Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiina uurimustöö (0)

1 Hindamata
Punktid
Paikuse Põhikool
HIINA
Uurimistöö
Kristo Ruuto
7a. Klass
Juhendaja: õp. Mait Lind
Paikuse 2009
Sisukord
SISSEJUHATUS
1.
2.
3.
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
LISAD
Sissejuhatus
Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik.
  • Vana Hiina e. Muistne Hiina
    Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina  tsivilisatsioon  sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele – Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe ( Jangtse  lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on  hiinlased  Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe – Huang He ja Jangtse – vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on alati rohkem ühte hoidunud kui lõunapoolsed, kes jagunesid lugematute mäeahelikkude tõttu üksikuisse piiratud osadesse. Teatud osa on mänginud siin kindlasti ka rohtlaantes (steppides) asuvate suguharude pealetungid, mis nõudsid organiseeritud vastupanu ja seda võis saavutada vaid ühinemise teel. Ühisel jõul ainult suudeti tagasi tõrjuda nomaadide (kolijate suguharude) kallaletunge. Lõunas, kus hiinlaste naabriteks ja vaenlasteks olid metsikud mägilased (miotse, mantse, lolo ja teised suguharud), on hiinlasile alati kuulunud agressiivne osa ja samm-sammult on nad liikunud Taga-India poole, assimileerides pärismaalasi või jättes neid kättesaamatuisse kohtadesse , näiteks saartele merel, või sundides osa neist otsima uusi asupaiku lõuna suunas ja peale tungima  Taga-India ürgrahvale, seega viies sinna hiinlasilt laenatud kultuuri.Hiina territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.-5. sajandist eKr. Selles kirjeldatakse 9 erineva piirkonna loodusolusid (jõgesid, mägesid) ja majanduselu. Samal ajal koostati esimesi kaarte. Kuni 2. sajandini eKr tundsid hiinlased ainult Ida-Hiinat. Esimesi tõepäraseid andmeid Sise- ja Kesk- Aasia kohta tõi Hiinasse Zhang Qian (tsang tshjen) reisilt saadikuna läbi Tarimi nõo põhjaosa Issõk- Kuli kaudu Fergana orgu ja tagasi lõuna poolt Tarimi nõgu aastail 138-126. Sellest alates algas hiinlaste suhtlemine läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti nn Siiditee . Korrapärase mereliikluse alguseni 15.-16. saj oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, Sise-Aasia ja Vahemeremaade vahel.
    [1]
  • Pikk Müür
    Kui riigid sõdisid, ehitasid inimesed enese kaitseks riigi sees võimsaid müüre. Kuid ka vaenlased väljaspoolt Hiinat olid pidevaks ohuks. Sajandeid olid põhjast tulnud hõimud rikkunud põllumeeste rahu, röövides nende viljasaake, naisi ja lapsi. Need hõimud olid nomaadid , kes ajasid loomakarju, lambaid ja kitsi, ühelt karjamaalt teisele, ratsutades kiirelt jälitajate eest ära. Hiinlased hakkasid ehitama kaitsepiirdeid, et hoida vaenalasi eemale. Qin Shi Huangdi , Hiina esimene keiser , käskis alamatel kokku tulla ja pikendada müüre mööda põhjapiiri. Lõpp tulemuseks on legendaarne saavutus – kaitsemüür, mille pikkus olevat olnud üle 10 000 li. Paljud töölised surid müüri ehitadaes ja üks hiina aja loolane on seda nimetanud ´´maailma pikimaks surnuaiaks´´Pikk müür lookles üle mägede ja läbi poolkõrbetasandike. Puuduvad täpsed andmed müüri tegelikust pikkusest ja kõrgusest.
  • Märguanded
    Kui lähenes sõber või vaenalane andsid valvurid teateid valve tornidest edasi tule, lippude , suitsu ja trummidega.
  • Kaamelikaravanid
    Changani linnast liikusid kaupmehed müüri kaitse all kuni Siiditeeni. Kaameleid joodeti tee ääres asunud külades.
  • Suur Hiina müür
    Pikast müürist on säilinud liiga vähe, et öelda , kuiudas seda ehitati. Mingi dünastia ajal ehitati pika müüri koha peale tellistest suur müür kaitseks mongolite eest. See ongi Hiina müür.
  • Elu müüri ääres
    Qini dünastia ajal asusid talupojad elama ja vilja kasvatama müüri äärde, et toita ehitajaid. Hani keiser Wu muutis piiri tugevamaks sellega, et jäid alaliselt kohale.
  • Sunnitöö
    Sajad tuhanded sõdurid, vangid ja talupojad ehitasid müüre. Nende tööd valvasid väepealikud. Töölised moodustasid inimkette, et toimetada telliseid mägedesse.
  • Nuhtlus põhjast
    Xiongnud olid eriti tüliakd nomaadid, kes elasid PõhjaHiina puudeta tasandikel. Kui üks Hani keiser nende rünnakute aru päris, hoiatas tema peaminister , et ,,xiongnudel ei ole maju ega põlde. Nad liiguvad metsikult nagu loomad ja linnud ’’ . Hani dünastia ajal hoiti pikk müür korras ja täies pikkuses mehitatud.
  • Tuletornid
