jäävad püsima. Ulatuse järgi: · täielik amneesia inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist. · osaline amneesia inimene mäletab osasid sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid nagu liigmälu, vaegmälu, joobemälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk ja palju teisi. LIIGMÄLU ehk HÜPERMNEESIA tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist (näiteks meenuvad pidevalt mälestuspildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist. VAEGMÄLU ehk HÜPOMNEESIA puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni
RAAMATUKAART ,,IDIOOT" KUS? Peterburg, Pavlovsk, Moskva KES? Nastasja - ilus, võluv, kuulus armuke, MIS JUHTUB? kompleksid, hingepiin, tema üle irvitati, Mõskin tutvub Nastasja ja Aglajaga. talumatu elu, halastamatu, hüsteeriline, Nastja põgeneb Rogoziniga. Mõskin surm. armub Aglajasse, haletseb Nastjat. Aglaja - ilus, keeruline, irooniline, Nastja ja Aglaja kokkupõrge. Nastja ja teravmeelne, vastuoluline. tundeid Mõskin plaanivad abielluda. Nastja varjav, hea, aus, armastust vajav. jookseb Rogozini juurde. Rogozin - raha eest saab kõike, viimne piir ja toores vägivald.
kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.) · Pidev aju hapnikuvaegus · Krooniline ajutoksiliste ainete tarbimine (alkohol, narkootikumid) · Entsefaliit puukides Kõnehäired
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta juurde õppida uut), *Tagasihaarav (ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust). 2) Liigmälu e. hüpermneesia mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. 4) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetus mälulüngaga. 5) Hüsteeriline amneesia ei suudeta meenutada, et kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud, on psüühiline häire. 6) Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja tekivad mälulüngad. Mõtlemine probleemide ja ülesannete lahendamine kasutades olemasolevaid teadmisi, s.o mälu. Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Mõtlemise elemendid: *kujundid esemete ja nähtuste vaimne koopia,
.15 2.4.1 Amneesia........................................................................................................16 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia........................................................................... 16 2.4.3 Vaegmälu........................................................................................................16 2.4.4 Joobe-mälulünk.............................................................................................. 16 2.4.5 Hüsteeriline amneesia.....................................................................................16 2.4.6 Afektiivne mälulünk.......................................................................................17 KOKKUVÕTE............................................................................................................18 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................19
Nagu psühhoanalüütilistes teooriates kombeks, seletab häire ära psühhoseksuaalse arengu staadiumi, millesse isik on fikseerunud, ja kaitsemehhanismid, mida ta eelistatult kasutab. Karakterihäirete korral on need mõlemad väga jäigalt ja üheselt paigas, mille eelis on see, et karakterihäiret välja kujundades õnnestub minal end jäävalt ärevusest vabastada , puudus aga see , et selline filseerunud karakteri korraldus jätab minule väga vähe manööverdusruumi. Seetõttu käitub hüsteeriline karakter nagu koolieelik, kes iial täiskasvanuks ei saa. Samuti iseloomustab neid üldsõnaline ja hinnanguline mõttesisu, nende jutt ei suuda anda edasi fakte, koosneb muljetest. Isiksuse profiil NEO-PI- mudeli järgi Histrioonilise isiksuse dimensioon SNAP is on dramaatiline ekshibitsionism, mis korreleerub NEO-PI ekstravertsusega, aga ka impulsiisvus, millele on oluline korrelatsioo NEO-PI meelekindlusega. Kõik, mis käis sõltuva isiksushäire
Edasihaarav: mäletatakse sündumsi enne ajukahjustust Tagasihaarav: ei suudeta meenutada sündumusi enne ajukahjustust *hüperamneesia – mällu salvestatud info haiguslik meeldetuletamine *hüpomneesia – raskendatud uue ingo omandamine (kui varasema omandamine) *joobemälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga *hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni *afektiivne mälulünk – tugevas afketiseisundi korral aheneb inimesne tähelepanuvõime 8. Jean Piget arenguastmete teooria, 4 astet, nimeta ja selgita 8 p *Sensomotoorne staadium (sünnist2.eluaasta) Arenguastme eesmärk on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine
Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast. Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Joobe-mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava ehk reproduktiivse mõtlemisega, kui aga üritatakse leida uusi teid, siis loova ehk produktiivse mõtlemisega. Probleemi lahendamisel eristatakse teatavaid etappe: Ettevalmistaval etapil õpitakse probleemi tundma. Kui probleemi olemus on selge, algab
................................................................................7 3.4.6 Täielik amneesia........................................................................................................ 7 3.4.7 Osaline amneesia........................................................................................................7 3.4.8 Afektiivne amneesia...................................................................................................8 3.4.9 Hüsteeriline amneesia................................................................................................8 3.4.10 Fiksatsiooni amneesia..............................................................................................8 3.5 Mälupetted........................................................................................................................ 8 3.5.1 Pseudoreministsents.........................................................................................
