Organisatsiooni käitumine, Jacob arnoldi analüüs (0)

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ä17KÕ
Revo Domnin
JACOB ARNOLDI ANALÜÜS
Iseseisev kodutöö
Õppejõud: Virve Transtok
Mõdriku
2017
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1MaslowI teooria 5
2HERZBERGI TEOORIA 7
3SKINNERI TEOORIA 9
4VROOMI TEOORIA 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

SISSEJUHATUS

Iseseisva kodusetöö ülesandeks oli analüüsida insener Jacob Arnoldit ja pakkuda välja, kuidas motiveerida teda, vabastada rutiinist ja muuta Jacobit iseseisvamaks. Kasutades selleks nelja erinevat motivatsioonimudeli teooriat.
Lähteülesanne:
“Jacob Arnold on suure sisekujundusfirma insener. Ta on pärit vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord. Et saada kolledzhiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid.
Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad. Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks.
Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemist on võimalik parandada ja vabastada end rutiinist. Jacob muutuks enesekindlamaks. Ainult et juht pole päris kindel, kuidas Jacobit motiveerida.
Küsimus: Kuidas motiveeriksid Jacobit, kui oleksid juht?
Kasuta erinevaid motivatsioonimudeleid: Maslow , Herzberg, Skinner , Vroom” (Iseseisev töö motivatsioonist).

MaslowI teooria

Lähtudes Maslow vajaduste hierarhia püramiidist on Jacobi füsioloogilised- ja turvalisusvajadused rahuldatud. Lähteülesandes on küll juttu , et ta on pärit vaesevõitu maaperest aga ma eeldan, et insenerina ei tohiks tal palga ega majandusliku turvalisusega probleeme olla.
Küll aga on Jacobil probleeme kuuluvusvajadusega. Selle probleemi tagajärjed on juba käes. Ta tahab suhelda töökaaslastega või ülemusega, jookseb nende jutule vähetähtsate probleemidega, see on selge märk vajadusest kuhugi kuuluda . Kindlasti on ka mingil määral faktoriks hiljem mainitud ( Skinneri teooria juures) negatiivsed tagajärjed eksimuse korral. Lahenduseks oleks kindlasti teda aegajalt mõnes rühmatöös rakendada.
Tunnustusvajaduse koha pealt loen ma tekstist välja, et ülemus on küll teadlik Jacobi võimekusest aga ilmselgelt kui mees vastutust võtta ei suuda ja otsused teiste kaela veeretab siis ei saagi sellist asja tunnustada. Küll aga võib ülemus kiita tema tehtud eskiise või mustandeid, seda ma tekstist välja ei loe. Tõenäoliselt ei tunnusta ta iseennast ka väga kõrgelt kui kardab pidevalt, et teeb midagi valesti. On pidevalt sõltuv teistest ega suuda ühtegi saavutust ise vormistada . Tagajärg sellisel olukorral ongi ebakindel töötaja nimega Jacob. Kui tema tehtud töö kannatab kriitikat ja tal on ainult pseudoprobleemid siis lahenduseks võiks olla siin kohal psühholoogiline nõustamine ja töökaaslaste innustamine .
Kuna Maslow vajaduste progressiooni printsiibi järgi läheb päevakorda hierarhia kõrgem tase alles siis kui madalam tase on rahuldatud. Sellest tulenevalt tundub, et eneseteostusvajadus pole veel Jacobini jõudnud, kuna eelnevad vajaduste hierarhia püramiidi tasemed on veel rahuldamata. Tekstis tulenevalt, puudub tal tahtmine ja ka vajadus enda võimeid rakendada kui ta otsustamisest ja vastutamisest käed puhtaks pühib. Tagajärjeks sellisele olukorrale on kaastöötajate ajakulu Jacobi küsimuste lahendamiseks ja ühtlasi on neil ka suurenenud vastutuse koormus. Lahenduseks pakun välja, et Jacob tuleks saata täiendkoolitusele, mis paneks teda võimekamalt tegutsema tööülesandeid täites. Selleks eelnevalt arenguvestlus või mõni oskuste test. Ei välistaks sisekoolitust.

HERZBERGI TEOORIA

Lähenedes ülesandele psühholoog Frederick Herzbergi kahe teguri mudelile tuginedes, teguriteks on hooldavad tegurid ja motiveerivad tegurid. Teooria kohaselt ei teki rahulolu rahulolematuse tegurite kõrvaldamisel, vaid siis saavutatakse rahulolematuse puudumine ehk neutraalsus . Rahulolu suurendamiseks on vajalikud motiveerivad tegurid.
Seega vaadeldes Jacobi hooldavaid tegureid eeldan ma, et insenerina töötades on tema palk mõistlik ja sellega probleeme pole. Kindlustunde koha pealt tekivad juba puudujäägid, tõenäoliselt kardab ta karistada saada või töökohast ilma jääda kui eksib mõne ülesande täitmisel. Tekstis pole välja toodud töötingimusi, küll aga on mainitud, et Jacob töötab suures sisekujundusfirmas. Jällegi ma eeldan, et sellises firmas on rahuldavad töötingimused. Kontrolli tiheduse, ulatuse koha pealt saan ma nii palju aru, et ta esitab enda eskiisid ja mustandid pidevalt ise kontrollimiseks. Seega on selle teguri olemasolu olemas. Ühtlasi ta suhtleb teiste töökaaslastega ja samuti ülemusega. Küll aga pole ära märgitud millised on nende vahelised suhted. Samuti ei tule tekstist välja midagi töökultuuri kohta. Selle eest tundub mulle, et kui juht tahab Jacobit motiveerida ja plaanib midagi ette võtta siis sellest tulenevalt arvan, et juhtimine on kvaliteetne. Eelpool mainitud tegurid olid hügieeni faktorid (hooldavad tegurid). Kindlasti üks olulistest teguritest on siin kohal täitmata ja järelduseks teooria kohaselt on Jacobi rahulolematu. Selleks, et teda neutraalsemaks muuta peab Jacobi kindlustunnet suurendama , näiteks kaasata teda rohkem töö planeerimisse ja erinevatest muudatustes aegsalt teada andma. Lisaks on mõistlik lisada motiveerivaid tegureid, et Jacobi rahulolu suurendada. Tõenäoliselt on tal huvipakkuv töö kui ta on selle eriala omandamiseks kurja vaeva näinud, seega on üks motivatsiooni tegur juba olemas. Motivatsiooni tegurite alla kuulub ka vastutuse usaldamine, see tuleb tekstis välja küll aga kui inimene ei taha suurt vastutust kanda siis ei ole see tema jaoks enam motiveeriv tegur. Kindlasti oleks Jacobile vaja tunnustust, nii ülemuse poolt kui ka kaastöötajatelt. Ühtlasi Jacobi ülemusena pakuksin talle erinevaid ülesandeid, millega ta saaks iseenda oskused ja teadmised proovile panna.

SKINNERI TEOORIA

Ettevõttel on võimekas insener, Jakob Arnold, kes ei taha riskida ja ei suuda otsuseid iseseisvalt vastu võtta. See on kõik tulenev tema kodusest kasvatusest, kus olevat olnud range kord. Jacob kardab eksida, sest tõenäoliselt sai ta lapsepõlves karistada kui midagi valesti tegi. B. F. Skinneri teooria kohaselt üritab ta nüüd eksimusi vältida, sest eksimustel on olnud negatiivsed tagajärjed. Sellest tulenevalt käib ta iga pisiasja pärast ülemuse või kaastöötajate juures nendelt nõu küsimas ja nii lükkab ta vastutuse ja otsustamise teiste õlgadele.
Selleks, et sellist käitumist muuta saavad kaastöötajad ja ülemus mõjutada Jacobit erinevate kinnistamistega. Näiteks töökaaslased „karistavad“ Jacobit kulme kortsutades või lausa verbaalselt kui ta tuleb jälle mõne tühise probleemiga. Anda mõista, et tehku valmis nii kuidas mõistab, et alati saab ju ümber teha. Või siis positiivselt kinnistades kui ta esitab juba valmis joonised ja lausuda mõned head sõnad ning naeratus pole ka siin kohal liiast. Sellised hüvitused toimivad kõige paremini järgnedes vahetult peale soovitud tulemuse või käitumise esinemist.

VROOMI TEOORIA

Vroomi teooria, mille kohaselt on motivatsioon olemas juhul kui on täidetud kolm punkti: ootus ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus ja valents ehk hüvituse atraktiivsus. Ühe nende punktide puudumisel puudub ka motivatsioon.
Võrreldes Jacobit V. Vroomi teooriaga näeme, et hüvituse atraktiivsus võiks nagu olemas olla. Samuti tundub mulle, et hüvituse tõenäosus on olemas. Puudu aga jääb toimetuleku tõenäosusest, Jacob on ebakindel ja ei usu, et saab ette antud ülesannetega hakkama. Selle pärast käibki ta kaastöötajate ja ülemuse jutul iga väikse probleemiga. Kuna Vroomi teooria korrutises on üks tegur 0, seega puudub motivatsioon.
Selleks, et Jacobil oleks motivatsiooni peab Jacobit enesekindlamaks muutma , et ta ei tunneks saamatust ja tuleks toime edasiste ülesannetega. Selleks peavad teda innustama nii töökaaslased kui ka ülemus. Nagu eelpool mainitud kaasata teda rühmatöödes ja loomulikult muutuks Jacob enesekindlamaks peale täiendavate teadmiste omastamist.

Kokkuvõte

Erinevate teooriatega kõrvutades Jacob Arnoldit ja tema situatsiooni tuleb välja mitmest teooriast, et Jacob on alamotiveeritud ja talle on omased mõningad probleemid. Suurimaks probleemiks näen mina tema kuuluvusvajadust, millest tulenevalt tal „tekivad“ erinevad probleemid ja küsimused, millega ta pöördub siis kaastöötajate või ülemuse poole. Samuti võib selle probleemi väljund olla hoopiski see, et ta pole piisavalt enesekindel võtmaks vastutust või otsustada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Jacob on tubli töötaja, kes vajab lihtsalt väikest tõuget kaastöötajatel paremaks toimimiseks. Aegajalt rakendada teda mõnes rühmatöös ja halba ei teeks ükski täiendkoolitus.

Kasutatud kirjandus

Iseseisev töö motivatsioonist. Lääne- Viru Rakenduskõrkkooli Moodle keskkond. Kasutamise kuupäev 19.10. 2017 . Allikas: http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/mod/folder/view.php?id=309