uurijad ei toeta. Leitakse, et enne Eestis iseseisvumist oli venelastel eelkõige NLi riigi-identiteet. Oma rahvuskuuluvust ja kultuurilist identiteeti ei tähtsustatud (Melvin 1995).
Uue etno-kultuurilise identiteedi loomine. Uus identiteet võib sisaldada elemente erinevatest kultuuridest (näiteks eesti ja vene kultuurid).
See tähendab uut tüüpi oma sümboolikaga (milles on olulised keel ja temperament ) subkultuuri tootmist – eesti kultuuri taustal on moodustunud kultuur, mis sisaldab endas nii vene kui ka eesti kultuuri jooni. Näiteks kvalitatiivsetes intervjuudes viitasid vastajad sellele, et neil on siin elades muutunud nii käitumine kui ka keel.
/…/venelased siin eestlastega rohkem sarnased, nii natuke vaiksed, jäävad rahulikuks /…/(5).
/…/ viimasel ajal tunnen ma väga palju hinge poolest ühist eestlastega, aga võib-olla sõltub see sellest, kui ma räägin eesti keeles /…/ (intervjuu nr 3).
/…/ kui ma lähen Venemaale, siis mulle öeldakse, et ma ei saa rääkida vene keelt ilma aktsendita ja nad suhtuvad juba venelastesse kes elavad Eestis kui võõrastesse ränduritesse /…/ (nr 2).
/…/ meie juba siis polnud sellised, no minu kogukonna ümbruskonnas nagu Venemaal /…/ (nr 4).
Isiku tasandil arendatakse välja mitmikidentiteete. Näiteks on leitud, et venelastel Eestis on Eesti poliitiline identiteet, kuid samal ajal vene etniline identiteet. Seega ei kaota kultuur oma tähtsust.
Kultuur kaotab tähtsuse ning olulisemaks muutub riigiidentiteet. Enne Eesti iseseisvumist oli venelastel valdav NLi identiteet. Selle suuna järgi ei toimu seoses olude muutusega kultuurilise identiteedi oluliseks muutumist. Seda suunda pole erinevad uurijad kinnitanud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mitte-eestlaste identiteedi edasine kujunemine on võtmeküsimus Eesti ühiskonna ja muulaste vaheliste suhete kujunemises Varasemad uurijad on Eestis elavate venelaste iseloomustamisel toonud välja järgmised punktid:
Tugev territoriaalne identifikatsioon koduvabariigiga ja nõrk Vene kodaniku identifikatsioon Venemaaga. End eristatakse Venemaa venelastest ja Eestit peetakse oma kodumaaks. Venemaal oleks elu nende jaoks harjumatu, kuigi kultuuriliselt ollakse sellega seotud.
Madal identifikatsioon uue Vene riigiga peale 1991.aastat. Eestis elavad venelased osutavad nii avalikku kui varjatud vastupanu neid Venemaaga siduvale poliitikale ning peavad end üha vähem Venemaal toimuvate sündmuste osaliseks.
Vastuvõtlikkus mitmikidentiteetidele vastavalt oma poliitilisele staatusele, kultuurilisele – ja suhtlemiskogemusele.
 Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Identiteet
http://www.google.ee/search?q=venelaste+identiteet&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a
http://www.nationalities.ee/EST/Artiklid/eestijavenelased.html
Eesti entsüklopeedia.12. köide EESTI A–Ü