Ta mõistis armastust kui vanema-lapse vahelist armastust, näiteks kirjutab ta Aglajale kirjutatud kirjale alla "Teie vend". Hea näide armastuse mittemõistmisest on Mõskini abieluettepanek Filippovnale. Mõskin näeb ainsana Nastasja ilu varjus kannatavat inimest, keda, nagu Mõskin usub, võib päästa armastus. Mõskini kaastundest on teoses hea näide see kui Aglaja võtab vürsti kaasa Nastasja juurde arveid klaarima, kuid Filippovna hüsteeriline vastureaktsioon kohutab Aglaja põgenema. Mõskin tahab küll Aglajale järele minna, kuid kui Nastasja minestab, jääb vürst sellega, kes vajab rohkem hoolt ja hoolitsust. Minule jätab Mõskin korraga sümpaatse ja vastaka tunde. Mulle meeldivad head ja südamlikud inimesed, kuid vürst oli seda kõike liiga palju. Aglaja Jepatsin Lizaveeta Prokofjevna ja kindral Jepatsini noorim tütar. Mõskin ütles ta kohta: "Peaaegu nagu Nastasja Filippovna, kuigi hoopis teist laadi
info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. Nägemismälu Kuulmismälu
sündmusi enne ajukahjustust. o Liigmälu e hüpermneesia salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetuletamine. Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu. Raskendab uute teadmiste omandamist. o Vaegmälu e hüpomneesia Raskendatud on uue info omandamine kui ka vana info meeldetuletamine. o Joobe-mälulünk Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli sellega kontaktis. o Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, kus inimene ei mäleta kes ta on ja mida ta elujooksul teinud on. See ei teki ajukahjustusest nagu tavaline amneesia. Seda nimeatatakse ka kaitseamneesiaks inimese mälus kustub kõik negatiivne ning teda kahjustav info. o Afektiivne mälulünk Tugeva tundepuhangu ajal väheneb tähelepanuvõime. o Mõtlemine vaimne aktiivsus, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega.
Kiida iga päev vähemalt 1 tegu · Notsu: väärtusta ennast! Ütle endale iga päev peegli ees, et olid tubli! · Jänes: võta vabalt!Võta aeg maha ja logele! · Puhh: tegutse süsteemselt! Täna teen tööd ja homme naudin elu, mitte vastupidi Hirmud (Fritz Riemanni järgi) · Hirm andumuse (sõltuvuse) ees- skisoidne - Iiah · Hirm endakssaamise ees - depressiivne - Notsu · hirm muundumiste ees- sundusega isik - Jänes · hirm paratamatuse ees - hüsteeriline isik - Puhh Inimese funktsioonid: · Mõtted · Tunded · Meelelisus (maitsed, lõhnad) · Intuitiivsus = kõhutunne · Kujutlusvõime · Unistamisvõime · Impulsiivsus = iha · Tahe koordineerib Tahte omadused · Energia, jõud · Meisterlikkus, tahe, distsipliin · Kontsentratsioon · Kindlameelsus, otsustatavus- viivitamatus · Järelandmatus · Algatusvõime · organiseeritus Kui juht on Notsu · Fookus on inimsuhetel
oluline see, et hüsteerilistel inimestel on hästi hea kohanemisvõime. Nad suudavad praktiliselt kõigega kohaneda, kuid selle kohanemise juures nad kipuvad kaotama oma iseloomu. Nad muutuvad ettearvamatuteks. Neid on raske mõista. Üheks põhjuseks võib olla ka see, et nad mängivad mingeid rolle ja lõpuks nad ei tea enam, kes nad ise on. Hüsteerilise inimese juures on sagedasti niimoodi, et on tekkinud mingi pseudoisiksus. Sellel puudub kindel järjepidevus, kindel iseloom. Asi, mida hüsteeriline tüüp üldse ei talu, on kriitika. Tavaliselt nad pööravad selle kriitika tegijate vastu kohe tagasi. Enamasti nad jäävadki uskuma, et süüdi oli keegi teine. Ebasiirus tekitab seda tüüpi inimestes kindlusetuse tunde. Nad on sisemiselt ebakindlad. Neil on ebamäärased hirmud. Hüsteerikud elavad pseudreaalsuses kõigis valdkondades. Halvustavalt hüsteerikutesse suhtuda on vale. Ükski tüüp ei ole parem ega halvem. Igal tüübil on oma plussid ja miinused. Näiteks religiooni
Amneesia ehk mälulünk(mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine) eristatkse kahte vormi:edasihaarav(mille korral mäletatakse sündmusi enne kahjustust, kuid ei suudeta midagi juurde õppida) ja tagasihaarav(mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne kahjustust. On ka teisi mäluhäireid nagu Liigmälu(tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist) jaVaegmälu(võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omnadtatud meeldetuletamine) Hüsteeriline amneesia ja Afektiivne mälulünk 12.Reproduktiivne mõtlemine ehk taastav( kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi) 13.Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid) 14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert
Räägitakse loost noormehest, kes manustas suurel hulgal hallutsinogeenset taimeleotist ning sai seejärel nägemuse, kus maa seest tõusnud arst lubas talle võimet rännata nii maa all, õhus kui vees. Selleks pidi mees aga tapma raseda naise, lõikama tal lapse kõhust välja, lööma seejärel loote pea puruks ning tema aju välja imema. Ja noormees, kellel oli tohutu isu lennata muidugi toimiski nii nagu see ,,arst" talle ütles. Samaanide hullunud ja hüsteeriline käitumine on seadnud kahtluse alla ka nende vaimse olukorra. Mõte samaanist kui vaimuhaigest kogus populaarsust 20. sajandil. Kui varemalt peeti samaane kavalateks petisteks, siis nüüdsest levis arvamus, mille kohaselt need ,,väljavalitud" on neurootilised, hüsteerilised või lausa idiotismi all kannatavad isikud. Oli ka arvamusi, mille kohaselt ei ole vaimselt tervel inimesel üleüldse mingit võimalust samaaniks saada
kärpimine Võitlus vaesuse vastu Maksude alandamine Piirkond Lõunaosariigid Põhjaosariigid USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel „Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949 o Ida-Euroopa venestamine Makartism – Hüsteeriline antikommunism Rassiline diskrimineerimine . 1954 keelati rassiline diskrimineerimine sõjaväes, föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti
3. Foobiline hirmu tundev inimtüüp, iseloomustab peale surutud hirmude formeerumine ehk kujunemine, nt surmahirm, kartus, et haiglast kirjutatakse kiiresti välja, hirm ravimite ärajätmise ees. 4. Ippokondriline iseloomustab liigne tähelepanu enese haigusele, haigusastme ülehindamine, rohked kaebused, üldine organismisisene rahutu seisund. On reeglina madala intellektuaalsusega, puuduvad huvid ja elumotivatsioon on madal. 5. Hüsteeriline iseloomustab haiguse eripärasuse ja selle ravimatuse ülerõhutamine, haigust püütakse seada üldise tähelepanu alla, solvutakse kiiresti kui kaasinimesed ei saa neist aru. Hüsteeriline tüüp on erakordse võimega esile kutsuma hüsteerilist verejooksu, hüsteerilist arütmiat ja hüsteerilist pimesoolepõletikku. 6. Eufooriline iseloomustab vähene tähelepanu enda haigusele, haiguse raskusastme
Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem ja keskkondlik kasvatus. Erinevatel tüüpidel on erinevad haiglaslikud jooned. Pilet 16. Skisoidne isiksus. Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees
II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud (kepikesed ja kolvikesed) (nägemisnärv) – ristumine koljupõhimikul – primaarsed nägemiskeskused – kortikaalsed keskused. Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (insult, kasvaja), optilised hallutsinatsioonid (epilepsia), psüühiline pimedus (ei identifitseeri, kuigi näeb), hüsteeriline pimedus. III silmaliigutajanärv (n.oculomotorius) – erinevad ülesanded – üles-alla, nina poole, üles-välja, alla-nina poole, pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv),
protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustumisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Amneesia ehk mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse antero- ja retrograadset amneesiat. Veel kuuluvad mäluhäirete alla liig- ja vaegmälu, joobe-mälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest, milles on võimalik eristada 4 etappi: ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon ja lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. Loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, s
LIIDRID Truman; Eisenhower J.Stalini (1945-1953) sõjameeste demobiliseerimine; Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- kaheparteiline süsteem; makartism- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes; Stalin jätkas hüsteeriline antikommunism, mille sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti: · sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid) käigus riigiasutustes toimusid · teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, tsetseenid)
meeldetulemist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See tähendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist [3]. Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos [3]. Joobe- mälulünk- Mõni seik joobeseisundid toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis [3]. Hüsteeriline amneesia- Harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Seda amneesiavormi ei tingi ajukahjustus, vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks- s.t. mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon [3]. Afektiivne mälulünk- Tugevas afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas tekivad mälulüngad [3].
Isiklikud ei ole tüüpilised. 4 hirmude põhivormi : hirm sõltuvuse ees minast loobumine, hirm muudatuste ees, hirm paratamatuse ees tajutakse lõplikkust, vabaduse puudumine. Loob nende alusel isiksuse käsitluse, kui mingi hirm domineerib, kujuneb välja isiksusetüüp. Päritavus ja elutingimused võivad hirme soodustada. Hirmude algpõhjus lapsepõlves. Kui hirm liiga kaua kestab, võivad häired kujuneda. 4 suurt neuroosi vormi : skisoidne, depressiivne, sundustega, hüsteeriline. Ei ole lõpuni välditavad, proovitakse põhihirmudest eemale hoida. Mõnes kultuuris võib mõni domineerida. 16. Skisoidne isiksus Hirm kaotada mina ise, tahab olla indiviid ja sõltmatu. Tõmbub selle pärast eemale ja suhtleb teatud piirides. Kui piire ületatakse, hakkab kaitsma ennast. Neil on keskmisest kõrgem intelligentsus. Tundlikud ja neil tekib umbusaldus maailma vastu, kui noomitakse. Neil on
........................................................................................ 25 Abraham Maslow.................................................................................................................26 Frederick Perls.........................................................................................................................27 Sundlustega isiksuse tüüp................................................................................................... 29 Hüsteeriline isiksuse tüüp................................................................................................... 31 Kokkuvõte inimtüüpidest.....................................................................................................34 Kirjandus * Sigmund Freud ,,Leonardo Da Vinci lapsepõlvemälestus" * Sigmund Freud ,,Argielu psühhopatoloogia" * Sigmund Freud ,,Inimhinge anatoomia" (Jüri Allika kriitika Freudi kohta)
