eesmärgile B.2.8.Graafiline 1)kujundus- Kujundamisvõime, Algatusvõime, 1) kujundab veebilehti disain ja ilukiri programmid ja teadmised Avatus, lihtsamate kirjutusvahendid; erinevatest Empaatilisus kujundusprogrammide ab 2) ilukirja stiilid ja programmidest, vastavalt organisatsiooni tehnikad. ilukirja kirjutamis- vajadustele oskus 2) kirjutab käsitsi ja arvu kasutades erinevaid ilukirjastiile. B.2.9
Tekstidokumentidesse on võimalik lisada erinevates vormingutes, kaasa arvatud JPG- ja GIF-vormingus pilte. Lisaks pakub Galerii lõikepiltide kogusid ja Ilukirja galerii võimaldab luua rabavaid fondiefekte. Valemid ja muu keemia! H2O, CO4 m², m³, cm³ Lisa siia kuupäev etteantud kujul: reede, 4. september 2009. a Siia sinu kuupäev:19,05,2011 Siia tabel: Kjhh Hkgh Kggh Khgg Jghj
Islami arhitektuuri mõju Indiale Moslemidest sisserändajatega saabus Indiasse islami arhitektuur. Sellega võeti Indias kasutusele kaared ja kuplid, moseed tegid maastiku mitmekesisemaks, lisades uusi kogemusi vormis ja ruumis. Suurim erinevus India arhitektuuris ja islami arhitektuuris oli see, et islamis ei tohtind kujutada inimese ühegi teise elava looma pilte religiooses kunstis ja arhitektuuris ning jumala kujutamine oli keelatud. Selle asemel kasutati geomeetriat, arabeskki ja ilukirja. Hiljem moseede ehitamine ,,originaalses stiilis" levis üle riigi. Jami mosee on esinduslik näide India moseest. Siiski islami arhitektuuri mõjutas piirkondlik stiil ja kohalike inspiratsioon. Suurem osa islami stiilis ehitati maju Mughali perioodil. Islami ja hindu arhitektuuri mõju on hästi näha Taj Mahali arhitektuuris, kus on kasutusel suured mõõtmed, valge marmor, keerukad graveeringud ja minaretid(mosee tron.). Kõige levinum islami hoone Indias on mauseleum
vahekorras olla. ● Almus- teatud osa enda varandusest antakse vaestele ramadani lõpus. ● Palverännak Mekasse- tuleks ühe korra elus ette võtta ● Koraan ISLAMI KULTUUR ● Raamatukultuur- kasutati kalligraafiat e ilukirja (nt koraani käsikirjades, tarbeesemetel, hoonete seintel) ● Ilmalik kirjandus-seiklus- ja kangelaslood, ajaloolised jutustused, kroonikad, luule ● Kunst- elusolendeid meeleldi ei kujutata (usk sellesse, et vaid jumalal on õigus elusolendeid luua) ● Arhitektuur- MOŠEE- hoone, mis on mõeldud palvetamiseks. LISA 1 - ISLAMI LEVIKU EDU PÕHJUSED ● Bütsantsi ja Pärsia riigid olid nõrgad.
vähe, ainult müürid (Suur Hiina müür); - SKULPTUUR: viljeleti ohtralt, materjaliks kivi, pronks, puu, elevandiluu; iseloomulik peen ja puhas detailide töötlus, loodi palju Buddha figure - MAALIKUNST: peamiselt tusi- ja akvarellmaal paberil ja siidil, kujutati inimesi, loomi, maastikku - KALLIGRAAFIA(ILUKIRI): arhitektuuri ja skulptuuri peeti käsitööks, maalikunsti ja ilukirja aga vaimseks loominguks; hieroglüüfide kirjutamine ja maalimine kuulus ülemkihi hulka. Hiina hieroglüüfid olid enamasti nelinurksed, selged ja korrapärastes ridades; - TARBEKUNST: alad: metallehistööd, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd JAAPAN 1. Kirjelda Jaapani arhitektuuri, graafikat - ARHITEKTUUR: Vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele; hiljem savist katusekivid
Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Skulptuur. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hooli-mta on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Kalligraafia. Arhitektuuri ja skulptuuri peeti Hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat (ilukirja) aga vaimseks loominguks. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kuju tava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised - pagoodid. Maalikunst. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. JAAPANI KUNST Jaapani kultuur arenes kaua suhteliselt omaette. 7.-S. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Ilmalik kunst
Klinger kindlaks, mida ja millise nädalatundide arvuga tuleb gümnaasiumiklassides õpetada. Gümnaasiumikursus oli seega tugeva klassikalise kallakuga. Antiikkeeltele, -kirjandusele ja –ajaloole kulus üle kolmandiku kogu õppeajast. Kooli päevarežiim ja sisekord olid rangelt kindlaks määratud. Tööpäev algas hommikul kell 7:30 pooletunnise palvusega. Õppetöö toimus kella 8-12 ja pärastlõunal kella 14-17ni. Kolmapäeviti ja laupäeviti olid pärastlõunal ainult joonistamise ja ilukirja tunnid. Gümnasistidelt nõuti sisekorraeeskirjade tundmist ja täitmist. Nad pidid õpetajaid austama ja kuulekad. Sõnakuulmatuse, lugupidamise ja laiskuse eest karistati karmilt. Igas klassis seati sisse päevaraamat, kuhu märgiti toimunud tunnid, hilinejad ja puudujad ning kiitused ja karistused. Õpilaste teadmisi hinnati 10-palli süsteemis. 1 = nõrk 2-3= üsna keskpärane 4-5 keskpärane 6-7 hea 8-9 väga hea ja 10 ülihea. Kord kuus
lähedusse uus kolmeklassiline koolimaja- maja oli õlgkatusega ning klassis olid olemas pikad pingid, tahvel, kantsel ja orel. Tapa asula esimeseks kooliks oli 1885. - 1911. aastani tegutsenud Katherine Masingu erakool. Kool oli üheklassiline III järgu elementaarkool, kuhu võisid minna nii poisid kui ka tüdrukud. Õppeaeg oli 2 aastat ning sinna võisid minna kõik kuni 12-aastased lapsed, kelle vanemad suutsid aastas 16 rubla õppemaksu maksta. Koolis õpetati katekismust, saksa keelt, ilukirja, käsitööd, liikumist, artimeetikat, vene keelt ja laulmist. Koolis õppis korraga keskmiselt 23 last. 21. sajandil asub Tapal kaks kooli: Tapa Gümnaasium ja Tapa Vene Põhikool. Neist suurem, Tapa gümnaasium, rajati 1919. aastal ning on alates sellest ajast olnud Tapa linna suurim kool. Praegu on Tapa Gümnaasium kodukooliks 520 õpilasele. Kultuurielu Esimeseks Tapal asuvaks seltsimajade eelkäiaks saab pidada 1890. aastal loodud "Harmonie" seltskondlikku ühendust
Pigem piindelda haavade käes piinamisel lootusega eluse kui et teada täpselt ette oma surma ja siis vaimselt piinelda. Ta rääkis ka, et kõik mehed on enne surma nutma hakanud. Enne kindlat surma tundub iga hetk pikem. Võetakse elulu mis võtta annab. Nt üks mees, kellel oli 5 min elada, otustas, et 2 min jätab sõpradega hüvasti, 2 min mõtleb enese üle järele. Ta väitis, et surmanuhtlus on hullem kui kuritegu, mille eest karistus on määratud. 8. Ilukirja filosoofia. Käekiri lk 37-38; 30 Vürst kirjutas kesaegses vene kirjas : oma käega alla kirjutanud kloostriülem Pafnuti. 14 saj koopia. Siis kirjutas jämedas pr. Ümarkirjas eelmisest saj. Inglise ilukiri, mis oli elegantne. Enne seda sõjaväekantsöei kiri, mis oli omapärane. Tunneb erinevate kirjade omadusi ja välimust. Hoogne joon. 9. Marie lugu. Lapsed-täiskasvanud Marie oli Mõskini külast. Ta ema oli vana ja pidas poodi.marie oli u 20 a, kõhna ja nõrga
vaade kuvab dokumendi sisu nii, et seda on ekraanil kergem lugeda. Print Layout vaade, annab võimaluse kuvada lehel olevad oblektid sellises asendis nagu need on printimise ajal, outline vaade kuvab dokumendi struktuuri, pealkirja ja teksti viisil, mis teeb dokumendi ümbervormistamise lihtsamaks ja reading layout vaade võimaldab kuvada dokumendi nagu avatud raamatu kaks kõrvuti olevat lehekülge. Wordis on olemas joonistustööriistad, millega on võimalik luua kõiksugu kujuneid ja ilukirja. Valida saad ristküliku ja ovaali vahel, mis on kõige tavalisemad, lisaks neile on ka päikese 4 kujutis, erinevad nooled, tähed ja jutumullid. Juurde saab lisada ka pilte. Kujunduse poole pealt saab lisada varje ja 3D-d. Wordi üldvaade on võrreldes Writeri ja Notepadiga väga hea ja maitsekas. Sinakas taust ei muuda akent nii üksluiseks ja igavaks. Tööriistanupud on värvilised ja kiiresti leitavad.
Joonistamiseks võib kasutada nii puusütt kui grillsöetükke Töö fikseeritakse fiksaatoriga (n lakiga) Harjutused söepliiatsitega joonistamisel ·Toonimine tumedamad jooned tehakse otsaga, heledamad küljega, samuti hõõrutakse pinda näpuga ·Laialihõõrumine pinda hõõrutakse näpuga või vatipulgaga laiali ·Heledad pinnad tehakse kustutuskummiga 19 Tindi- ja viltpliiatsid ·Need on vildist või nailoni otsaga pliiatsid ·Viltpliiatsid on ümara või kalligraafia ehk ilukirja jaoks lõigatud otsaga ·Tint kuivab kiiresti, seega pannakse peale kasutamist kork kohe peale ·Enamik viltpliiatseid on vees lahustuvad ·Erinevad markerid: veekindlad, kuldsed, hõbedased jne ·Harjutusi tindi- ja viltpliiatsitega: punk, joon (sirge, laineline jne), erinevad pinnad, märjaks tegemine jne Kriidid ·Enamik kriite on kaetud ümbrispaberiga, mis kriidi kulumisel eemaldatakse ·Murduvad kergesti, välditakse liiga tugevat vajutamist kriidile ·Hoitakse käes nagu pliiatsit
Hani ajastu kultuuri, sealhulgas ka kunsti mõju on ulatunud tänapäevani. Sellest ajast pärineb hiina kunstnike oskus nii reljeefikunstis kui ka maalingutes väga nappide ja tinglike vahenditega kujutatud elavalt inimesi ja loomi. Tihti on kujutistest võimalik välja lugeda keerukat ja peent psühholoogilist iseloomustust ning ka õpetlikke jutustusi. Kalligraafia. Arhitektuuri ja skulptuuri peeti Hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat (ilukirja) aga vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamise ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Hiinas oli seetõttu palju maalikunstnikke- asjaarmastajaid, nende hulgas olid ka mitmed keisrid. Sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. Pärast Hami dünastia langemist 3. sajandil hakkas Hiinas levima budism, varsti küll konfutsiaanluse ja taoismiga segunedes. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja
katusekivid. Budismiga kaasnesid ka kaljudesse rajatud templid. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on 15 müür (näiteks Suur Hiina müürpilt10). Müüridega ümbritseti losse,templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. 1 Kalligraafia Kalligraafiat (pilt11) ehk ilukirja peeti Hiinas vaimseks loominguks, mis kuulus ülemkihi hariduse hulka. Seda avalikult ei esitatud, vaid kõrgema seltskonna ringis. 2 Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu, bambus jne. Skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, voolav joon
7 Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (näiteks Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse,templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Joonis 3. Liuhe pagood (Image: Liuhe Pagoda..., 2008) 4.3 Kalligraafia Kalligraafiat (joon. 4) ehk ilukirja peeti Hiinas vaimseks loominguks, mis kuulus ülemkihi hariduse hulka. Seda avalikult ei esitatud, vaid kõrgema seltskonna ringis. Joonis 4. Kalligraafiline kiri (Calligraphy Hsu Wei: Poem..., 2008) 8 4.4 Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on
Eduard Vilde kooliaastad Tallinnas kestsid 1875 aastat kuni 1882 aastani. 1875 aastal pandi Eduard Tallinna Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekooli, mida nimetati kooli asutaja ja juhataja Wilhelm Kentmanni nime järgi Kentmanni kooliks. Vilde õppis selles koolis kaks aastat (1875-1877) , kuna õppetase selles koolis oli madal. Kentmanni saksa algkoolis õpetati arvatavasti nagu teisteski saksa õppekeelega algkoolides usuõpetust, saksa ja vene keelt, arvutamist, ilukirja ja laulmist. Selles algkoolis õppis Vilde üsna hoolikalt. Algkooliaastail luges Vilde oma tädimehe perekonnas nii eesti- kui ka saksakeelseid rahvaraamatuid. Iseäranis huvitasid teda reisikirjeldused kaugetest maadest, geograafilised, etnograafilised ja ajaloolised kujutised, ka Kreutzwaldi satiirilised jutustused ,,Reinuvader Rebane" ja ,,Kilplased", mis talle veidrate lugudena kauaks meelde jäid. Juba 1877. aastal
annaabi.ee 