    Hani ajal rajati piki müüre tornid. Need ehitati savitellistest ja ei ole seepärast hästi säilinud.
  • Müüri kaitsemine
    Iga vibumees kattis poole vahest järgmise tornini. See tähendas, et tormi jooksvad vaenlased ei jäänud kunagi väljapoole nooleulatust.
  • Looklev müür
    Töölised ehitasid ,üüri kõigist sobivatest materjalidest : kividest, puudest , mätastest ja kõrbeliivast. [2]
  • Rõivastus ja ehted
    Riietus näitas muistses Hiinas klassi. Materjalid, värvid ja kaunistused ning ehted, peakatted ja jalanõud rääkisid kandja seisusest ühiskonnas. Kõrgema astme ametnikud riietusid avalikel üritustel ja pidustustelpeeneimasse siidi ning kodus odavamatesse rõivastesse. Talupajad kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval. Nõne dünastia ajal kandis õpetlaste-ülikute klass nefriidist, kullast , hõbedast ja messingist ehteid , teistel olid need vasest ja rauast. Jõukate inimeste rõivamood muutus aastatega. Tangi ddamid näiteks eelistasid näiteks linnusulgetest seelikuid, kuid hiljem need keelati kartuses, et haruldased linnud võivad välja surra. Tangi aja luuletused ülistasid naiste viimistletud minkimist. Ühes luuletuses väidetakse, et hoolikalt puuderdatud ja põsepunaga näod loovad näod loovad „armsuse unelma“.
  • Ametile vastav peakate
    Mehe müts täiendas riietust ja avalikesse kohtadesse paljapäi ei mindud . Moed muutusid aegade jooksul, kuid alati näitas peakate kandja seisust ja elukutsest.
  • Tangi ajastu mood
    Õpetlaste-ülikute klass riietus avaratesse siidi rüüdesse. Moodsad naised kandsid pikka seelikut ja jakki, mille peale pandi lühikeste varrukatega rüü.
  • Peeglite võlujõud
    Hani ajastul toodeti massiliselt poleeritud pronkspeegleid.
  • Filosoofia
    Viie elemendi õpetus on Vana-Hiina filosoofias ja kultuuris kasutatav mõtlemisviis. Traditsioonilises Hiina mõtlemises võib kõiki nähtusi klassifitseerida viieks elemendiks või faasiks: metall , puu, maa, vesi ja tuli.(金 木 土 水 火)Need viis faasi ei ole materjalid, nagu neist mõistetest võiks aru saada, vaid pigem metafoorid , kirjeldamaks, kuidas teatud nähtused omavahel on suhestatud.Viie elemendi õpetuses kirjeldatakse nende faaside järgnevusi nii loovas (生  Sheng ) kui hävitavas (克 Ke) ringis . Loovas ringis: puu loob tule, tuli loob maa, maa loob metalli, metall loob vee ning vesi loob puu. Hävitavas (ületavas) ringis: puu hävitab maa, maa hävitab vee, vesi hävitab tule, tuli hävitab metalli, metall hävitab puu.Viie elemendi õpetus on olnud kasutusel paljudel vana hiina mõttealadel, meditsiinis, muusikas, sõjanduses jpm. [4].
  • Kronoloogia
    Vana-Hiina kronoloogia. Periodisatsiooni probleemid.
    Xia /Hsia/ Hia/ Shixia[sä]: XXI.-XVI.ss. eKr / 3000-2000/ 2205- 1766 / 2000-1600  Shang -Yin /Šang-Jin[šaninn]: XVI.-XI.s.(2000-1600: Erlitou periood)/1766-1122/1600-1050  Zhou  /Tšou/ Čou / Chou [čžou]: XI.- III. eKr / 1122-249 / 1027 -221 / 1050-221 Lääne-Zhou: XI-VIII / 1050-771/ Ida-Zhou:Chunqiu/Tšung-tsiu[čunncü] : VIII-V / 770-476 / 770-475 Zhanguo /Tšan-kuo[čžanngo]: 475-221 / Qin /Kin [cinn]: 221-207 eKr / 221-206/ Han[ hann ]: 206 eKr – 220 pKr / Lääne-Hani dün.: 206-9 pKr, Xini d.: 9-25, Ida-Hani d.: 25-220 Sanguo/San-kuo: III.s. (Wei: 220-265, Shu: 221-263, Wu: 222-280); Jin/ Chin [czinn]: 265-420; Nanbeichao: 420-589 / 420-588 Sui: 581-618 /589-617 Tang / T´ang [tan]: 618-907 /618-906 Wudai: 907-960 / 907-959 Song /Sung[sun]: 960- 1279 Yuan[juann]mongoli dün.): 1271 -1368 / 1280 -1367 / 1279-1368 Ming [min] (hiina dün.): 1368- 1644 /1368- 1643 Qing / Tsin /Cin [cin], (mandžu dün.): 1644-1912 / 1644-1911
    Vana-Hiina kronoloogia järgi olid esimesed hiina imperaatorid:
    Fu xi [fu si](2852-2737 eKr), Sheng Nong [šenn nun](2737-2697), Huang Di [huan di](2697-2597), Yao [jao]( 2356 -2258), Shun ehk Wo Di [šunn, u di] (2256-2208) – nn. müütiline ajajärk. Xia dünastia (2205-1767) – nn. legendaarne ajajärk. Ajalooline ajajärk: Shang- Yini dünastia (1766-1123), Zhou dünastia (1122-221 eKr) jne.
    Kasutatud kirjandus
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Hiina
  • Teadmisjanu „Vana Hiina“ LK 11-14
  • Teadmisjanu „Vana Hiina“ LK 36-37
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Viie_elemendi_õpetus
  • Vasakule Paremale
    Hiina uurimustöö #1 Hiina uurimustöö #2 Hiina uurimustöö #3 Hiina uurimustöö #4 Hiina uurimustöö #5 Hiina uurimustöö #6 Hiina uurimustöö #7 Hiina uurimustöö #8 Hiina uurimustöö #9 Hiina uurimustöö #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor minaise112 Õppematerjali autor
    Poolik uurimustöö!

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Hiina
    15
    doc

    Hiina

    Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele ­ Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on

    Ajalugu
    Hiina
    3
    docx

    Hiina

    sajandil eKr kuni 16. sajandini. Müür oli ehitatud kogu mitme dünastiate kaitsta impeerium alates Xiongnu rünnakuid. Suur Hiina müür ulatub üle umbes 6700 kilomeetrit, mis kulgeb läbi Gansu provintsist Ninxia Hui autonoomse piirkonna, Shaanxi provintsis, Shanxi Province, Sise-Mongoolia, Hebei Province ja Liaoning Province. See oli kunagi väitis, müür on näha inimeste silmis alates moon. Aga see on osutunud lihtsalt müüt, sest ükski astronaut on kunagi väitnud nad olid näinud Hiina müür alates moon. Kolm peamist läbimisel Suur Hiina müür on Juyongguan, Jiayuguan ja Shanhaiguan. Juyongguan asub põhja lõpuks müür, mis on sees Changping maakond Peking City. Jiayuguan on lääne lõppu müür asub Gansu provintsis, samas Shanhaiguan on ida lõpuks müür asub linna Qinhuangdao, Hebei provintsi. Nüüd on osad Suur Hiina müür on hävinud tänu liivatorm erosiooni ja vandalismi. Vaid mõned osad müür on säilinud ja taastatud turismi eesmärgil

