Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused (0)

1.INIMTEGEVUSE TASANDID:
*Majapidamistasand(üksikisikutasand) – naturaalmajandus
*Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid.
*Firma e ettevõtte tasand
*Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid .
2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS:
Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis , mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted.
*Tehnoloogia – vahendid ja oskused millegi valmistamiseks.
*Inimestevahelised suhted – väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas
------------
*Traditsiooniline – elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond
* Industriaalne – tööstuslik e. turumajanduslik . Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond.
- Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele.
3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)( Vahemeremaades 14 – 16 saj.)
*Esimene murrang – toimus tänu leiutistele ja avastustele(kompass, püssirohi, trükikunst).
*Põllumajanduses mitmeväljasüsteem | Algeline sordiaretus | Vee –ja tuuleenergia kasutuselevõtt | Metalli sulatus|
*Algas varaindustriaalne periood – Tulemuseks olid: linnades manufaktuurid . Tekkisid esimesed pangad börsid – aktiivne kaubandus. Linnade areng. Inimeste elutingimuste paranemine. Rahvaarvu kasv. Algas Euroopast väljaränne. Uute maade avastamine ning nende koloniseerimine.
4. INDUSTRIALISEERIMISE TEINE MURRANG(17- 18. saj)
* Aurumasina leiutamine & söe kasutuselevõtt. Auruvedur ja –laev. Vabrikutöö mehhaniseeriti.
*Tähtsamateks maadeks kujunesid Prantsusmaa – Inglismaa. 19.saj tekkis Euroopas tooraine puudus, mida tuli sisse vedada kolooniatest. Koloniaalsüsteem kinnistus.
5.INDUSTRIALISEERIMISE KOLMAS MURRANG(19-20. saj)
* Leiutati : telefoniside, elekter , sisepõlemismootor, nafta, arenes autotransport ja lennutransport , orgaaniline sünteesikeemia –plastained, kunstkiud.
6.KOLONIAALSÜSTEEMI KUJUNEMINE:
*Ümberasumiskolooniad – Ameerika, Austraalia , L-Aafrika, Uus- Meremaa : Sinna rännati EU-st ja viidi kaasa oma arengutase, mis võimaldas nendel aladel kiiremat arengut ja konkureerimist EU-ga.
P-Ameerika(Aafrikast ümberasustama orje), Austraalia, L-Aafrika  saavutasid iseseisvuse. EU kolooniad .
Ladina – Ameerika  maha jäänud ja ei suutnud konkureerida EU omadega. Hispaania, Portugali kolooniad
*Istanduskolooniad – Palavvöötmetes, India ookeani saared ja rannik , Kariibi saared, Kesk-Ameerika.
*Tooraine kolooniad – L-Ameerika, Aafrika, Aasia – toorained ja puit e ressursikoloonia .
*Faktooriad – väikesed territooriumid e. tugitalad emamaadele  paiknesid strateegiliselt olulistes kohtades(Singapour, Hong- Kong , Gibraltar) Suurbritannia
*Poolkolooniad – täielikult vallutamata, tihe majanduslik koostöö.
*Reservkolooniad – 19.saj Euroopa riikide maailma jagamise käigus. Arendati majandust ühekülgselt, tervikuna jäid maha.
- Maailm 2-ks Industriaalselt arenenud Põhja- ja maha jäänud Lõunariigid
7. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE(20saj.)
*20saj. alguses algasid konfliktid emamaade e. impeeriumite vahel. Puhkes I MM 1914 ja selle lõpuks kadusid koloniaalvaldused Euroopast ning said iseseisvaks.
* II MM põhjustas koloniaalsüsteemi lagunemise Aasias ja P-Aafrikas.
*1960 Koloniaalsüsteemi lagunemine mustas Aafrikas e. Saharas.
*20saj. II pooleks, maailmas tekkinud ~200 juriidilist riiki.
TAGAJÄRJED:
* Ebavõrdne arengutase EU-s.
* Emamaa ja endiste kolooniate vahel tihedamad majanduslikud ja kultuurilised sidemed.
* Kolooniasüsteem pani aluse maailmamajanduse kujunemisele.
* Inimeste ulatuslikud ränded.
* Aafrika – uute tekkinud riikide piirid jäid püsima koloniaalsüsteemi alusel, mis ei arvestanud rahvuslikke piire ja tagajärgedeks sagedased konfliktid.
- Dekoloniseerimine pole lõppenud Venemaal(Siber),
8.INFOÜHISKONNA KUJUNEMINE(20 saj. keskpaik , eeldused)
*Info liikumiskiirus ja mitmekesised võimalused.
*Arvutiside 1950, satelliitside 1960.
*Kasutusele võeti tuumaenergia 1954
*Kasvas nafta osatähtsus.
*Uued avastused bioloogiasgeneetikas 1953
*Üleilmne meedia eri valdkondade levik
*Äriteenuste ülemaailmastumine – pangandus , veondus
*Inimeste liikumine aktiivsem, tööränded
*Teadus ja haridustase tõusis ja lõimus majandusega.
*Kiirendas infoühiskonna kujunemist 20. saj teisel poolel.
9. GLOBALISEERUMISE + JA -
… on toimunud tänu industriaalühiskonna arengule ja kiirenenud infoühiskonna kujunemise käigus
+(Positiivsed küljed)
* Konkurents arenenud riikide vahel viib edasi
*Riikidevahelised kauplemispiirangud nõrgenevad või kaovad üldse
*Inimeste vaba liikumine
*Importi arendava tootmise rajamine arengumaadesse
-(Negatiivsed küljed)
*Tasuvam osa tootmisest paikneb arenenud riikides
*Suuremad tulud makstakse firmade poolt arenenud riikide valitsustele
*Rahvusvaheliste firmade suurenev mõjutus arengumaade valitsusele
*Toimub aktiivne rahvastikuränne, mille üle on kontrolli raske teostada.
*Konkurentsis arengumaade firmadega võidavad tavaliselt arenenud riikide suurfirmad.
Globaliseerumine on välja kujundanud globaalse tööjaotuse, st. tootmine maailmas paigutub põhimõttel, mille eesmärgiks on odavama ja suurema kasumiga tulemus.
10.TOOTMISE ETAPILISUS
a) Uurimis - ja arendustegevus
b) Detailide ja sõlmede valmistamine(Odava tööjõu piirkonnas).
c) Montaaz ja viimistlemine (Müügi -või odava tööjõuga ja hea transpordiga piirkondades)
d) Müük, reklaam ja hooldus(Tarbijate läheduses)
* Liiderfirma – rahvusvaheline, mis töötab välja toodet ja kaubamärki ning vastutab tütarfirmade eest. Arenenud riikides.
*Tütarfirmad – tegelevad otsese tootmise ja müügiga ning on lepingulistes suhetes liiderfirmaga.
11.ETTEVÕTETE PAIGUTUSE PÕHIMÕTTED
1.Eesmärgialusel
*Toormele e. toorainele orienteeritud ettevõtted – Põllumajandus -, kaevandus -, metsamajandus -, raskemasinaettevõtted.  Need ettevõtted paiknevad piirkonnas, kus on toorainet ja materjali.
*Hajuspaigutus – vajavad head transporti.
*Tööjõule orienteeritud ettevõtted – Kergetööstus ja masinatööstus vajab odavat kutseoskustega tööjõudu. Kõrgtehnoloogia kallimat.
2. Tehnoloogiliste lahenduste alusel
*Aglomeratsioon e. linnastu – tegevused, mis vajavad tihedaid sidemeid teiste eluvaldkondadega.  Teenindavad(pangad, haridus ), teatud masinatööstus.
*Kõrgtehnoloogiline tootmine – paiknevad teadusparkides
*Kapitalimahukas tootmine – vajab suuri rahalisi kulutusi ning alati ei saada kiiresti kasumit. Metsakasvatus , elektritootmine, teede rajamine
12.RAHVUSVAHELISTE ETTEVÕTETE TEKKE PÕHJUSED & KUJUNEMISE ETAPID
Päritolumaa – riik, kus on rahvusvahelise firma kujunemine ja põhikapital. Päritolumaa saab firma olulisemad maksed.
Rahvusvaheliste firmade tekke põhjused:
*Müügituru laienemisvõimalus
*Lihtsam juurdepääs loodusvaradele
*Alandatakse tootmiskulusid
*Võimalik suurendada majanduslikku kontrolli ja mõju riigis.
Rahvusvaheliste firmade kujunemise etapid:(Algas industriaalühiskonna kujunemisega ja turumajanduslike suhete tekkega)
I: Algas 18.saj, kui tekkis emamaa ja koloonia vahel kaubanduskompanii.
II: Kuna Euroopas tekkis tooraine puudus, siis hakati kolooniates tootma toorainet ja saadusi ning teatud määral müüdi emamaale.
III: 20saj. algul tekkisid rahvusvahelised tööstusettevõtted. Masinatööstuse etapid paigutusid erinevatesse riikidesse.
IV: On toimunud pärast II maailmasõda. Mitmesugused teenindavad tegevusalad muutusid rahvusvaheliseks(pangandus, kaubandus, teadus). Rahvusvaheliste firmade päritolumaal toimub sageli tootearendus ja kaubamärgi müük ning toomine on viidud laiali teistesse riikidesse.
------------
Rahvusvahelised firmad on monopoolse seisundi maailmas kehtestanud 3. valdkonnas:(1.Kõrgtehnoloogiline toodang(IT, biotehnoloogia, elektroonika ), 2.Kodumasinad, 3.Brändikaup)
13. MONOPOOLSETES SEISUNDITES OLEVAD ETTEVÕTTED
*Ameerika: Coca – Cola , Microsoft, IBM, Intel, McDonald’s, Disney , Marlboro
*Aasia: Toyota, LG, Samsung , Sony, Honda
*Euroopa: Nokia, Mercedes, BMW, Audi , Opel
14.RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS( eksport import suunad)
… on riikide vaheline kaupade ja teenuste liikumine.
