AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro.
Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates. Oletatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, aga ja hävitavad üleujutused või muud looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul II aastatuhande keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku. Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madalikku ja alistasid järgnevalt suure osa Indiast. Ainult Hindustani poolsaare lõunaosa jäi neist
KÄTY KUUSEMETS 10 H On aarjalaste varajane usk Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon Preestriteks olid brahmaanid Usk paljudesse jumalatesse Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi
abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud. kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad ja kaubandus, suudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused. kõik erinevate kastide liikmed olid kaasatud riigiasjade korraldamisse.
2. Aarjalased tungisid Indiasse II aastatuhande paiku loodest. Nende hõimud kõnelesid indoeuroopa keeli ja nad nimetasid end aarjalasteks. Nad on siiamaani hindude esivanemad. Nende keelest arenes hiljem välja, nende kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Nad vallutasid ka peatselt Gangese ala. Neil jäi ainult puutumata Hindustani poolsaare lõunaosa ja seal kõneldakse tänapäevani kohalikku päritolu draviidi keelt. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg. Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaadet nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel, seal on üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. 3. Kastikorra all mõistetakse Indial iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000'ni. Ühe
India Tsivilisatsioon Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro
Kauged tsivilisatsioonid India Geograafilised olud ja looduslikud olud. Tsivilisatisoon tekkis kahe suure jõe äärde. Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr
aastal eKr. II. aastatuhande keskpaiku eKr tungisid Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem ,,Rigveda" sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks.
INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik. u 1500 ekr Algas aarjalaste (indoeurooplased) sissetung Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste riik. 6. – 5.saj eKr Siddharta Gautama pani aluse budistlikule
Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad Teravilja- ja puuvillakasvatus Põletatud tellistest elamurajoonid Induse inimesed olid esimesed muistses maailmas, kes ehitasid käimlad majadesse Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber. Eksisteeris kiri elanikud tundsid jubametalle ning valmistasid tööriistu vasest ja pronksist Umbes 1700 eKr jäeti linnad seni teadmata põhjustel maha (oletatakse, et Induse üleujutused võisid tekitada ka-tastroofilist kahju või siis muutis Indus oma voolusängi, mis tõi kaasa osade põldude üleujutamise, samal ajal kui teised kuivasid). Linnad Harappa Mohendzo Daro Klõpsake ke juhtslaidi teksti laadide juhtslaidi teksti laadide redigeeri redigeerimiseks e tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4
Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat
Tallina Laagana Gümnaasium Muistne India Uku Maitsalu 6a 15.01.2011 sisukord 1. India ajalugu 2. India riiki muistsed linnad 3. Ühiskonna koraldus 4. India usk 5. India kirjandus 6. India teadus sissejuhatus · India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. ajalugu · India ajalugu algab tõendid inimtegevuse Homo sapiens tsitaatides 75000 aastat tagasi, või Varem hominids sh Homo erectus umbes 500000 aastat tagasi
Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades: Himaalaja jäid Mongoolia Egiptuse Mehhiko kiltmaal mäeahelikust. stepid ja poolkõrbed. naabruses. ja Yucatani
alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetusesk oli taoism lühikest aega 2. saj eKr Hani riigi algusaegadel. Hiina budism budism jõudis Hiinasse 1. saj pKr Indiast mahajaana (`Sure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
· Hinduistid olid need, kes moslemi usku omaks ei võtnud. · Induse kultuur sai alguse 3000 a eKr; asub Induse jõeorus, Loode-Indias (Harappa, Mohenjo Daro). · Matriarhaat ühiskond, kus naised juhivad. · Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal. · Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1
Hinduism Koostas: Hinduism Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades.
Lk 19 1. Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? Indias, nagu ka paljudes muudes maades, kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Kahe kõige suurema jõe, Induse ja Gangese suvised üleujutuse muudavad pinna viljakaks 2. Milline on aarjalaste vallutuse tähtsus India tsivilisatsiooni ja kultuuri järjepidavuse seisukohalt? Aarjalastest said tänapäeva hindude esivanemad. Nende kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keelteks. 3. Iseloomustage India ühiskonnakorraldust. a)Kuidas kajastub kastikorras aarjalaste domineerimine? b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust?
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
Hinduism Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Indias kujunesid: Hinduism, budsim, dzainism ja Sikhism. Induismi nimetus pärineb algselt Induse jõe orust. Juured ulatuvad umbes 2500 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kultuuri rajajateks olid u 3000 eKr Indiasse tulnud draviidid. Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr),
Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, vaisheshika, smkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. HINDU MÕISTE Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi hindudeks. Kuid alates 8. sajandi alguses hakkasid islamiusulised Indiat vallutama. Moslemid, kes Indiasse
Hingede austamisega seondus esivanemate kultus. Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse perioodi, mil sisesegadused ja maad laastavad sõjad sundisid paljusid õpetlasi ühiskonna- ja moraaliküsimuste üle põhjalikult järele mõtlema. Tol perioodil kujunesid ka kaks Hiina mõttemaailma tähtsamat suunda- taoism ja konfutsianism, millel on eriti suur mõju olnud. Hani Dünastia ajal lisandus neile Indiast budism, kuid konfutsianismist sai keisririigi ametlik ideoloogia. Konfutsianismi rajaja Konfutsius väärtustas vanemate ja laste suhet. Inimlikkus tähendas talle eeskätt teistega arvestamist, armastust ja lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Ka riik peab põhinema inimlikkusel ning kui valitseja ja ametnikud on vooruslikud, siis on seda ka kogu ühiskond. Vahepealsetel sajanditel soosisid keisrid pigem taoismi ja budismi, tõusis konfutsianism IX sajandil taas
võimalik.Eri kastide liikmete omavahelised abielud on keelatud.Braahmanid e preestrid korraldasid rituaale,hoolitsedes pärimuste säilitamise ning edasikandmise eest.Ksatreijad e sõjamehed kaitsesid ja valitsesid kogukonda.Vaisjad kasvatasid karja,harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega.Suudrad olid teenijad,kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte- aarjalastest põliselanike seast. Hinduismi tekkimine:Veedad kajastavad aarjalaste usku arvukatesse jumalatesse,näitavad ohverdamise tähtsust toonases religioonis ja rõhutavad braahmanite osa riitustel.Aja jooksul on lisandunud suur hulk teisi usualaseid kirjutisi,mis on veedade õpetust edasi arendanud.Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade moodustab kokku hinduismi,mis kujunes aastatel 500eKr- 500pKr.Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Põhiseisukohad:Taassünniusu järgi määravad saatuse eelmistes eludes korda saadetud teod
kastidesse.Kastikuuluvus omandatakse sündides ning seda vahetada ei saa. Hinduismi tekkimine-Aarjalaste vanajane usk on tuntud brahmanismi nime all.Hinduism on brahmanismi edasiarendus.Hinduism kujunes välja hiljemalt 6 saj eKr.Sisu:inimene on sunnitud sündima üha uues ja uues kehas,mida määrab karma. Põhiseisukohad-taassündimine,vägivallatus(pole vägivalda),karma,lõppeb taevase õnnistusega. Pühad tekstid-Rigveda,pühad raamatud ehk veedad,kangelaseepika''Mahabharata'' ja ''Ramajana'' Jumalad-Indra-tormi-äikese ja sõjajumal,Visnu-maailma looja,Krisna-jumalikku armastust,Siva-jumalik häbitaja. Budismi tekkimine-Pani aluse 6 ja 5 saj vahetusel eKr-Gautama.Temast sai Valgustatu ehk Buddha. Põhiseisukohad-elu ja surmaga kaasnevad kannatused,kannatusi põhjustavad hirmud,kannatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes,hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. 4
linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: Veedade usund. ~1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (Iidsed jumalused nagu Indra ja Soma =)) · Teine faas: Brahmanism ehk preestrikeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: Hinduism - tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Olulisemad mõisted: · dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine);
elanikud, siis hakati neid nimetama juutideks. Iisraellastel kujunes välja ainujumalakultus e. monoteism, kus ainujumal Jahvet peeti maailma loojaks ja valitsejaks. India tsivilisatsioon kuni eurooplaste tulekuni India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna Inida ookeani. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedest. Umbes VII at eKr. sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn. viljaka poolkuu piirkonnast. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias) tekkis III at. keskel varase pronksiaja tsivilatsiooni, mida nimetatakse Induse kultuuriks. Induse kultuuri elanike (Harappa ja Mohenjo Daro) etniline päritolu on täpselt väljaselgitamata
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
*Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levis suulisel teel, 5-6 saj. pandi kirja. 2) Dasanad vedadele tuginevad filosoofia süsteemid jagunevad: vedanta ja jooga.
' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks
juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Veedausunditeks nimetatakse kolme usundit, mis tekkisid Indias: hinduism, budism ja dzhainism Veeda on sanskriti keeles "teadmine" Nii budism kui ka dzhainism tekivad 6. 5. saj eKr reaktsioonina hinduismile (kujunenud II aastatuh eKr veedade õpetusest) Veedausundeil on tarvitusel nn karmaseadus; hea tegu toob hea tagajärje, halb tegu toob halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest
Kr, mis on üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Need olid eeskujulikult heakorrastatud ja reeglipärase planeeringuga- olid kanalisatsioonid ja kanalid. Polnud eriti templeid ega paleesid, vaid tavaliselt elamud(2-3 korrust). Põletatud tellised. Religioon India looduses on suured kontrastid, mille vastuolule on rajatud seal valitsevad usundid- hinduism, budism ja džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Hinduism Hinduismi mütoloogia on India omadest kõige keerukam ja fantaasiarohkem. Peajumalad- kõige looja Brahma, säilitaja Višnu ja hävitaja Šiva(trimurt, triaad). Teistest jumalustest on kirjutatud eepostes ‘’Mahabharata’’ ja ‘’Ramajana’’
Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He
· Kõrgaeg Lohanite dünastia ajal Lohanid olid kiilaspäised ja väljavenitatud kõrvadega. LONGMANI KALJUTEMPEL 100 000 liivakivisse raiutud reljeefi ja skulptuuri BUDDHA VARIOCANA (672-676) 25m KEISER SHI HUANGDI HAUD Elusuuruses ja portreteeritud sõjavägi koos relvadega seismas ümber haua 8500 glasuurimata õõnes terrakotaskulptuuri, relvad tõelised 700 000 orja valmistasid selle detailide kaupa Jaapan 6.saj · Usundid: shintoism, budism, konfutsianism · 8.saj Jaapani kirja iseseisvumine (Jaapani silpkiri KANA 100 märki + 2*46 märki) · 11. saj Murasaki Shikibu ,,Genji monotari" maailma esimene romaan. · 14.saj teetseremoonia Zen-budism õpetus enesevalitsemisest ja meditatsioonist Shintoism loodusobjektides elavate vaimude kami'de kummardamine, paigavaimudele ohvriandide toomine. Shinto pühamu territooriumile minnakse läbi Torii värava. Jaapani põlisusund. Ei soosinud kujutavat kunsti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