    Ajalugu
    Hiina ja Jaapani kunst
    6
    docx

    Hiina ja Jaapani kunst

    HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. ­ pronksiaegne: Shang ­ Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. ­ Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. ­ raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. ­ Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. ­ Laozi 221-207 e.Kr. ­ Qini dünastia 221-210 e.Kr. ­ Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. ­ Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. ­ 220 p.Kr. ­ Hani riik 136 e.Kr. ­ Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 ­ Tangi riik 960-1279 ­ Songi riik

    Kunstiajalugu
    Hiina
    16
    doc

    Hiina

    klass Rakke 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 2 Üldine ülevaade lk 3 Keskaegne kool lk 45 Eksamite süsteem lk 67 Kultuur lk 89 Arhitektuur lk 1012 *** lk 10 Suur Hiina müür lk 10 Kindlustatud linnad lk 11 Lossikompleks lk 11 Koobastempel lk 11 Pagood lk 11 Matuseehitised lk 12 Elamuarhitektuur lk 12 Kultuuri kuldne ajastu lk 13 Kokkuvõte lk 14

    Ajalugu
    Hiina
    20
    doc

    Hiina

    Tallinna Kuristiku Gümnaasium Eliisa Makarkin 10a HIINA referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Aiaste Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7

    Ajalugu
    Vanad idamaad
    15
    doc

    Vanad idamaad

    Põhiplaaniks oli ristkülik ning ümbritsetud kõrgete sammastega. Ainult 1/3 oli katus. Seal paiknesid jumalate kujud. Lihtrahvast sinna ei lastud. 2 suurimat on Luxon ja Karnak. Egiptlased taotlesid skulptuuridel välissarnasust. Vaaraod olid alati veatud. Kujutati pühasid loomi. Maalikunst - Inimesi kujutati kindlas poosis. Egiptuse poos: pea on otsevaates, alates vöökohast on ülakeha profiilis. Teadus Trumpala oli arstiteadus. Hiljem jõudis lähedale Hiina. Egiptlased hakkasid keskmise riigi ajal balsameerima ja tipphetk oli Uue riigi ajal. Võttis aega 3 kuud. Inimest hoiti kanges soolalahuses. Eemaldati siseorganid, 20cm lõige nabapiirkonda. Konksudega tõmmati sisikond välja, lõigati tükkideks, pandi savinõusse ja pitseeriti vaiguga kinni. Laipa hoiti mitmetes lahustes: lõhnalahuses. Kui laip oli mumfitseerunud siis ta mässiti sidemeese. Kirst valmistati juba tema eluajal ­ sarkofaag. Graniidist valmistatud. Peal oli inimese profiil

    Ajalugu
    Aasja ja aafrika kultuurid
    14
    doc

    Aasja ja aafrika kultuurid

    Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. ­12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism ­ eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema

    Ajalugu
    Hiina uuem ajalugu ja kultuur
    94
    pdf

    Hiina uuem ajalugu ja kultuur

    rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahaplaaniline. Probleemid – kuidas hoida lõuna ala nii, et seda uuesti ära ei vallutataks. L-S ajal vastasseis konservatiivide ja reformatistide vahel kaob ära. Konservatiivide neokonfutsianism muutub ametlikuks hiina riigi idealoogiaks. See on ka aeg, kui neokonfutsianism levib ka mujale, Hiinast välja Koreasse ja Jaapanisse. Riigi halduse poolest L-S ülesehitatud teistpid. Valitsuses ametnikud, keisrid olid riigipeaks formaalselt. Keisril oli õigus vetostada midagi, mitte nõus olla jne. Sellegipoolest osalesid keisrid seaduseloome protsessis, riigiotsuste tegemise protsessis üsna vähe. L-S samm tagasi, ei liikunud paindlikuma lääne valitsuse poole, vaid autokraatsema süsteemi poole

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun