Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatlik maailm pärast II MS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes tapeti ?
  • Kus tapeti Kes tappis?
USA majandus, Teise maailmasõja järel
(1945-1970) - majanduskasv
  • Majanduskasv (eriti 1950.-1960. aastail) – Tööstus arenes, loodi uusi töökohti

Eeldused:
Võidurelvastumine , Marshalli plaan, USA territoorimit sõjategevus eriti ei puudutanud, USA sai tagasi sõjaaegseid laene . USA sai raha Euroopa varustamisest.
  • (Kaasnesid ka probleemid: Majandus korraldati ümber, töötus oli ikka suur.
(1970. aasta algus) - majanduslangus
  • Põhjused:
    Võidurelvastumise kasv, Vietnami sõda (mis võttis eelarvest circa 150 mil $, Nafta hinna järsk kasv
  • See kõik viis inflatsioonini, tööpuuduse suurenemisele, tootmise langus ja hinnatõusuni. Lahenduseks nähti sellele REAGANOOMIKAT-
    • Riigis alandati makse 25% võrra
    • Riigivõlga suurendati
    • Riigieelarveid koostati defitsiidiga
    • Raha juurdetrükk lõpetati
    • Vähendati sotsiaalkulutusi
USA parteipoliitika Teise maailmasõja järel – KAHEPARTEISÜSTEEM
Partei
Demokraatlik
Vabariiklik
Maailmavaade
Liberalism
Konservatism
Toetajaskond
Vaesed, naised, noored, vähemusrahvased. Lihtrahvas
Rikkad, mehed, vanad, kristlased
Reformid
Sotsiaalprogrammide suurendamine .
Võitlus vaesuse vastu
Sotsiaalprogrammide kärpimine
Maksude alandamine
Piirkond
Lõunaosariigid
Põhjaosariigid
USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel
  • „Punane hirm“
    • Usa tuumamonopoli kaotamine 1949
    • Korea sõda (1950-53)
    • Kommunistide võimulepääs hiinas 1949
    • Ida-Euroopa venestamine
Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960.
Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „ Black Power “; liikumise „Black Muslims “ ja „Black Panther“ (1966-1982).
Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan.
Kes tapeti ?
Kus tapeti?
Kes tappis?
Kuupäev
John F. Kennedy ,
USA president
Dallases (Texases)
Lee Harvey Oswald
22. november 1963
Robert Kennedy, eelvalimiste kampaania juht
Los Angeleses (Californias)
Sirhan Sirhan
1968
Martin Luther King,
Neegriliikumise juht
Memphises (Tennessees)
James Earl Ray
1968
Suureks probleemiks oli ka hipiliikumine :
  • Protesteerisid Vietnami sõja vastu
  • Patsifistid, tahtsid „armastuse kultust“
  • Protesteerisid tarbijaühiskonna väärtustamise vastu
  • „Make love, not war“
  • Õnn oli saavutatud narkootikumide teel
  • Liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormi, riietuse .

USA välispoliitika Teise maailmasõja järel
  • USA sai Lääne demokraatlike riikide juhiks. Vabal ajal võitles kommunismi levikuga :D.
  • 1947- Trumani Doktriin
  • 1948-1952- Marshalli plaan
  • 1949 – NATO
  • 1950-53 – Korea sõda
  • 1950- USA-Iisreali erisuhted. Eisenhoweri Doktriin.
  • 1960. algus – JFK Paindliku Reageerimise Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades.
  • 1964-1975 – Vietnami sõda
  • 1970 – Nixoni Doktriin – Jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine Kommunistliku Hiina (RV) ja NSVL -iga.
  • 1980 – „Tähesõdade programm“
Demokraatlikele lääneriikidele iseloomulikud tunnused
  • 1949- sotsiaalse turumajandusega ühiskonna ülesehitamine
  • 1960 – kasvas noorteliikumine (nt: tudengite rahutused Pariisis 1968. a mais)
  • 1970 – võimul sotsiaaldemokraadid , sest pakkusid riigi osa suurendamist majanduses + sotsiiaaltoetuste kasvu.
  • 1970 – majanduslangus
  • 1980 – võimul konservatistid. kes kärpisid sotsiaaltoetusi, vähendasid riigi rolli majanduses, tõid juurde „vaba konkurentsi“.
  • Kodanikel tagatud isikuvabadused- ja õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, kodanikele tagastatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest.
Euroopa Ühenduse (EÜ) kujunemine ja liikmesriigid
  • 1957 rajati Euroopa Aatomienergiaühendus (eesmärgiga aatomienergia kasutamise koostöö) ning Euroopa Majandusühendus (eesmärgiga majandusalane koostöö).
  • 1967 ühendati need kaks Euroopa Söe-ja Teraseühendusega ning loodi Euroopa Ühendus (Prantsusmaa, Saksa LV, Itaalia, Holland , Belgia, Luksemburg ).
  • 1973 said liikmeteks veel Iirimaa , SB, Taani (ka Gröönimaa, kuid astus välja 1985)
  • 1981 ühines Kreeka; 1986 Hispaania ja Portugal; 1990 endised Ida-Saksamaa alad.
Euroopa Ühenduse struktuur
  • Euroopa nõukogu – 12 liikmesriigi juhid ja valitsusjuhid. Eesmärgiks tegeleda EÜ sise- ja välispoliitiliste küsimustega
  • Ministrite nõukogu – Sinna kuuluvad liikmesriigi ministrid . Eesmärgiks tegeleda EÜ igapäevapoliitika kooskõlastamisega.
  • EÜ komisjon – 1967. aastal moodustatud EÜ 17- liikmeline täidesaatev organ
  • Euroopa parlament – 1979. aastast valivad EÜ kodanikud (otsestel ja kaudsetel valimsitel) oma riikide esindajad. Eesmärgiks on teiste organite kontroll.1991. aastaks oli 518 saadikut.

Euroopa Nõukogu moodustamise eesmärgid ja liikmesriigid
  • Loodi 5. mail 1949. (Londoni rahulepe)
  • Asutajariigid: Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, SB, Taani.
  • Eesti ühines 1993.
  • Pärast Montenegro ühinemist (2007) kuulub organisatsiooni 47 liiget
  • Eesmärgid: inimõiguste, sotsiaalsete õiguste, keeleliste õiguste, hariduse ja kultuuri eest võitlemine :D.
  • Suurim saavutus: Euroopa inimõiguste konverentsi moodustamine (1950), mille raames asutati 1959. aastal Euroopa Inimõiguste Kohus (Strassbourg’is)
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ( OSCE )
  • Asutati ühiselt 1975. aastal NATO ja VLO riikide poolt
  • Sai alguse 1975. aastal Helsingis toimunud lõppaktiga ning muutus rahvusvaheliseks organisatsiooniks 1994. aastal.
  • Allasutused paiknevad Viinis .
  • Organisatsioonis 56 liikmesriiki.
  • Eesmärk: Tagada inimõigused, ennetada ja ohjeldada rahvusvahelisi kriise. Aidata kaasa konfliktijärgsele ehitustööle.
  • Eesti liitus 1991
EL kujunemine:
  • 1992 tuli Maastrichi lepinguga muudeti EÜ 1993. aastaks EL-iks.
  • Sätestati 3 sammast:
    • majanduskoostöö
    • ühine välis- ja julgeolekupoliitika
    • sisejulgeolekualane koostöö
  • Seati sisse ühte Euroopa kodakondsus
  • Rahana : 1999. aastal võeti kasutusele sularahana Euro, 2002. aastast ka müntidena
  • 1995 ühinesid Austria, Rootsi,Soome
  • 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia , Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros
  • 2007 Rumeenia ja Bulgaaria
  • 2013. aasta suvest sai Euroopa liidu 28. liikmeks Horvaatia

Isikud:
John Fitzgerald Kennedy – USA president 1961-63
Martin Luther King – Neegriliikumise eestvedaja . Tapeti 1968. „I have a dream “.
Richard NixonUSA president 1969-1974
Ronald ReaganUSA president 1981-1989
Robert SchumanPrantsusmaa välisminister 1948-52 . Koos Jean Monnet’ga koostas Schumanni plaani. Euroopa ühendamise üks algatajaid.
Konrad Adenauer - Lääne-Saksamaa kantsler 1949 - 1963
Charles de Gauelle - Prantsusmaa president 1959 - 1969
Mõisted:
Marshalli plaan - USA majandusliku abi jagamine 16-le riigile, et taastada Euroopa majandusolud
keinsianism - Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses
monetarism - vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk.
reaganoomika – R. Reagani majandusplaan. Eesmärgiks majanduskriisist üles saada. Selleks vähendati ettevõtluse riiklikku regulleerimist, ettevõtjale eelnevalt kehtestatud piirangut tühistati, alandati makse.
makartism – USA kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega
rassiline diskrimineerimine – Rassi alusel diskrimineerimine
segregatsioon - rassieralduspoliitika
hipiliikumine – (noorte)liikumine, mille eesmärgiks oli sõjavastane protest, eelnevatest ühiskonnanormidest lahtiütlemine, narkootikumide tarbimine. Patsifism. (loe ülevalt)
Watergate skandaal (USAs)
  • 1972. a. presidendivalimistel jäid vahele mehed, kes paigutasid pealtkuulamisseadeid demokraatliku partei peakontorisse Watergate hotellikompleksis
  • Avastati Nixoni otsene seosus asjaga. Ta proovis ka presidendina uurimist takistada
  • 9. augustil 1974 astus Nixon tagasi.

Trumani doktriin - Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi Kreekale ning Türgile, kui neid ähvardab NSVL -i poolne oht.
Eisenhoweri doktiin - 1957 - lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile riikidele, keda ohustab mõni kommunistlik riik.
paindliku reageerimise doktriin – JFK Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades.
Nixoni doktriin – Doktriin, mille eesmärgiks oli Jõudude tasakaalupoliitika saavutamine ja heade suhete loomine Kommunistliku Hiina (RV) ja NSVL-iga
Tähesõdade programm - 1983. a. Reagani välja pakutud plaan, mille eesmärgiks oli USA kaitsmine välisriikide, eeskätt NSV Liidu ja teiste VLO riikide rünnaku eest kosmoses asuvate tuumarelva kanda suutvate ballistiliste rakettide tõrjesüsteemi rajamise abil.
sotsiaalne turumajandus - ühiskondlik korraldus, kus riigi majanduslik edu kajastub iga inimese elukvaliteedi tõusus
eurointegratsioon – Eurode kasutuselevõtmise protsess riigis (?)
eküüEuroopa endine valuuta , mis hiljem asendati euroga (1999)
euro – Euroopa Liidu ametlik valuuta
Vasakule Paremale
Demokraatlik maailm pärast II MS #1 Demokraatlik maailm pärast II MS #2 Demokraatlik maailm pärast II MS #3 Demokraatlik maailm pärast II MS #4 Demokraatlik maailm pärast II MS #5 Demokraatlik maailm pärast II MS #6 Demokraatlik maailm pärast II MS #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silvester16 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Demokraatlikud lääneriigid pärast-Teist maailmasõda
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981 Ronald Reagan Vabariiklik Partei 1981-1989 George Bush (sen

Ajalugu
Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

 riigieelarved koostati defitsiidiga (e kulud ületasid tulud)  suurendati riigivõlga. Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. USA sisepoliitika Teise maailmasõja järel on riigi sisepoliitiline areng olnud stabiilne ja traditsiooniline kaheparteiline süsteem on püsima jäänud tänaseni. Ameerika Ühendriikide sisepoliitilikas domineerivad kaks suurt parteid:  Demokraatlik Partei (asutatud 1824) on liberaalsema maailmavaatega ning on Teise maailmasõja järel toetanud sotsiaalprogrammide suurendamist ning võitlust vaesuse vastu. Selle partei toetajaskonna hulka kuuluvad pigem vaesemad, naised, noored, valgete kõrval ka neegrid ja latiinod ning vähemuste esindajad. Kuni 20.saj lõpuni saavutas Demokraatlik Partei edu peamiselt lõunaosariikides.  Vabariiklik Partei (asutatud 1854) on konservatiivsema maailmavaatega (nt

Ajalugu
USA 1945-1974
2
rtf

USA 1945-1974

- USA sai tagasi sõjaaegseid laene - Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy Demokraatlik Partei 1961-1963 Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 ·1963.a. tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John.Kennedy. · Makartism: - II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees

Ajalugu
USA majanduse areng peale II MS
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

 soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse  infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk  vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi  riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud  suurendati riigivõlga Tulemus: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde 13mil uut töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem.  Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade → toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu → toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad → edul lõunaosariikides  Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega → pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist → toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased → edu põhjaosariikides

Ajalugu
Majanduse areng peale II Maailmasõda
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga Tulemus: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde 13mil uut töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem. Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased edu põhjaosariikides

Ajalugu
USA vs NSV
5
doc

USA vs NSV

USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja jär

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Saksamaa lõhenemine: 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV = demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik riik), 1949 oktoobris kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV = ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik sotsialistlik riik). Blokkide maj ja sõj organisatsioonid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine

Ajalugu
USA peale teist maailmasõda - 1974
16
rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

kuune siis kolis nende perekond vanavanemate 600. aakri suurusesse farmi Grandviews.c Kui Truman sai kuue aastaseks, kolis perekond Independence'isse, kus Harry hakkas käima pühapäevases kirikukoolis. Tavakoolis hakkas ta käima kaheksa aastaselt. Noore poisina olid tema huvideks lugemine ja muusika. Ta ärkas üles varahommikul, et harjutada klaverimängu, mida ta õppis kuni ta sai 15. aastaseks. Tema lemmik raamatuteks olid ajaloolised sõjalood ja autobiograafiad. Pärast keskkooli lõpetamist töötas ta mitmetel vaimulike töökohtadel. Ta naasis Grandview'sse 1906 ja töötas seal järgneva aastakümne. Ülejäänud elu teema juurde tagasi tulles meenutas Truman nostalgiliselt oma aastaid farmerina töötades. Trumani doktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun