Situatsiooniülesanne - õmblusateljee (6)

Õmblusateljee
Situatsioonülesande lahendamine ja hindamine
1. Probleem
Antud situatsioonülesande puhul on probleemiks see, et kauaaegne töötaja Mairi on peale majanduslangust muutunud rahulolematuks nii oma töö kui ka kaastöötajate suhtes ning on hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev poolest tunnist kuni tunnini ning ülemus kardab , et teised töötajad võtavad temast eeskuju. Ja kuna ülejäänud õmblejad pole sama kiired ja vilunud kui Mairi, siis ei jõuaks firma enam töödega õigeaegselt valmis.
Sellest kõigest lähtuvalt võib öelda, et probleem mõjutab tervet organisatsiooni ning ülemus on see, kes peab sellele lahenduse leidma.
Tunnused

• Motivatsioonipuudus
  
• Tüdimus
  
• Rahulolematus kaastöötajatega
  
• Hilinemine
  

Põhjused

• Motivatsioonipuudus on tekkinud asjaolust, et õmblejad viidi üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem kui miinimumpalk , kuid teha tuleb tööd, mis oleks palju tulemuslikum ja tulusam konveieri puhul.
  

• Tüdimus on tekkinud tüütust tööst, milleks peale majanduslangust on enamuses masstoodang, mis tuleb algusest lõpuni Mairil ise valmis teha.
  
• Rahulolematus kaastöötajatega on tekkinud sellest, et suurem osa Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud ning asemele on tulnud uued äsja kutsekooli lõpetanud venelannad. Nende puhul häirib Mairit mitmed asjaolud : suhtluskeeleks on muutunud vene keel ning kuulatakse liiga valjult vene levimuusikat. See kõik muudab olukorra Mairi jaoks pingeliseks ning ebameeldivaks.
  
• Hilinemise põhjuseks on see, et Mairi arvates pole vahet, mis ajal ta tööle jõuab, sest oma töödega jõuab ta päeva lõpuks niikuinii valmis ning palgasummat see ei mõjuta.
  

Tagajärg
Sellise situatsiooni tagajärjeks võib olla see, et firma jääb ilma ühest väga heast töötajast.
Probleemi valdkond
Motivatsioonipuudus ning halb läbisaamine kaastöötajatega.
Probleemi konkreetne sõnastus: kuidas muuta Mairit rahulolevamaks oma praeguse töö ja kaastöötajate suhtes?
2. Olukorra analüüs
Maslow vajaduste teooria

• Füsioloogilised vajadused: tekstis pole midagi antud vajaduste kohta kirjutatud. Seega võib oletada, et Mairi jaoks on need rahuldatud.
  
• Turvalisuse vajadus: turvalisusest kui kaitstusest ja ohutusest ei ole tekstis midagi mainitud , seega võib oletada, et nendega seal probleeme ei ole.
  

Küll aga võib muret tekitada majanduslik turvalisus. Hetkel on omanik- tegevjuht tänu oma aktiivsusele suutnud töötajaid koondamisest päästa. Samas ei tea kunagi ette, kas ja millal võib tulla järgmine majanduslangus, mille tõttu on siiski omanik sunnitud koondamist rakendama või kõige halvemal juhul hoopis firma tegevuse lõpetama.

• Sotsiaalsed vajadused: enne majanduslangust oli Mairi oma kaastöötajatega väga rahul, töö ajal naljatati ja lauldi, sünnipäevi ja olulisi sündmusi tähistati kohvilauas, palju suheldi ka vabal ajal. Mairil oli nendega ühtekuuluvustunne, ei olnud mingeid konflikte, pingeid ega pidevaid häirivaid asjaolusid. Kuid peale majanduslangust tulid uued äsja kutsekooli lõpetanud venelannad, kellega Mairil puudub igasugune ühtekuuluvustunne. Mairit häirib see, et suhtluskeeleks on muutunud vene keel ning et vene levimuusikat kuulatakse liiga valjult.
  
