Hiina 1. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult pronksiajast kuni tänapäevani välja. 2. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile.Ehitiste üheks iseloomulikuks jooneks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks piitadeks. Eriline katusevorm. Ehitisi kaunistatake ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdusega. Kiviehitisi on vähe. 3. Hiina ühendati Qini dünasti ajal 221 eKr keisri Shi Huangdi poolt. 4. Tähtsaim kiviehitis on Suur Hiina müür 5. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist,hobustest, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal.
Savist kupliga kaetud ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja katusekivid, palju kloostreid, mälestuseks) värviliseks maalitud palk, mida templid, pagoodid (ehitised Arhitektuur ja skulptuur kasutatakse sammasteks, taladeks, valgest kivist alusel sinna moodustavad omapärase terviku. piitadeks. Eriline katusevorm ja toetuvad lakitud puust postid mis glasuuritud savist katusekivid. kannavad katust) Pagoodid (ehitis-monument Buddhale) 4. ehitusmaterjalid Kiviblokid, põletatud tellis Kivi, puu Puit, kivi 5
Vabaskulptuur: Tähtsamad motiivid on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Maalikunst: seinamaalingud kaljukoobastes (Ajanta kaljutemplid) Miniatuurmaalid - puhtlineaarne käsitlusviis, kirkad värvid, tüüpiliselt muinasjutulikud. Vormi ja valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda. Tarbekunst: metallesemed, kaaluvihad, pisiskulptuurid, keraamika - vähe kaunistusi, otstarbeka vormiga. Hiina Arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. iseloomulik on katusevorm ja mitmekorruselised katused (materjaliks glasuuritud savist katusekivid). Kõige olulisemad ehitised olid müürid (Suur Hiina müür), nendega ümbritseti ka losse. Skulptuur: keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Oskus materjali omapära ära kasutada. Peen ja puhas detailide töötlus. Rõhutavad tabavalt inimeste hingeelu isikupära, kehavormid on skemaatilised. (sõdurifiguurid) Kalligraafia: peeti vaimseks loominguks. Kuulud ülemkihi hulka (sellist maalikunsti ei esitatud
Templid ehitati kivist,kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. 6. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg? India kujutava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal 4- 7 saj eKr. 7.Kirjelda Hiina arhitektuuri. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. Ehituste ühiseks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks,piitsadeks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. 8. Kirjelda hiina skulptuuri. Seda ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjalid: keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Kasutati materjalide omapära enda huvides, peen ja puhas detailide töötlus, voolavad jooned. 9.Kirjelda Hiina maalikunsti. Hiina maalikunsti peamiseks vormideks on tusi. Ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. 10
Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu.Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Iseloomulikeks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks ning eriline katusevorm ja mitmekorruselised katused. Ehitised on kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olulisimad müürid. Budismi levik tõi kaasa kaljusse raiutud templid ja pagoodid. Ehitusmaterjal Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, vähesel määral ka kivi. Arhitektuuri näited Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Taevatempel Skulptuuri omapära
basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik, eriti gooti stiilis Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias ankur - varakristlik lootusesümbol sibulkuppel - sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga, tuleleegi sümbol pikihoone - ristkülikukujulise põhiplaaniga lääneidasuunaline kogudusruum kirikus lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne suunas paikneva ruumiga. valgmik e. klerestoorium - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses
Iseloomulikeks on Iseloomulikuks oli palkidele toetuv kanalisatsioon ja kaevud. reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud massiivne katus. Kindluste juures oli Arhitektuur ja skulptuur olid palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja traditsiooniline ohtrate viiludega sulanud ühtseks tervikuks. Templid piitadeks ning eriline katusevorm ja peatorn, müürid ning väravate juurest meenutavad pigem monumente. mitmekorruselised katused. Ehitised on hargnevad käikude ja õuede labürindid. Pühakodade välisseinad näivad kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja Hiina mõjul lisandusid kloostrites lausa koosnevat skulptuuride puunikerdustega
India skulptuur, valitsevaks vormiks on reljeef. Maalikunst. Peale skulptuur, oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. HIINA KUNST Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida käsutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Skulptuur. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hooli-mta on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Kalligraafia. Arhitektuuri ja skulptuuri peeti Hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat (ilukirja) aga vaimseks loominguks.
iseloomulikku ja olulist detaili. Kujutis tehti ühte nurka, ülejäänud pind jäi tühjaks nii jääti vaatajatele vaba ruumi ettekujutusele. Maalikunst 1280 1368 Rõhk pannakse piltide jutustavale sisule Tuntuimad maalijad on Chao Mengfu ja Jien Hui. Arhitektuur Põhiline on puuarhitektuur. Iseloomulikuim ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk (sambad, talad). Iseloomulikuks on veel ehitiste katusevorm mitmekorruselised katused. Põhivormiks on puusammastele või postidele toetuv kõrge katusega koda Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega. 3. Sajand ehituskunstis Levima hakkasid kaljusse raiutud templid ja pagoodid. Pagood ehitismonument, sümboolne austusavaldus Buddhale. Tavaliselt püstitati pagoodid pühakusäilmete matmiskohtadele. Pagoodid on mitmetahulised tornehitised, korruste
koostatud Surgavarman II poolt, aga teised ütlevad, et arhitekt on teadmatta Tänapäeva inimesed on hämmingus selle ehitise suurusest ilusast skulptuurist ja arhidektuurist. 6. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud kaarukatele palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitaseks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja nesit on palju üle võetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Raudne pagood, Pailou Xidis 7. Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale. 8. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Iga
Juba IV aastatuhandel e.m.a loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.m.a Shangi dünastia ajal kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Hiina arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. See on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud telliseid. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värviliste keraamika ha puunikerdustega. Kiviehitisi on suhteliselt vähe ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Hiina arhitektuuri uskumuse kohaselt ei saa pahad vaimud end kõverate servade peale istutada ning seepärast ongi sealkandis komme üles keeratud nurkadega katuseid ehitada
seinamaalid oma meela iluga. Hiina kunst Hiina kunsti arengust on palju selgem ülevaade kui India omast, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina arhidektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kiviehitisi on vähem ja neiski on palju ülevõetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemas ehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest
kateeder - religioose või maise valitseja iste, mõnikord kahekohaline - ühel valitseja, teine Jumalale baptisteerium - algselt 4. - 14.saj.-ni piiskopliku või suurema kiriku juures asuv ümmargune, ka heksanurkne või ristikujuline ehitus keskel asuva ristimisbasseiniga; hiljem kiriku juures asuv kabelihoone, milles hoiti ristimisnõusid. ankur - varakristlik lootusesümbol sibulkuppel - sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga, tuleleegi sümbol epistlipool - meestepool, kiriku lõunapoolne külglööv, altarist paremal, mis algselt oli meessoost kogudusliikmete jaoks. evangeeliumipool - naistepool, kiriku põhjapoolne külglööv, altarist vasakul, mis oli mõeldud naissoost koguduseliikmete jaoks. pikihoone - ristkülikukujulise põhiplaaniga lääneidasuunaline kogudusruum kirikus
20. Kuulsaim Bütsantsi ehitis oli Hagia Sophia katedraal. Kuppel keskel ja 4 MINARETTI, mis on ehitatud hilisemal ajal ümbritsedes seda. Ristharude kohal. 21. Ikoon usulise sisuga väikepilt Ikoonmaak tahvelmaal, tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alusele temperavärvidega ilu allikaks oli alusmaal kullavärviga. Vaeste piibel vitraazidel kujutatud piibli lugu. 22.sibulkuppel sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga teleleegi sümbol. 23, kreml tugevate müüride ja tornidega südakindlus nt- Moskva Kreml 24. ikonostaas kreekakatolikus kirikus teatava süsteemi järgi paigutatud ikoonidega kaetud puu või kivisein, mis eraldab altari kogudusele määratud ruumist. 25. loomastiil lihtsustatud pisikesed loomafiguurid metallisulamist 26. paelornament katkematu väänleva joonega loomade ja inimeste skemaatilised kujud joone sees. 27
Juba IV aastatuhandel e.Kr. loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.Kr. kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja neiski on palju üle võetud puitehitiste konstruksioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Suur Hiina müür ei
Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega. · Oluliseimad kiviehitised olid müürid. Tuntuim on Suur Hiina müür. · Skulptuuri ei loetud kõrgete kultuuride alla, kuid seda viljeleti üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik- keraamike, kivi, pronks, puu, elevandiluu. · Skulptuuri isel peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus.
kujulised kupliga kaetud Iseloomulikuks elemendiks on ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja mälestuseks) värviliseks maalitud palk, Arhitektuur ja skulptuur mida kasutatakse sammasteks, moodustavad omapärase taladeks, piitadeks. Eriline terviku. katusevorm ja glasuuritud savist katusekivid. Pagoodid (ehitis-monument Buddhale) 4. ehitusmaterjalid Kiviblokid, põletatud tellis Kivi, puu 5. arhitektuuri näited Boroboduri tempel Jaava Suur Hiina müür saarel, Angkor Vat Kambodzas 6. skulptuur Dünaamilisus, mänglevus, Keraamika, kivi, pronks, puu,
segunemine. Tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. Maalikunst: hästi arenenud. N: Suur bodhistava. Seinamaal Ajanta templis 7. saj. Kuulsad Ajanta kaljutempli seinamaalid. 4 aastatuhandel e.m.a Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur, See on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutati sammaset taladeks. Iseoomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruselise katuse vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud telliseid. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Iseloomulik lement kivist ehituskunstis on müür. Suur Hiina müür. Materjale on skultpuuris kõikvõimlikke vahendeid, keraamika, kivi, pronks. Puu, elevandiluu, bambus. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi ja akvarellmaal paberil või siidil See nõuab äärmist kindlust ja osavust, iga joon ja plekk
sümboliseerib Jeesust Kristust js nelja evangelisti kateeder - religioosse või maise valitseja iste, mõnikord kahekohaline - ühel valitseja, teine Jumalale baptisteerium - algselt 4. - 14.saj.-ni piiskopliku või suurema kiriku juures asuv ümmargune, ka heksanurkne või ristikujuline ehitus keskel asuva ristimisbasseiniga; hiljem kiriku juures asuv kabelihoone, milles hoiti ristimisnõusid. sibulkuppel - sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga, tuleleegi sümbol epistlipool - meestepool, kiriku lõunapoolne külglööv, altarist paremal, mis algselt oli meessoost kogudusliikmete jaoks. evangeeliumipool - naistepool, kiriku põhjapoolne külglööv, altarist vasakul, mis oli mõeldud naissoost koguduseliikmete jaoks. lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne
Aedades vesteldi, mediteeriti, loeti, musitseeriti jne. Olid ka eraldi aroomiaiad aromaatsete taimedega. Arhitektuuri aluseks oli elamu. Sakraal- ja ilmalike ehitiste väljenduses olulist vahet polnud. Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur, selle hävinevus sümboliseeris kõige kaduvust maailmas. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste katusevorm - katuseräästa kuju aitas juhtida vihmavett ja katuse tuuldumist - ja armastus mitmekorruselise katuse vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud telliseid. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Koostanud: 102 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13
annaabi.ee 
