Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi
Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks. Koloniaalsüsteem tööstusriigid, kolooniad Koloonia metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20saj. Algus Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja neist sõltuvatest riikidest või kolooniatest, kes varustasid emamaid toormega, sõltudes tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks piirkondadeks
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad)
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond.
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav
Geograafilise tööjaotuse kujunemine Eripiirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused Ebaühtlane loodusvarade jaotumine Maal Metallmaake ja fossiilkütuseid kasutavate tööstusharude tekkimine leiukohtade läheduses / veondus on kallis/ 11 Tööstusajastu areng: Geograafilised avastused: kolooniate teke Põhja-,Kesk ja Lõuna-Ameerikas Koloniaalsüsteemi kujunemine: emamaa ja asumaa vahelised suhted: 1.varaindustriaalse tootmisviisi toomine Põhja-Ameerikasse/ Põhja- Euroopa vabad talupojad / 2.hilisagraarse tootmisviisi toomine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse /hispaania mõisnikud / 12 Impeeriumide teke: emamaa +koloonia Maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele Eurooplaste huve teeniva koloniaalsüsteemi kujunemine Euroopa loodusvarade kahanemine:
Koloonia - Asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Emamaa – koloniaalriigi põhiosa; maa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Istanduskoloonia – koloonia, mida peeti istanduste rajamiseks.(Põhja-Am.kaguosa). Ressursikoloonia – koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks.(Niger,Kenya) Ümberasumskoloonia – koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks. (Suurbritannia koloonia). SKT – Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. Inimarengu indeks – ÜRO inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada
kaupu? 6.Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast)
ndus (sekundaarne (tertsiaarne (primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints. Osalemine Puudub seos Piiratud-emamaa Globaalne maailmamajanduses maailmamaja ja kolooniad. ndusega. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tööd tehti peamiselt käsitsi, tööriistad olid algelised ja tööviljakus seetõttu madal. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj…….19saj……Kuhu rajati asunduskolooniaid? 16.-18.saj-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja maad rahva paigutamiseks. 19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge.
6.)Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed (tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel. *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks. (u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia. *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb. *Vaesed jäävad vaesemaks (u 80% maa elanikonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. *Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. 7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada
Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võrdle põhja ja lõuna riike. Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad
sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud, kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine Tööstusriigid kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad Kolooniad tegelesid toodangu, hankimise, trantsporteerimisega emamaale Tööstusühiskonnast infoühiskonda
Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1. aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti tarbekaupu. 2. Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus oli samuti elav. 3. Kaubavahetus emamaa ja võõraste kolooniatevahel nõrk. Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, ning lõpuks tõid kaasa maailmasõjad. 20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvateks, mis
surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid Riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid? 16.-18. saj. eksootilised saadused tarbeks, tooraineks (metall, vill) uusi maid, sest Euroopas ülerahvastatus (demograafiline plahvatus) 19. saj. loodusvarad tooraineks, sest oma otsas Toitu (vili, liha, piim), sest põllumajanduse areng maas. Samuti kergetööstuse toorainet Turg toodetele, eriti tarbekaubale KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal põllumajandussaaduste tarbeks Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline Faktooria sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20
tootvateks kolooniateks. David Ricardo. Temalt pärineb suhtelise eelise printsiip, mille kohaselt mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised. Sel printsiibil töötab majandus kõige tõhusamalt, sest igaüks teeb ainult seda, milleks tal on teistega võrreldes eelised ning ostab teistel need hüved, mille valmistamisel kuuluvad eelised hoopis neile. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Impeeriumid ja kolooniad. 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist ning nende juurde kuuluvatest kolooniatest, aga oli ka üksikuid enamvähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised LääneEuroopa riigid. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Koloonitas kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale.
praeguse tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmes jms.) kui ka mittemateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms). Finantsterminina on investeering väärtpaberite ehk finantsvara ost tulu saamise eesmärgil. Kapital raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isikliku või talle kuuluva ettevõtte arengusse. Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara maa, honed, tarbekaubad jne 2) finantskapital sularaha, pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. Sotsiaalteaduses kasutatava laiema mõiste kohaselt räägitakse sotsiaalsest ehk suhete kapitalist, kultuurilisest ehk väärtuste ja tavade kapitalist ning poliitilisest ehk tuntuse kapitalist. Liiderfirma ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma
Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine Sunniviisiline(kolooniates) Murrangute tulemusena : Mindi üle käsitöölt masinatööstusele, toodangu hulk suurenes. Tööjõu vajadus suurenes. Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad. Hariduse andmine laienes. Veondus laienes ja kiirenes. Metallurgia. Suurenes vajadus maavarade järgi. · koloonia emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal Lõuna-Ameerika Holland Indoneesia Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika
Peamine Mõis, talu Ettevõtte, tehas Uurimis-või tootmisüksus teenindusüksus Kasutatavad Maa, mest, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valldav osa Valdav osa Valdav osa põllumajanduses tööstuses. teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailm Osalemine Üksikud Osaleb Globaalne maailmamajanduses kaubad,eelisareng maailmamajandus. heal põllumajanduslikul maal. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Sest tööriistade tehnoloogia, maaharimisviiside areng oli aeglane. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj.......19saj......Kuhu rajati asunduskolooniaid?
inimarengu aruandes. Kõrgeim võimalik inimarenguindeks saab olla 1,000 ja madalaim 0,000. 2005. aasta inimarengu aruandes oli Eesti 38. kohal (indeks 0,853) ning kuulus selle näitaja poolest kõrge inimarenguga riikide rühma. Esimesed kolm olid Norra (0,963), Island (0,956) ja Austraalia (0,955). Madalaima inimarenguga olid Sierra Leone (0,298) ja Niger (0,281). Arengumaad ehk Lõuna riigid- endised kolooniad, majanduslikult vähearenenud ning sõltuvad Põhja riikidest; arenenud riikide odava tööjõu ja tooraine allikad. Enamik neist riikidest asub palavvöötmes või lõunapoolkeral. Üldiselt madal elatustase, SKT elaniku kohta enamasti alla 2000 USD. Oluline osa rahvastikust tegeleb veel põllumajandusega. Kuid Lõuna riikide hulgas on ka erandeid ehk suhteliselt kõrge majandustasemega riike (areng olnud kiire just viimasel ajal). Need on nn uusindustriaalriigid (nt Korea, Tsiili,
Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on
Kolooniad Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigistemamaast. Tekkisid Ameerika avastamisega. KOLOONIATE TEKKEPÕHJUSED Ressursikoloonia Et maavarasid kätte saada Ümberasumiskoloonia Elamsipinna nappusest tingitud Istanduskoloonia Rajati, et kasvatada kultuure mis kodukliimas ei kasva. Kohalikke elanikke kasutati tööjõuna. Faktooria Sõjaliskaubandustugipunkt, mis rajati kui vahemaa emamaa ja koloonia vahel oli suur. Reservkoloonia Igaks juhuks vallutatud koloonia Poolkoloonia Riigid, mis on teistest riikidest majanduslikult ja poliitiliselt sõltuvad. 1940.ndate aastate teisest poolest algask koloniaalimeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikieks ehk Põhjaks ning arengumaadeks ehk Lõunaks.
Linnastumine. Üleminek masintööle. Pani aluse haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng, raudtee kasutuselevõtt. Sai areneda ainult toorme leiukohtade läheduses. Infoühiskonna tunnused: Informatsiooni kiire hankimine, töötlemine. Kasvas pangandus, raamatupidamine, õigusteenindus, turundus jt tähtsus. Kasvas kõrg ja ülikoolide olulisus. Turismi ja meelelahutustööstus. Etevõtete paigutust mõjutavad tegurid: · tooraine (transport, kaugus) · tööjõud (odavus, kvaliteet) · turg (transport) · jäätmed (ümbertöötlemine) · kapital · seotud ettevõtted (side) Rahvusvahelise ettevõtte tunnused: Tegutseb paljudes riikides, firmasisesed majandussidemed ületavad riigi piire. Majandustegevuse maht on suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. Rahvusvahelise kaubanduse suunad: · Kõrgtehnoloogia(biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika,
töötlemine. Põhja riigid 20.saj. alguses: selle moodustasid iseseisvad riigid,millest suuremad olid Saksamaa,USA ja Suurbritannia.riikide vahel tekkisid tihedad sidemed,kujunes tööjaotus ja kapitalivood,olid loodusvarade poolest rikkad ning spetsialiseerusid tööstusele.Ehitati üles riiklik haridus-,tervishoiu-,sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Lõuna riigid 20.saj.alguses: selle moodustasid majanduslikult sõltuvad riigid ehk kolooniad,peamiselt valitses agraarne tootmisviis,industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus-ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporttehnoloogiate arengu tulemusena. Toote valmistamise etapid ning tööjaotus 1.Uurimis-ja arendustegevus (tegelevad hästi arenenud riigid) 2
*teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast)
seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist, mille juurde kuulusid kolooniad, aga oli ka üksikuid enam-vähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID
MERCOSUR Lõuna Ühisturg Southern Common Market 1991. aastal ühinesid Argentiina, Brasiilia, Paraguai ja Uruguai. Teised Lõuna-Ameerika riigid on assotsieerunud liikmed. ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Association of South East Asian Nations asutati 1967.aastal viie riigi poolt. Liikmesriigid olid algselt Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Malaisia, Singapur ja Tai. Hiljem liitusid Laos, Myanmar ja Vietnam. OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Organization of Petroleum Exporting Countries. Reguleerib liikmesriikide toornafta hinda, määrates naftatoodangu- ja ekspordikvootid . Moodustati 1960.aastal. Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Venezuela, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Katar. Araabia ÜE , Ecuador, Angola(12). 1960. aastal loodud OPEC-i põhiline eesmärk on kaitsta läbi hinnapoliitika oma liikmesriikide huve ning säilitada nafta hinna stabiilsust. OPEC kontrollib u 2/3 maailma nafta reservidest ning toodab üle 40%
Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital
Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital
eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograafiline tööjaotus ja kitsas spetsialiseerumine; suurema osa majandusest hõlmab teenindus sektor; info kiire levik; globaliseeriumine; 1970. jõuti postindust.; tuumaenergia, arvutid jne. 2) sõltuvindustrialiseerimine
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3