• Austuse ja staatuse vajadus: võib oletada, et enne majanduslangust austasid ka kõik töötajad Mairit, kuid peale uute kaastöötajate tööleasumist on see küsitav. Asjaolu, et venelannad oma levimuusikat liiga valjult kuulavad ja see Mairit häirib, võib viidata sellele, et nad ei austa Mairit, sest oletuslikult on Mairi oma vastumeelsust selles osas väljendanud, kuid seda pole kuulda võetud. Samas ülemus austab teda kindlasti siiani, sest ta püüab otsida lahendust sellele, et Mairi töölt ei lahkuks.
  

Mairi kompetentsusega ei tohiks olla probleemi, sest nii omanik-juht kui ka kliendid on tema kvaliteetsete toodetega väga rahul.

• Eneseteostuse vajadus: enne majanduslangust oli Mairi töö mitmekesine ja see meeldis talle, sest iga töö oli uus väljakutse. Kuid majanduslanguse tõttu on sellised individuaaltellimused järsult vähenenud. Selle tagajärjel ei saa Mairi teha sellist tööd, nagu talle meeldiks. Tal on tekkinud tüdimus masstoodangu tegemisest, sest ta ei saa oma võimeid enam maksimaalselt kasutada.
  

Herzbergi kahe-teguri teooria

• Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid: need tegurid on seotud inimese töökeskkonnaga. Nendeks teguriteks on töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitikad , juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ja alluvatega, staatus. Nende puudumisel pole inimene rahul.
  

Töötasu on majanduslanguse tõttu viidud kindlale kuupalgale ja Mairit see ei motiveeri. Töötingimused on muutunud nigelamaks masstoodangu tõttu, ka see vähendab Mairi motiveeritust. Suhted kaaslastega on muutunud kardinaalselt: ühtekuuluvustunne Mairil nendega puudub, pigem on palju häirivaid asjaolusid. Kokkuvõttes on paljud tegurid puudulikud, mis pärsib Mairi motivatsioonitaseme hoidmist normaalsel tasemel.

• Motiveerivad tegurid: need tegurid on ametikesksed. Nendeks teguriteks on tunnustus, vastutus, ametialase tõusu võimalus, saavutamine ja töö ise.
  

Enne majanduslangust Mairit kindlasti tunnustati, sest nii omanik-juht kui ka kliendid olid tema kvaliteetsete individuaaltoodetega väga rahul. Majanduslanguse tõttu aga pidi Mairi enamuses hakkama õmblema masstoodangut, mis võis tunnustamist vähendada, sest peaaegu ainukeseks suureks plussiks jäi tema puhul õmblemise kiirus (varem kuulus sinna alla ka kvaliteetne individuaaltöö, mis ei tähenda siinjuures seda, et ta enam kvaliteetset tööd ei teeks, vaid see jääb lihtsalt rohkem märkata masstoodangu pärast). Töö ise oli enne majanduslangust palju mitmekesisem ning uusi väljakutseid pakkuvam kui praegu. Kokkuvõttes on Mairi motivatsioon langenud.
3. Probleemi lahendamine
Teksti järgi ei saa oletada, et lähiajal individuaaltöö suureneks ja tänu sellele Mairi motivatsioonipuudus väheneks, seega kõige efektiivsem lahendus oleks hetkel Mairi palka tõsta. Sellisel juhul on võimalus, et Mairi töölt ei lahku ja teeb tööd sama hästi edasi.
Sotsiaalsete tõrgete lahendamiseks peaks omanik kehtestama mingisugused sise-eeskirjad, mis kõiki osapooli rahuldaksid. Siinkohal on silmas peetud asjaolu, et Mairit häirib liiga vali vene levimuusika. Selle sobivaks lahenduseks oleks näiteks see, et kõik kuulavad oma muusikat kõrvaklappidega ja tänu sellele ei häiriks kaastöötajaid.
Kuna Mairi ja uute kaastöötajate vahel pole mingisugust ühtekuuluvustunnet tekkinud, peaks omanik üritama seda lahendada. Näiteks võiks ta korraldada ürituse, kus oleks võimalik teineteisega lähemalt tutvuda ja võib-olla soojendaks selline lähenemine kõigi osapoolte suhteid.
4