Šamanism ja šamaanid (0)

Šamanism ja šamaanid
Šamanism on kõikjal maailmas levinud üldistav nimetus mitmes kultuuris tuntud usundilistele praktikatele, mille keskmes on vaimudega suhtlemine teatud ekstaatiliste teadvuseseisundite kaudu. Šamanismil on eri paikades erinevad küljed ja traditsioonid ning seetõttu ongi see niivõrd mitmekülgne ja samas köitev ning huvipakkuv nähtus. Usutakse, et teatud isikutel ehk šamaanidel on kaasa sündinud, õpitud või üleloomulike jõudude või olendite poolt antud võime astuda ühendusse väljaspool inimeste maailma asuvate jõudude või vaimudega. Tavaliselt toimub see ravimise, ennustamise või mõnele ettevõtmisele soodsate tingimuste loomise eesmärgil. Šamaani sotsiaalne positsioon on erinevates kultuurides olnud erinev, nad täidavad eri kultuurides erinevaid ülesandeid ja talle omistatakse mitmesuguseid võimeid. Samuti erineb paikkonniti šamaani roll ja mõjuvõim. Šamaan on ravitseja, ta viib läbi matusetalitus, ennustab tulevikku, kaitseb kogukonda erinevate hädaohtude eest ja muud.
Arvatakse, et šamanism on olnud üks vanimaid religioosseid praktikaid, mis oli tuntud juba hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on šamanism pigem levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures.
Šamanismi puhul ei ole tegemist ühtlustatud usundiga, vaid erinevates ühiskondades ja kultuurides esineva usulise tunnetuse ja tegevuse vormiga. Kuid tuleb ette lausa hämmastavaid samasusi maailma eri paikade šamanistlike tavade ja tõekspidamiste juures. Näiteks võib leida sarnasusi nii põhja-polaaralade kui ka Amasoonia ja Kalimantani vahel. Need on aga kultuurid, mis antropoloogide sõnutsi pole mitte kunagi kuidagimoodi kontaktis olnud.
Sõna šamaan tuleneb Siberi küttide ja põhjapõdrakasvatajate evenkide  keelest ja algselt tähistas see vaid antud piirkonna usumehi. Praegusel ajal aga kasutatakse sõna laialt,  tähistamaks sellega nii teadjamehi, posijaid kui ka nõidu ning just seetõttu on üles kerkinud teravaid vaidlusi termini tähenduse ja täpsuse kohta üldse. On oletatud, et sõna on tuletatud tüvest sa-, mis tähendab teadma ja šamaan on seega teadja. Teise hüpoteesi järgi on sõna evengi keelde laenatud hiina keele kaudu ja tuleneb algselt sanskriti sõnast šramana, mis tähendas askeeti.
Kuigi aastasadade jooksul on kogutud hulgaliselt materjale, on šamanism müstikast nii läbi põimunud, et veel tänagi on palju sellist, millele täpset vastust anda ei osata.
Šamanism tunneb nii mees- kui ka naissoost šamaane. Nagu arvata võib, on meeste osakaal ka sel ametipostil suurem naiste omast. Ometi leidub kultuure (näiteks Koreas ), kus šamaanideks ongi vaid naised või siis naiseks kehastunud mehed. Tihtilugu on sugupoolte eelistatus tingitud pigem ümbritsevast keskkonnast ja kohaliku kultuuri tõekspidamistest mitte konkreetse isiku võimetest. Nimelt on meesšamaanid rohkem levinud küttimisest elatuvates ühiskondades, seevastu naised maaharimise ja karjakasvatusega tegelevates ühiskondades.
Mitmel pool maailma tuntakse šamanismi juures ka transvetismi. Näiteks on tavaline, et Siberi meesšamaani väljanägemise juures on naiselikke detaile. Mõned tšuktšidest meesšamaanid muutuvad oma naisvaimude sarnaseks, hakates kandma vastassugupoolele mõeldud riideid , omandades nii nende keelepruugi kui ka žestid. Mõned meesšamaanid imiteerivad isegi sünnitamist.
Paljudele inimestele meenub sõnaga šamaan mees, kes silmi pööritades ekstaasis maas väänleb või hullunult tantsu vihub. Muidugi ei puudu ka tähelepanu tõmbamiseks oskuslikud efektid nagu suits, kummalised hääled ja muu publiku võlumiseks vajalik šõu. Kuid kas ka tegelikult on šamaanid vaid šõu peal väljas ning soovivad teenida omakasu või on see kõik päris ?
Paljud šamaanid erinevatest kultuuridest on tunnistanud, et nad kasutavad tähelepanu äratamiseks mitmesuguseid vaatemänge, sest see aitab rõhutada šamaani suurust, jõudu ja vägevust, sest kellele ei tunduks šamaan, kes läbi toa lendab või iseendal liha luudelt koorib, märksa põnevam ja aukartustäratavam, kui ametivend, kes vaikselt loitse loeb või haige keha õrnalt leotisega puhastab.
Meie arust on olemas mõlemat tüüpi šamaane – nii neid, kes soovivad sellest teenida omakasu, kui ka neid, kes tõesti on mingi vähemal või suuremal määral erilise jõu omanikud, sest leidub mitmesuguseid lugusid šamaanidest ning nende tegemistest. Näiteks kuidas šamaanid kavaluse ja pettusega on võitu saanud vaimudest või toonud ühiskonnale muul viisil hüvangut. Kuid leidub ka pisut teist sorti lugusid. Nimelt pöördus kord üks kaunis lesk meesšamaani poole, kes väitis oma kliendile, et sai ühendust naise kadunud abikaasaga. Šamaani sõnade kohaselt oli vaim avaldanud veel viimase soovi. Nimelt soovis mees veel viimast korda naisega armastust jagada ning muidugi sai seda teha vaid  šamaani keha kaudu.
Petiste kohta on olemas ka selline lugu, et kord otsustas Quesalid, Kanadas elava hõimu meesliige ühe kohaliku šamaani paljastada. Selleks asus ta šamaani  õpilaseks, et siis järgemööda šamaanide maailma tundma õppida. Õige pea teadiski mees, kuidas teeselda minestamist, kuidas oksendamist esile kutsuda, kuidas patsientide kohta kõiksuguseid asju välja nuhkida ja seda kõike siis oma töös ära kasutada. Näiteks õppis ta ära kuidas peita suhu udusulgi ja pärast haige patsiendi keha imemist hammustada endale keelde nii, et suled veriseks määrduvad, need siis välja sülitada ja väita, et need on vaglad, mis on väljaimetud haigus. Quesalid oli kiire õpilane ning peagi sai temast endastki hoopis samasugune edukas šamaan, kes pettuse läbi rahvamasse hullutas.
Šamaanidest rääkides ei saa mööda ka hallutsinogeenidest. Hallutsinogeenseid taimi leidub kõikjal maailmas, nende kasutamine šamaanlike riituste läbiviimisel on aga eriti populaarne just Lõuna-Ameerikas. Psühhotroopsete taimede tõttu nähtud ilmutused kujutavadki endast tegelikkust . On kultuure, kus narkootilisi taimi kasutavad ka ühiskonna teised liikmed, mitte üksnes šamaanid. Samuti on tavaline, et narkootilist ainet manustatakse ka haigele, keda šamaan ravib. Sellisel juhul peaksid nii ravija kui ravitav kogema sarnaseid nägemusi ja paremini mõistma patsiendi olukorda.
Teades taoliste taimede mõju inimpsüühikale, kutsutakse üles ettevaatlikkusele – mitte kõik ei ole valmis selleks, et kohtuda kurjade vaimude ja õudustäratavate nägemustega. Räägitakse loost noormehest, kes manustas suurel hulgal hallutsinogeenset taimeleotist ning sai seejärel nägemuse, kus maa seest tõusnud arst lubas talle võimet rännata nii maa all, õhus kui vees. Selleks pidi mees aga tapma raseda naise, lõikama tal lapse kõhust välja, lööma seejärel loote pea puruks ning tema aju välja imema. Ja noormees , kellel oli tohutu isu lennata muidugi toimiski nii nagu see „arst“ talle ütles.
Šamaanide hullunud ja hüsteeriline käitumine on seadnud kahtluse alla ka nende vaimse olukorra. Mõte šamaanist kui vaimuhaigest kogus populaarsust 20. sajandil. Kui varemalt peeti šamaane kavalateks petisteks, siis nüüdsest levis arvamus, mille kohaselt need „väljavalitud“ on neurootilised, hüsteerilised või lausa idiotismi all kannatavad isikud. Oli ka arvamusi , mille kohaselt ei ole vaimselt tervel inimesel üleüldse mingit võimalust šamaaniks saada. Mõned teadjamehed süüdistasid taolises ebanormaalses käitumises aga keskkonda, kus elati. Näiteks tähistas termin „arktiline hüsteeria“ Siberi ja eskimo rahvastel esinevat labiilset käitumist, mis on põhjustatud pikkadest talveöödest, ühekülgsest toidust tingitud vitamiinivaegusest.
Üsna loogiline tundub aga seletus, et šamaan saab olla vaid sedavõrd ebanormaalne , kuivõrd ühiskond seda lubab. Kuna šamaanile on usaldatud terve kogukonna heaolu (šamaan hoolitseb kogukonna liikmete tervise eest, kaitseb neid nii vaimude kui ka näiteks konkureerivate hõimude rünnakute eest, samuti oleneb tema tegevusest saakloomade arvukus, koduloomade tervis jne), ei usaldaks ühiskonnad selliseid vastutusrikkaid ülesandeid lihtsalt mõnele hullule. Pigem on šamaanide näol tegemist ümbritseva suhtes  vastuvõtlikumate ja fantaasiarikkamate inimestega, kes seetõttu on usaldatud täitma kogukonnale olulisi ülesandeid.