RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtlus- ja majandusõppetool
R13 KÕ1
Reti Punt
RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE
Juhtumianalüüs
Õppejõud: Heli Freienthal, MBA
Mõdriku
2013
Ulla on 47 aastane raamatupidaja, kes on töötanud selles firmas juba 12 aastat. Üldiselt on ta saanud väga hästi hakkama oma tööülesannetega. Viimasel ajal on tulnud Ullal ette vigu nii aruannetes kui ka igapäevases töös. Ulla käitumine on muutunud kardinaalselt, ta on kergesti ärrituv ja hajameelne. Ulla puhul oleks vaja, et naine muutuks endiseks – aktiivseks ja rõõmsameelseks. Varasemalt oli Ulla korrektne , vältimaks uusi vigu igapäeva töös ja aruannetes, oleks tarvis, et Ulla muutuks endiseks. See on kõigi huvides, et esitatud andmed oleksid õiged ning ei esineks vigu aruandluses. Naise käitumise muutuseks võiks lugeda laste iseseisvumist ning kodust lahkumist . Ilmselt pole Ulla veel valmis selleks, et lapsed kodust ära kolivad.
Lähtuvalt Maslow teooriast usun, et naisel on puudulik ühtekuuluvuse- ja armastuse vajadus. Ulla vajab enda ellu inimesi, kelle eest hoolitseda, kellele toeks olla, muresid kuulata, lohutada. Naine ei soovi lahti lasta oma lastest, sest siis pole tal kellegi eest hoolitseda, kellelegi süüa teha, pesu pesta, kellegi tagant koristada. Tihti peale satuvad sellises vanuses naised ka keskeakriisi või neil tulevad teatud naistehädad ning nad vajuvad sügavasse masendusse.
Herzbergi faktoritest on Ullal täitmata inimestevahelised suhted. Tal ei ole kellegagi enam jagada muresid ja rõõme, ta ei saa suhelda oma lastega nii tihti kui sooviks. Ullal on tunne, et ta on nüüd üksi. Ta tahaks kolida lastele lähemale, et jätkata oma emalikku hoolitsust ning siis näeks ta oma lapsi tihedamini. Ullal on muud hügeenifaktorid ilmselt rahuldatud. Siiski võib naisel olla rahuldamata motivatsiooni faktorid – huvi pakkuv töö – ta on olnud samas ettevõttes, samal kohal liiga kaua. Ullal oleks vaja väljakutseid ning tunnustust.
Juht võiks pakkuda Ullale vabu päevi, et naine saaks lastele külla sõita. Premeerida tublit töötajat spaaga, kuhu naine võiks kaasa võtta kogu pere. Juht võiks aja maha võtta, kuulata Ulla ettepanekuid , kuidas naine ennast väärtuslikuma töötajana tunneks; või hoopis kutsuda lõunale/ kohvile , et Ulla saaks rääkida, mis tal südamel on. Palju sõltub, kuidas on juhi ja Ulla vahelised suhted. Lisaks kuna ettevõte ekspordib enamuse tootes välismaale, siis on võimalik saata Ulla töölähetusele ning lisada juurde sinna väike puhkus. Võimalusi on piisavalt.
Skinneri teooriale toetudes peaks juht kasutama positiivset toetust. Kui Ulla enam vigu ei tee, järgneb mingi hüvis – näiteks vaba nädalalõpp. Negatiivset toetust rakendada raamatupidajale – ehk uus laud ja tool , mis on mugavad ; võibolla ka mõni raamatupidamisalane koolitus. Juhul, kui kuidagi ei õnnestu Ullat saada koostööle, võiks juht kasutada jahenemist ehk vähendama preemiaid. Kui naine aga hakkab kiuste tegema vigu ja rikkuma lepinguid, näiteks ei tegelegi enam tööga, sel juhul ei jää juhil muud üle, kui karistada : see võib tähendada kas trahve või vallandamist.
Kui nüüd Ulla on juhiga selgeks rääkinud probleemid, jõuavad nad lahendusteni. Juht toob välja, mida naine peaks saavutama ning millised motivaatorid saavad sel juhul Ullale osaks. Kui Ulla pingutab, et aruanded oleksid täpsed ja esitab need õige aegselt, on naisel võimalik saada reede vabaks, et sõita külla oma lastele. Seega on Ullale Vroomi teooria järgi kõrge valentsiga hüvis vaba päev. Samuti on Ullal võimalik hea töö korral saada spaa -puhkus kogu perele.
Kuna Ulla on samas firma töötanud juba 12 aastat, ning on alati oma töö korrektselt ära teinud, siis pole teda ilmselt tähelepandud ning vaevalt ka, et teda on premeeritud. McClelland’i teooria järgi pakun, et Ullal on kuulumisvajadus. Ta töötab üksi, keegi ei märka teda ega tunnusta, tal pole palka tõstetud, samuti pole kunagi premeeritud. Nüüd, kui juht avastas, et Ulla tahab lahkuda, tuleb täita naise kuulumisvajadus. Tubli töö eest tuleb premeerida, ehk isegi tuleks naist kiita(kuu parim töötaja). Saata töölähetusele või puhkusele. Aitaks ka, kui firmas toimuksid ühisüritused: jõulupeod, igakolmapäevane ujumine , sünnipäevade koos tähistamine.
Alderfer kohandas Maslow teooriat ning väitis, et erinevad vajadused võivad olla samal ajal aktuaalsed. Nii et Ullat saaks motiveerida samaaegselt nii rahaga kui ka saata ta koolitusele uusi teadmisi juurde õppima. Samuti väitis Alderfer, et kui inimesel on kõrgemad vajadused rahuldamata, ei tegele ta ka täielikult madalama taseme vajadustega. Siiski on raske Alderferi põhilisi väiteid tõestada.
Ulla puhul on tegemist raske juhtumiga. Naine on töötanud samas asutuses 12 aastat. Korraga on lapsed suured, kolivad ära. Ka töökohas ei tunne Ulla, et keegi teda vajaks. Ta on hall hiireke, teeb oma töö ära, aga mingit kiitust sellele ei järgne. Nüüd on viimane aeg pakkuda Ullale lahendusi – muidu ta lihtsalt vahetab töökohta.
Kasutatud kirjandus:
Brooks, I.(2006). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Tänapäev.