Kuidas
tõsta õpilase õpimotivatsiooni?
Motivatsioon on protsess, mis algatab , valib ja säilitab tegevuse eesmärgi
saavutamisel. Õpimotivatsioon on sellest tulenevalt samuti protsess,
mille eesmärgi saavutamiseks kasutatakse õppimist. Õpilased on
individuaalselt erinevad, samuti on nende õpimotivatsioon erinev,
neil on erinevad vahendid oma eesmärgi täideviimiseks.
Õpilase
(õppe)edukus sõltub peamiselt kolmest tegurist: võimetest,
motivatsioonist ning võimalustest. Õpimotivatsiooni mõjutavad
kodune keskkond, vanemad ning sotsiaalsed suhted. Samuti mõjutavad
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sarah9
Õppematerjali autor
omandamist); metakognitiivne sekkumine selle ülesandeks on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskuseid ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid); afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike emotsionaalsete seisundite kujundamist. Õpioskuste õpetamisel osutuvad edukamaks need lähenemised, mispööravad enam tähelepanu positiivsete hoiakute ja õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases 3.Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R näitel), märkmete tegemine ja konspekteerimine. PQ4R meetod on üks tuntumaid õppimisviise teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Koosneb 6 etapist: 1.Vaata üle ; 2.Esita küsimusi; 3.Loe; 4.Mõtle; 5.Arutle ja meenuta; 6.Korda üle. Sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni
Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi. Teiseks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 18. Õpimotivatsiooni mõiste ja kaasaegsed suundumused õpimotivatsiooni käsitlemisel Õpimotivatsiooni olemus ja käsitamine kaasajal. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste
Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui
tarvetega kasvõi osaliselt, enne kui asuvad tegelema kõrgematega. (kui kõht on tühi, ei mõelda eriti oma ego tõstmisele... Tarbed on jaotatud: defitsiitsed (füsioloogilised-, turvalisus-, armastus-ja eneseaustustarbed) nende rahuldamise tarve on vältimatu, kui aga tarve on rahuldatud,langeb nende motiveeriv toime järsult. kasvutarbed(eneseteostus-, esteetilised tarbed) kasvutarvete täitmisega vajadus nende rahuldamise järele kasvab veelgi. 2. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana (õpilaste eesmärgi- ja ego- orientatsioonide tähenduses). Eduootuse kujunemine Amesi kolmekomponendilise õpimotivatsiooni mudeli valguses. (12.1) Ülesande-ja valdamisorjentatsiooniga õpilasi iseloomustab soov teada saada Amesi õpimotivatsiooni mudeli kohaselt sõltuvad õpilaste eesmärgiorientatsioonid klassi õpikeskkonnast, mida kujundavad õpilastele antavate õppeülesannete iseloom, hindamise ja tasustamise praktika ning õpilaste autonoomia õppimisel
2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga. Enne õpetamist ja õpetamise ajal. 5.õpilaste õpi- ja kasvatustulemustele hinnangu andmine. Pärast õpetamist. Õpetamistegevus on tsükliline protsess, mida vajadusel korrata. Õppekasvatusprotsessi eesmärkide püstitamise tasandid Õppetöö planeerimise
arutelud. · Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös. · Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm. Tunniosade juhtimine 1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside.
Üksikute toimingute meeldejätmiseks võib kasutada mitmesuguseid mnemotehnilisi võtteid. 3) Reprodutseerimine. Keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult. Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust. 4) Motivatsioon. Mudeli jäldimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Bandura osutab, et selleks võib olla otsene tasustus teistelt, kaasnev tasustus või enesekinnitus (1986). Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada. 5. Mis on olulisemaks subjektiivseks tingimuseks, et kunagi meelde jäetud käitumismall rakenduks? Käitumismalli õige tasustamine
Õpetajate teadlik suunamine, õpetaja peab aitama mõista olusid ja motiive(nt kirjanduskangelaste tegevuse analüüs). Reprodutseerimine(kordamin, praktiseerimine) keerukamate oskuste õppimine käib järk- järguliselt. Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid