Kauged tsivilisatsioonid konspekt (India) (0)

Kauged tsivilisatsioonid
India
Geograafilised olud ja looduslikud olud.
Tsivilisatisoon tekkis kahe suure jõe äärde. Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast .
Riiklus ja ühiskond.
Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa , Mohendžo Daro . Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikestes üheruumilistes majades ,mis olid põletatud tellistest. Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad. Reoveesi läks kanalisatsiooni. Induse linnadel olid head kaubandussidemed. 1700ekr tekkis langus ja inimesed hülgasid linnad. Aarjalased tungisid sisse. Aarjalaste keelest arenes sanskriti keel. Püharaamatud
e. veedad annavad ülevaate aarjalaste uskumustest ja ühiskonnakorraldusest. Tänu neile tekkis kastiühiskond.
Brahmaanid e. preestrid korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste eest.
Kšatrijad e. sõjamehed kaitseisd ja valitsesid kogukondi.
Vaišjad e. kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega.
Šuudrad teenrid , pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast.
Esimene riik mis hõlmas Indust ja Gangest kujunes V saj ekr. Saavutas oma võmsuse tipu IIIsaj ekr Ašoka valitsusajal.
Riigi pealinn oli Pataliputra ,mis asus Gangese ääres.Poliitiline killustatus oli Indias normaalne seisund.Riigid olid hästi korraldatud. Kungingas valitses abiliste toel. Riigid olid jaotatud asevalitsejatele kellele maksti palka või neile anti maad.
Olulised olid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid .
Religioon ja kultuur
Veedades on kirjas aarjalaste ohverdused ja nende varajast usku e. barhmanismi. Hindud peavad tänapäevani veedasid oma usu aluseks. Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Nende ettekujutuse järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maad, õhku ja taevast.
Selleks tuleb neil võidelda deemonitega, kes tahavad inimkonda hävitada. Neil olid keerukad rituaalid . Oluline osa oli Rituaalsel tulel , mis kujutas jumal Agnit. Tule rituaal muutus tähtsamaks ,kui jumalad. Lõpuks ohvrirituaalide osa vähenes. Usuti ,et inimese elu pärast surma määravad tema eluajal tehtud teod. Taassündide õpetusest sai kastikorra põhiline selgitus .
Usk taasündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Kuna vägivald tähendas halba karmat ja seda tuli vältida, et peale surma kaua ja hästi elada. Paljud hinduismi põhimõttet nõuavad taimetoidulisust ja keelavad ka mõne taime söömist.
Jumalad:
Indra - tormi , äikse ja sõjajumal.
Višnu- Indra abiline , kuid ta võim tõusis. Maailma looja ja hoiab maailma käigus edaspidi. Ta on kollasesse riietunud neljakäeline mees.
Krišna- Laiemalt austatud jumal ta kehastab jumaliku armastust.
Šiva- Jumalik hävitaja, kes võib surma ja hinge vabastada. Jooga isand. Loomade ja metsiku looduse valitseja. Kehastas seksuaalsust, kui ka sellest hoidumist. Samas ka tansu jumal. Kujutati neljakäelise tantsijana ning vilepilli mängijana.
Kangelaseepika- Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tuleku ajal. Traditsioon läks põlvestpõlve ja lõpuks pandi kirja 2 ülimahukat eepost. Mahabharta ja Ramajana . Mahabharta keskendub kahe suguvõsa võitlustele. Ajaloolist tausta ei teata.
Ramajana on Krišna kehastuse , kangelase Rama seiklustest ka katsumustest.Loo lõpus tõuseb Rama jumalana taevasse .
Budism- ei tunnistanud veedade autoriteeti ega pööranud tähelepanu kastierinevustele. VI ja V sajandi ekr vahetusel pani sellele aluse Gautama . Ta nägi jumalike ilmutusi. Ta ei järginud seisusi ja andus meditatsioonile, vabastas end taasünnist ja nendest tulenevatest kannatustest. Temast sai valgustatu e. Buddha.