See võib viia motivatsiooni kaotuseni ning isegi töölt lahkumiseni. (ibid., s.a, lk 76) Kuna Ullal oli avatud tööotsinguportaal, siis on ta otsib uusi väljakutseid ning on avatud uuendustele. Ilmselt sooviks ametialast edasijõudmist, tagasiside ning peab oluliseks vastutust. Juht peaks talle pakkuma tööl rolli, kus ta saaks areneda, ise otsustada, võtta vastutust ning saada tagasisidet. See aitab rahuldada tema saavutusvajadust ning suurendab võimalust, et tema motivatsioon tõuseb. 14 7 KOKKUVÕTE Motivatsioon on keeruline teema - teooriaid ja teoreetikuid on palju. Selle kõige õigema välja selekteerimine on keeruline. Segadust tekitab ka erinevate materjalide küllus. Kuid erinevad teooriad täiendavad teineteist, mistõttu nende olemused üldises kontekstis on üheselt mõistetav ning ülevaadlik. (Brooks, 2008, lk 91) Juhina on raske
• Kliendikesksus, keskendumine põhioskustele • Innovaatilisus – Sa pead arenema ja arenema organisatsioonina • Tõhus võrgustumine • Kiirus ja õige ajastus – “noolte heitmine” Me ei saa tukkuda vaid peame pidevalt üritama ja edasi püüdlema. Peab olema julgust ja julgust riskida • Kiire õppimine – organisatsioon peab õppima, töödejuhataja peab õppima. Peamine tegur on organisatsiooni personal, selle omadused, oskused ja motivatsioon. Iga organisatsioon peab olema võimeline • Ülelööma organisatsiooni teenindusse soovituid töötajaid • Hoidma neid organisatsioonis motiveerituna, innustades ja luues eeldused headeks töösooritusteks • Tunnustama töötajaid heade töötulemuste eest • Vajadusel arendama nende tööoskusi ja hoolitsema töötajate töövõime säilitamise eest, et nad suudaksid piisavalt hästi tööd sooritada hetkel ja tulevikus. 1.1.2 Juhtimine
1. Alas, R. 2004. Juhtimise alused. Tallinn: Külim kirjastus. 2. Alas, R. Juhtimiseetika arendamise võimalused. [http://www.sotsioloogia.ee/vana/ esso3/4/ruth_alas.htm] 01.03.2012. 3. Alas, R. 2001. Personalijuhtimine. Tallinn: Külim kirjastus. 4. Dahl, T. 1989. The Corporation and Its Employees: A Case Story. Journal of Business Etnics, Vol. 8, pp. 641-645. 5. Kidron, A. 2004. Ärijuhtimise psühholoogia. Tallinn: Mondo kirjastus. 6. Kivisild, K. 2009. Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad. Mainori Kõrgkool juhtimise instituut. (Ainetöö). 7. Klaamas, J. 2009. Personali töörahulolu ja motivatsiooni uuring Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. TLÜ kasvatusteaduste instituut. (Bakalaureusetöö). 8. Lepik, T. 2009. Valga Põhikooli õpetajate töörahulolu uuring. TÜ haridusteaduskond. (Magistritöö). 9. Maaturismi juhtimisõpe. [http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=mcclellandi
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Personalitöö ettevõttes Konkreetse töötaja tööpanuse määrab füüsiliste ja vaimsete võimete evimise kõrval ka nende rakendamise võimalus ja soov ehk motivatsioon, mille Enamasti eristatakse kaht peamist tootmistegurit: tekitamisel on põhitegurid: · kapital (kõik, mida raha eest saab soetada, sh maa), aga v.a · personali valik omavahel sobiva kollektiivi kujundamine; · töö(jõud) (inimtöö) inimeste füüsiliste ja vaimsete võimete rakendamine. · töötingimuste loomine, sh töökoha:
See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki intellektuaalne ja emotsionaalne väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. - Goleman eristab emotsionaalse intelligentsuse viit peamist dimensiooni: eneseteadlikkus, eneseregulatsioon, motivatsioon, empaatiavõime ja sotsiaalsed oskused. Need väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis baseerub emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses. Kompetentsid on oma potentsiaali tõlkimine tööalase võimekuse keelde. Näiteks olla hea klienditeenindaja tähendab emotsionaalset kompetentsi, mis baseerub empaatial. Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Kõik kommentaarid