Õpimotivatsiooni tõstmine (2)

Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni?
Motivatsioon on protsess, mis algatab , valib ja säilitab tegevuse eesmärgi saavutamisel. Õpimotivatsioon on sellest tulenevalt samuti protsess, mille eesmärgi saavutamiseks kasutatakse õppimist. Õpilased on individuaalselt erinevad, samuti on nende õpimotivatsioon erinev, neil on erinevad vahendid oma eesmärgi täideviimiseks.
Õpilase (õppe)edukus sõltub peamiselt kolmest tegurist: võimetest, motivatsioonist ning võimalustest. Õpimotivatsiooni mõjutavad kodune keskkond, vanemad ning sotsiaalsed suhted. Samuti mõjutavad õpilaste õpimotivatsiooni õpetajate suhtumine nende töösse, kui nad suhtuvad väga negatiivselt õpilastesse, siis nende õpimotivatsioon langeb(Herzbergi motivatsiooniteooria järgi).
Õpilastes on võimalik tõsta õpimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevõttu koolis, kasutada nende individuaalseid võimeid, teadmisi ja oskusi õppetöös, anda õpilastele võimalus teha midagi olulist ja tunnustust väärivat. Samuti õpilaste edu korral neid tunnustada, anda õpilastele mõista kooli tähtsusest ning hariduse vajalikkusest ning kaasata neid otsuste langetamiseks.
Toredad õpetajad, kaasõpilased, head tingimused koolis ning turvatunne on samuti faktorid , mis aitavad õpilasel õppimisele keskenduda. Kui koolis on halvad tingimused õppimiseks, õpilane ei suhtle klassikaaslaste ega õpetajatega ning puudub turvatunne, siis kaob igasugune huvi õppimise vastu ning õpimotivatsioon langeb. Õpetajad peaksid õpilastele näitama kui oluline on enesetõhusus.
Enesetõhusus on usk endasse, et ollakse võimeline edukalt mingit tegevust sooritama või mingil viisil käituma. Kui õpilased usuvad, et nad on võimelised lõpetama kiituskirjaga, siis nad pingutavad selle nimel, nad õpivad korralikult kuni nad oma eesmärgi saavutavad, aga kui inimesel puudub enesetõhusus, siis nad ei pinguta , neil on täiesti erinevad arusaamad õppimise vajalikkusest, neil on teised prioriteedid ja keskenduvad teistele asjadele ning õppimine jääb tahaplaanile.
Eestis, kus kekmiselt 36 tundi gümnaasiumi klassidel on nädalas, see teeb 8 tundi päevas, jääb väga vähe aega eneseteostusele ning siit tuleb välja ka üks põhilisi õpimotivatsiooni langetajaid – õppeprogrammide keerukus , leidub väga palju kellele käib isegi põhikool üle jõu, rääkimata siis gümnaasiumisse sissesaamisest.
Kooli ja kodu vahelist suhtlemine on kaudselt samuti õpimotivatsiooniga seotud, mida aktiivsemalt klassijuhataja /aineõpetaja annab teada õpilase probleemist/kiitusest, saab lapsevanem seda probleemi edasi lahendada või kiitust edastada ning lapse motivatsioon tõuseb. Eesti infoühiskond liigub selle poole, et kooli ja kodu suhtlemine paranaks, koolid panevad informatsiooni kodulehekülgedele, loodud selline veebikeskkond nagu e-kool, kus vanematel võimalik vaadata õpilase hindeid /märkusi.
Õpimotivatsioon peaks olema iga õpilasel olemas, nad peaks seda eesmärgi latti , aegajalt kergitama kui on saavutatud midagi olulist, õpimotivatsioon ei lõppe põhikooli/gümnaasiumi või kõrgkooli lõppedes, inimene õpib kogu elu ning õpimotivatsiooni peaks meil jätkuma elu lõpuni.
Peeter Seppel 10A