toimunud ja keegi ei võinud uneski näha, mis varsti juhtub.Tegemist oli kõigest holokausti eelmänguga. Pöördepunktiks sai nn Kristallöö 9.novembril 1938.Selle toimumise süüdlaseks võiks pidada 17-aastast juudi noorukit, Hershel Grynszpani, kes olles otsustanud sakslastele kätte maksta, tungis 7.novembril sisse Saksa saatkonda ning tulistas kaks korda teist sekretäri Ernst von Rothi, kes suri saadud haavadesse.See põhjustas suure pahameele ning Saksamaal vallandus hüsteeriline juudivastane kampaania .9.novembril põletati ja rüüstati hulgaliselt sünagooge ja juutide ärisid.Öö jooksul tapeti rohkelt juudisoost kaaskodanikkke.Berliini tänavad kattusid klaasi- ja kristallikildudega, sellest tulenebki nimi Kristallöö.Lisaks kõigele karistas Saksa valitsus kollektiivselt kogu riigi juutkonda, määrates sellele 1 miljardi Saksa marga suuruse trahvi.Saksa riik sai endale tohutu varanduse, kuid siiski mitte kõike.Kristallöö oli pöördepunktiks ka natside
Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. 7 3) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. 4) Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. 5) Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. 6. Kokkuvõte
Tsehhovi näidendite omapära on selles, et, et dialoogid on siin monoloogi vormis. Nagu Tsehhovi uurijad tõdenud, on see autori teadlik valik osutamaks inimeste võõrandumisele ja üksildusele. Sellist kõnelust, kus üks veenab teist või kus ühise eesmärgi poole suunatud ühine mõte sünnib osalejate ansamblis, on «Kolmes ões» väga vähe. Lavastuse saavutuseks tulebki lugeda üksilduse neuroosi kujutamist. Närviliselt katkendlik kõnevoog ka intiimsemates episoodides, hüsteeriline tants ja unistuste hala on lavastuse emotsionaalseks fooniks. Üksilduse neuroos Versinini armastusavaldus üks näidendi kulminatsioone oli ette valmistamata ega mõjunud veenvalt. Nüganeni lavastatud «Karinis» oli Indrek Sammul nagu teisest puust, kuigi mõlemad, Tammsaare Indrek ja Tsehhovi Versinin on kannatuse võrdkujud. Ohvitseri väärikust pidanuks rõhutama munder, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne peategelase lüheldast kasvu silmas pidades.
meenumise või meenutamise abil. Liigid- häired- · Amneesia- Unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää midagi ega ei suudeta meenutada. Tekib ajukahjustuse tagajärjel. · Liigmälu ehk hüperamneesia- Mällu salvestatud info haiguslikult intensiivne meeldetulemine. · Vaegmälu- Raskendatud on uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. · Joobe mälulünk · Hüsteeriline amneesia- tegu on psüühilise häirega, sageli kaitsereaktsiooniga · Afektiivne mälulünk- tugevas afekti seisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja võivad tekkida mälulüngad. 20. Õppimine- klassikaline tingimine- sotsiaalne õppimine- 21. Intelligentsus- Uurimise ajalugu- Pärilikkuse küsimus- Üldiselt valitseb tänapäeval seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilikkusel ja keskkonnal umbes võrdne mõju.
kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. · Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. · Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad.
hüppas Maret ruttu siis venesse ning aerutas nii kiiresti kui jaksas teisele kaldale. Nägi maas lebavat meesterahvast, oli see Jakob, kas tõesti, teda valdas teadmatus, uudishimu ning hirm. Polnud ta kindel mida teha, kiiresti vedas mehe venesse, sõudis teisele kaldale tagasi, viis siis tuppa ning tohterdas. Lisaks sellele, et jakob oli verine, marrastusi täis, ära põlenud näoga ei olnud ta väga rääkimise aldis, ning osaliselt hüsteeriline. Ei kulunud kaua aega kuni Jakob andis hinge, ning Maret oli murest murtud ning räsitud. Korraldati matused, surnuaias kohtas Maret sama meest kes oli talle nahast koti rahaga andnud. Mehel oli kahju, et Jakob ennem teda suri, nimelt on mehel ravimatu viirus, ning viimseid päevi elab sellel maal. Kuid siis rääkis mees midagi mis Maretit hirmutas, nimelt ütles mees, et too kes maeti ei olnudki vist Jakob, kuna sellel mehel olid põlved katki, ning nägu peaaegu täiesti ära põlenud.
sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine USA tuumamonopoli kaotamine 1949 Ida-Euroopa sovjetiseerimine kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline antikommunism, mille käigus toimusid riigiasutustes lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuse või antiamerikanismis. Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Rassiline diskrimineerimine - seadustatud oli segregetasioon e. rassieralduspolitiika transpordis, koolides, haiglates jne. Lõunaosa. tehti neegritele takistusi valimistel. Neegrid hakkasid 50.-60
mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased → edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine → USA tuumamonopoli kaotamine 1949 → Ida-Euroopa sovjetiseerimine → kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 → Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline antikommunism, mille käigus toimusid riigiasutustes lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuse või antiamerikanismis. Hakati taga kiusama vasakapoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Rassiline diskrimineerimine - seadustatud oli segregetasioon e. rassieralduspolitiika transpordis, koolides, haiglates jne. Lõunaosa. tehti neegritele takistusi valimistel. Neegrid hakkasid 50.-60
väga tugev, siis see viib enamasti välja patoloogiani. Kõigi nelja tüübi puhul on hirmudega kokkupuutumine paratamatu. Igast hirmust jagu saamine on inimese jaoks võit tema arengus. Hirmust kõrvale põiklemine on mingis mõttes kaotus. Üldjuhul see inimene, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv, on võimeline neid põhihirme seedima · Skisoidne distantseerumine · Depressiivne võime üritada samastuda · Sundustega seaduse tegemine · Hüsteeriline üritada soovikohaselt muuta Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on. Võidakse avastada see teistugune olemine ja ise ka oma isiksust nii edasi arendada
Igasugune seksuaalne -suguhaigus -eale mittevastavalt head aktiivsus lapse suhtes, mis -rasedus teadmised seksist ületab temaga suhtlemise -sagedased kuseteede -väldib ruumi kahekesi normid. 1999.a Tartu Laste põletikud jäämist (mehega) Tugikeskusesse esmakordselt -õudusunenäod -hüsteeriline või pöördunud 400 lapsest olid -rebitud, verine aluspesu depressioonis 10,5% seksuaalse -verimuhud reitel, tuharatel, -ootamatud probleemid väärkohtlemise ohvrid. suguelundite piirkonnas koolis -valu või sügelus -väljakutsuv käitumine suguelundite piirkonnas -enesetapumõtted
· Suuremad sisepoliitilised probleemid olid: · Makartism: II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa külma sõja kujunemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid (näiteks tuumamonopoli kadumine; Ida-Euroopa sovietiseerimine; kommunistide võimulepääs Hiinas ja Korea sõda). Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul. · Võitlus rassilise võrdsuse eest: Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist:
Endale teadvustamata armub Mõskin hoopis Aglaja Jepantsinasse, kes, nähes temas uusaja don Quijotet, on vürsti juba ammu salaja armastanud. Vürsti ja Aglaja peigmeheks ja pruudiks kuulutamise eelõhtul puhkeb katastroof. Uhket ja ennast armastavat Aglajat paneb sügavalt kannatama hoopis tema keelepeks vürsti ja Nastasja Filippovna kestvate suhete ümber. Ta sunnib Mõskinit minema koos temaga selle naise juurde ja solvab Nastasjat sel suhete klaarimisel jämedalt. Haige Nastasja hüsteeriline vastureaksioon kohutab Aglaja põgenema. Vürst sööstab talle järele, ent kui Nastasja Minestusse langeb, jääb Mõskin tema juurde, jääb sellega, kes vajab enam kaastunnet, kes vajab hoolt ja hoolitsust nagu haige laps. Seltskonnast välja tõugatuna teatavad vürst ja Nastasja oma laulatusest. Ise peaaegu meelesegaduses , mõistab vürst aint üht: hooldajata Nastasja hukub, ja hooldajaks saab olla vürst ise. Toibunud Nastasja saab aru , mida
saada paremaks mitte vigu teha · Kuulab · Ootab, et saaks ise rääkida · Selgitab · Seletab 81 Võitja või kaotaja · Kuigi ta töötab · Tal on alati kiire, kuid rohkem, on tal rohkem ei jõua isegi vältimatut aega ära teha · Määrab ise oma · Tal on vaid kaks kiiruse tempot hüsteeriline või apaatne 82 Võitja või kaotaja · Kaotaja käitumise suurim võimalik väärtus on null · Igas olukorras saad ise otsustada, kas olla õnnetu kaotaja või õnnelik võitja! 83 Kaebused, pretensioonid · Eriarvamused ja probleemid suhtlemise loomulik ja vältimatu kaasnähtus · Olukorra positiivse lahenduse võti on teenindaja käes
püüab neilt õppida tugevust, vaid otsib rohkem, on tal rohkem ei jõua isegi vältimatut nõrku kohti aega ära teha · Julgeb teha vigu, et · Jätab asju tegemata, et · Määrab ise oma · Tal on vaid kaks saada paremaks mitte vigu teha kiiruse tempot hüsteeriline · Kuulab · Ootab, et saaks ise või apaatne rääkida · Selgitab · Seletab 81 82 Võitja või kaotaja Kaebused, pretensioonid · Kaotaja käitumise suurim võimalik väärtus · Eriarvamused ja probleemid suhtlemise
saada paremaks mitte vigu teha · Kuulab · Ootab, et saaks ise rääkida · Selgitab · Seletab 81 Võitja või kaotaja · Kuigi ta töötab · Tal on alati kiire, kuid rohkem, on tal rohkem ei jõua isegi vältimatut aega ära teha · Määrab ise oma · Tal on vaid kaks kiiruse tempot hüsteeriline või apaatne 82 Võitja või kaotaja · Kaotaja käitumise suurim võimalik väärtus on null · Igas olukorras saad ise otsustada, kas olla õnnetu kaotaja või õnnelik võitja! 83 Kaebused, pretensioonid · Eriarvamused ja probleemid suhtlemise loomulik ja vältimatu kaasnähtus · Olukorra positiivse lahenduse võti on teenindaja käes
ikoonimälu kõlamälu Pikaajaline ehk sekundaarne ehk püsimälu · protseduuriline selgeks õpitud tegevused ja liigutused · semantiline teadmised ja faktid maailma kohta · episoodiline endaga seotud mälestused Mäluhäired Amneesia mälulünk, tekib ajukahjustuse tagajärjel. Liigmälu Vaegmälu raskendatud materjali omandamine ja meeldetuletamine Joove mälulünk Hüsteeriline amneesia Afektiivne mälulünk Mälu tüübid · Nägemismälu · Kuulmismälu · Liigutusmälu Mõtlemine ... on probleemide ja ülesannete lahendamine, kasutades olemasolevaid teadmisi. Mõtlemise elemendid : · kujundid esemete ja nähtuste vaimne koopia · mõisted ühiste ja oluliste omadustega ehk tunnustega objekt. Mõistet tähistatakse sõnaga, sõnaga tähistatakse nii konkreetseid asju (nt kass) kui ka
2. Liigmälu tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Häire on tahtele allumatu, segab igapäevaelu ja uue info omandamist. 3. Vaegmälu korral on raskendatud nii info omandamine kui meeldetuletamine. Põhjuseks võib olla ajukahjustus või raugastumine. 4. Joobe mälulünk inimene tegutseb ja on ümbrusega kontaktis, aga mälujäljed mingi perioodi kohta puuduvad. 5. Afektiivne mälulünk seotud afektiseisundiga. 6. Hüsteeriline amneesia -seotud psüühikahäirega ( kaitsemehhanism -traumaatiline sündmus unustatakse).
Õnneks suutis ka Levin kogetud pettumusest üle saada. Anna väga kaunis, kirglik, käitumisega rikub suurilma reegleid, keeruline, vastuoluline, kadestatakse naiseliku ilu kehastuse ideaal, kordumatu, mõistatusliku iseloomuga, seesmiselt terve natuur, armastus on tõeline andumus, ei taha kedagi külmavereliselt petta. Samas egoistlik, sest tema tõttu käib perekond alla, ei suuda Anyt armastada. Hüsteeriline, satub sisemisse kriisi, purunevad perekonna ja inimlikud sidemed, elu ummikus. Elus on olnud vaid üks roll armastav ema, leides armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Vronski vallaline, egoistlik, julge, aus, elu on tema jaoks naudingute vaheldus, seetõttu armastus ja kirg jahtuvad, võistlushimuline. Edukas, kirglik, rikas, rohkete sidemetega
Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust. Hüsteerikut tõmbab sundlustega inimese juures stabiilsus ja järjekindlus
Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust. Hüsteerikut tõmbab sundlustega inimese juures stabiilsus ja järjekindlus
Ta jättis endale alati taganemisruumi. Omakasupüüdlik, kuid mitte isekas. Kergesti ümber sõrme keeratav & kiiresti oma arvamust muutev. Armastas väga oma tütreid ja imetles naist. Lizaveta Prokofjevna - Kindral Ivan Fjodorovits Jepatsini abikaasa & vürst Mõskini kaugelt sugulane. Naine, kellel olid kindlad põhimõtted ja kes pühendas end täielikult oma tütarde heaolule. Väga temperamentne, äkilise loomuga ning isegi hüsteeriline- tüüpilise venelase tunnused, õnneks andestava ja vigu tunnistava loomuga. Tema jaoks oli seisus ja sellele vastavalt käitumine väga oluline. Väga valiv inimene, kelle väimeheks ei kõlvanud ka headuse kehastus vürst Mõskin. Hea inimene, kes millegipärast tihti püüdis seda varjata. L.P. tähtsaim lause, teose lõpulause, võtab hästi kokku vürst Mõskini "peamise idee": "Aitab vaimustumisest, aeg on nüüd mõistuse häält kuulda võtta
ja toimus kohtuprotsess Rosenbergide üle aatomisaladuste reetmise pärast. Toimus 5 kommunistlike meeleolude uurimine ka Hollywoodis. Senaator J. R. McCarthy avaldas nimekirja 205 väidetava Riigidepartemangus töötava kommunisti nimega. Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism - hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. 1954.a. võeti ta ise vastutusele. Sõda oli jõukuse tagasi toonud ja järgneval perioodil kindlustati oma positsiooni maailma rikkaima maana riigina. Rahvuslik koguprodukt tõusis sujuvalt USA tähtsus maailmamajanduses sõja
Rieman arvab, et õnnestunud lapsepõlv on see võti. Üldjuhul see inimene, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv, on võimeline neid põhihirme seedima. Need neli tüüpi on põhimõtteliselt neli erinevat suhtumis- ja käitumisviisi maailmas, mis on väga levinud. Igasse inimestevahelisse suhtesse või ülesandesse võib suhtuda erinevalt. 1) Skisoidne distantseerumine 2) Depressiivne võime üritada samastuda 3) Sundustega seaduse tegemine 4) Hüsteeriline üritada soovikohaselt muuta Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See köidabki. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on. Võidakse avastada see teistugune olemine ja ise ka oma isiksust nii edasi arendada
muutused lapse välises käitumises. Muutused lapse seksuaalsuse väljendumisel: · erakordne huvi seksuaalse sisuga mängude vastu · oma vanuse kohta üllatavalt head teadmised seksuaalelust · võrgutav käitumine vastassugupoole suhtes · ebatavaline seksuaalne aktiivsus sage masturbeerimine, suguelundite hõõrumine täiskasvanu vastu Muutused lapse emotsionaalsuses: · enesessetõmbunud · depressiivsus, kurvameelsus · sagedane mõtlik olek · hüsteeriline käitumine, kerge enesekontrolli kaotus · raskused eakaaslastega suhtlemisel, nendega suhtlemise vältimine Muutused lapse enesetajus: · enesehinnangu langus · enesetapumõtted, enesetapukatse Hirmude avaldumine: · kardab jääda teatud kindla isikuga kahekesi ruumi · kardab lahti riietuda, mille tõttu näiteks võib kategooriliselt keelduda võimlemistundides osalemast · kardab paaniliselt meditsiinilisel kontrollil pükste äravõtmist