Rahvusvahelise kaubanduse peamised suunad maailmas:
*rahaliselt kauplevad arenenud riigid rohkem, kuna nende toodang on kallim.
1. Lõunariigid müüvad Põhjariikidele toorainet ja P müüvad L valmistoodangut ja teadmisi.
2. Tihe kauplemine P vahel, valmistoodang, kapital ja info.
3. L vahel on kaubandus väike
15.RIIGI MEETMED KAUBANDUSE REGULEERIMISEKS
*Rahvusvaheline kauplemine toimub riikidevaheliste kokkulepete e kaubanduspoliitika kaudu:
1. Riigid moodustavad vabakaubandus organisatsioone – NAFTA, EFTA
2. Rahvusvahelist kauplemist kaubagruppide osas reguleeritakse WTO kaudu.
3. Riigid kehtestavad oma turu kaitseks piiranguid impordile
a) Toll – kaupadele kehtestatud sisseveo maksud riikidel.
b)Kvoodid – koguselised piirangud sisseveetavale kaubale.
c)Kaudsed piirangud – dokumentatsioon, haiguspuhang.
d)Suhtlemiskeeld – riikide poolt kehtestatud kauplemiskeeld mingi piirkonna/riigiga.
e)Rahvusvaluuta devalveerimine – rahaväärtuse langetamine teiste valuutade suhtes.
*Otsese kaupade liikumise asemel on tänapäeval rohkem liikumas raha, millega viiakse läbi otseinvesteeringuid.
16. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID(tekkinud pärast II mm)
…riikidevaheline ühendus koostöö tegemiseks mingis eluvaldkonnas:
*Poliitilised – teevad koostööd arutelutasandil, otseseid kohustusi võetakse vähe. - ÜRO, OSCE , Balti assamblee, Põhjamaade nõukogu
*Sõjalised ühendused – organiseeritud kaitseeesmärgil. Ühiste otsuste kohustuslik täitmine - NATO , OSCE
*Majanduslikud ühendused - tegeletakse kas kogu majandustegevuse koordineerimisega või teatud majandusvaldkondadega - WTO, EFTA, NAFTA, MERCOSUR
*Rahandus – IMF, WB, EBRD
*Toorainekartell – riikide vaheline ühendus, mille kaudu reguleeritakse tooraine hulka ja hinda maailmaturul – OPEC .
*Majandusliidud – ühendused, kus koostöö piirdub tootmise ja kauplemisega – APEC , ASEAN
17. EUROOPA LIIT
…on majanduspoliitiline liit.
Liikmesriigid:
Eesti
Läti
Leedu
Soome
Rootsi
Poola
Prantsusmaa
Sloveenia
Tsehhi
Saksamaa
Austria
Belgia
Hispaania
Holland
Iirimaa
Itaalia
Suurbritannia
Ungari
Luksemburg
Kreeka
Küpros
Malta
Portugal
Rumeenia
Slovakkia
Taani
Kujunemine:
Euroopa Liit tekkis algul kuue Lääne – Euroopa riigi osalise koostöö organisatsioonina söetööstuse, metallurgia ja tuumatehnika vallas 1951.
1957 kujundati see Rooma lepinguga ümber Euroopa Majandusühenduseks, mis pidi tagama ühisturu(kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires).(Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa)
Seejärel võttis ühendus endale eesmärgiks areneda majandusliiduks, mis moodustati 1993 Madstrichti lepinguga – lõi tänapäeval eksisteeriva EL’i.
Kolmesambaline EL:
*I Euroopa ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus – ja rahaliidu nõuded..
*II Võimaldab teha koostööd ühise välis– ja julgeolekupoliitika vallas.
*III Liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika.
EL institutsioonid:
Euroopa Parlament
Euroopa Komisjon
Euroopa Kohus
Euroopa Keskpank
EL Nõukogu
EL liidu peakorter Brüsselis
18.MÕISTED
Bränd - kaubamärk või tootemärk.
Devalveerimine - raha väärtuse vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes.
Embargo - teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld(ntx USA Kuubaga ligi 40a)
Ettevõtlusklaster e kobar - paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus mis on seotud sarnase toote(tootegrupi) valmistamisega.
Ettevõtlusvõrgustik - ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine.
Geograafiline tööjaotus – ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest ja inimtekkelistest eelistest.
Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena.
Investeering - majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel.
Kapital - raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida inimese isikliku või talle kuuluva ettevõtte arengusse .1)füüsiline vara 2)finantskapital.
Liiderfirma - ettevõtete vahelist kooperatsiooni korraldav ja kooskõlastav firma
Maailmamajandus - kõige ulatuslikum , suuremat osa maailma hõlmav riikidevaheliste majandussuhete süsteem.
Otseinvesteering - investeering, millega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle
Teaduspark - koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusi.
Tehnoloogia – viis, kuidas ja milliste tööprotsesside abiga antud majandus teatavaid hüvesid valmistab.
Toorainekartell - ühendus, mille moodustavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvad ja eksportivad riigid.
Turumajandus - majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel
Uurimis- ja arendustegevus - uute toodete loomissüsteem, kuhu on kaasatud teadlased ja insenerid