Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raamatupidaja Ulla situatsioonülesande lahendamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Majandusarvestuse õppetool
R14 KÕ1
Erika Meister
RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE
Juhtumi analüüs
Õppejõud: Heli Freienthal , MBA
Mõdriku
2014
Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne , aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon . Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu ( Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks töötajaks, et tema töö oleks korras ning saaks toimida ühtne rahulolev kollektiiv. Motiveeritud ja rahulolev töötaja on organisatsioonis edasiviivaks ja toimivaks jõuks. Tõenäoliselt on Ulla käitumine ja olemus muutunud seoses laste lahkumisega kodust. Ta tunneb end üksikuna, väheväärtuslikuna, on rahulolematu ja mingil määral stressis .
Abraham Maslow inimvajaduste teooriast lähtuvalt on minu arvates Ullal täidetud püramiidi kaks alumist taset ning puudus algab ühtekuuluvuse ja armastuse vajadusest alates. Laste lahkumisega kodust on Ullal vajaka lähedustest ja armastusest. Tal ei ole enam kellegi eest hoolitseda. Ulla pole harjunud elama üksi ning ta tunneb end hüljatuna. Ühtekuuluvusvajadust saaks Ulla rahuldada mingi seltsitegevuse või huviringi kaudu. Püramiidi kolmanda vajaduse rahuldamisel aitab kaasa sõpradega suhtlemine. Ulla peaks rohkem sõpradega lävima ja unarusse jäänud sõprussuhteid taaselustama. Kaaslase leidmine täidaks armastuse vajaduse ning mingil määral ka ühtekuuluvuse.
Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria faktoritest on Ullal puudus nii hooldavast tegurist, kui ka motivatsioonitegurist. Ta tunneb peale pereheidet puudust inimestevahelistest suhetest ja lähedusest, mis on temas tekitanud rahulolematuse. Ülejäänud hügieenifaktorid peaks Ullal olema täidetud. Lisaks ei ole teda 12 aasta jooksul korralike töötulemuste eest tunnustatud, seega pole tal ka rahulolu. Ulla rahulolu suurendamiseks tuleks talle pakkuda enesearengu võimalust ja tunnustada heade töötulemuste eest. Enesearengu võimalusteks sobiksid erinevad erialased täiendkoolitused, lisaks osaleda võimalikel sobivatel info- või teabepäevadel, kus oleks võimalik enda teadmistepagasit täiendada . Tunnustamiseks võiks ettevõttel olla loodud erinevad motivatsioonipaketid, mis võivad olla nii emotsionaalsed kui ka materiaalsed - preemia, tänukiri , avalik isikliku pühendusega tänuavaldus või kinkekaart lõõgastuspuhkuseks. Iga inimene vajab tähelepanu. Personaalne tunnustus tehtud töö eest on parim emotsionaalne võimalik tähelepanuavaldus töötulemuste eest. Kindlasti oleneb inimesest endast, kas talle on motiveerivam emotsionaalne või materiaalne tunnustus, kuid oluline on see, et ettevõte tunnustaks töötajaid.
Edwin Locke ´i teooria kohaselt, mis on tuntud kui eesmärgitee mudel, valib juht parima viisi töö tegemiseks, mis ühtlasi garanteerib eesmärgi saavutamise. Siin õpib juht tundma oma töötajat, tema vajadusi ning tasustab tema tööd viisil, mis alluvat enim motiveerib. Levinumad motivaatorid on ametinimetus, koolitused , puhkusereisid, paindlik tööaeg jne. Siit lähtuvalt võiks juht tunda huvi ja kuulata ära, mis Ullal südamel on. Arutleda koos, mis aitaks Ullal ennast tööl paremini tunda, millest tööl puudust tunneb, mis paneks teda tundma väärtuslikuma töötajana, mis motiveeriks pingutama ning kuidas saaks töö ja lastega kokkusaamise ühildada. Juht saab pakkuda paremate töötulemuste eest näiteks vaba päeva, kinkekaarti teatrisse või spaasse, kus Ullal oleks võimalik koos lastega aega veeta. Pakkuda välja paindlikumat tööaega, mis samuti annab võimaluse rohkem end lastele pühendada.
Burrhus Frederic Skinneri teooria järgi peaks juht kasutama positiivset toetust siis, kui Ulla parandab oma töötulemust ehk väldib töös vigade tegemist. Kvaliteetse töötulemuse eest saab mingi boonuse, milleks võib olla näiteks vaba päev, kinkekaart, preemia jne. Negatiivset toetust saab väljendada mõne töövahendi asendamisega uue ja parema vastu või erialase koolituse kaudu. Jahenemist ehk boonuste vähendamist või ärajätmist juhul, kui Ulla ei muuda oma suhtumist töösse, ei tee koostööd, jätkab vigade tegemist ja on endiselt hajevil. Karistamist trahvide või vallandamise näol tuleb rakendada siis, kui Ulla loobub täiesti töö tegemisest, näitab välja provokatiivset suhtumist töösse, rikub lepinguid ning teeb tahtlikke vigu.
Victor Vroomi ootuste teooria kohaselt on Ullale kõrgeima valentsiga hüviseks vaba päev, mida lastega koos veeta. Kuna motivatsioon ei sõltu ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega , siis on tähtis Ullal usku sellesse tõsta. Ta peab uskuma, et on suuteline jõupingutusi suurendama . Uskuma sellesse, et jõupingutuste suurendamine annab parema tulemuse ja et tulemuste paranemist märgatakse ning see toob soovitud hüvise. Seega, kui Ulla pingutab, teeb kvaliteetset tööd, siis ootab teda ees kauaoodatud vaba päev.
David McClelland ´i tõukejõudude teooria järgi on Ullat juhtivaks tõukejõuks ennekõike kuulumismotivatsioon. Ullal on suur igatsus laste ja nendega suhtlemise järele, tööl tunneb ta end üksikuna ja halli hiirena nurgas. Kui kuulumisvajadus saaks täidetud, siis peaks keskenduma saavutusmotivatsioonile, mille abil edaspidi tööülesandeid edukamalt täita ning mis annaks võimaluse tunda suuremat rahulolu saavutatust. Juht peaks Ullat heade töötulemuste eest premeerima, kiitma või tunnustama. Eeldades, et 12 aasta jooksul ei ole kollektiivis tekkinud omavahelisi sõprussidemeid, võiks juht kollektiivi läbi ühistegevuste muuta lähedasemaks.
Käsitledes antud iseseisvas töös erinevaid teooriad, jõudsin arusaamale, et kõik teooriad mingil määral toetavad teineteist. Ühte probleemi saab vaadelda ja parendusallikaid otsida mitme erineva teooria abiga. Teooriaid käsitledes, tõdesin, et pole olemas ühte kindlat lahendust või valikuvarianti, vaid parendus - ning muudatusettepanekuid saab teha mitmetest erinevatest suundadest vaadatuna.
Mulle tundub, et tegemist on üsna sageli elus ette tuleva juhtumiga, kus töötaja on tööl olles hajevil, kergesti ärrituv ja vigu tegev just kodusest elumuutusest tingitult. Teisisõnu toob oma mured ja probleemid kodust tööle kaasa. Tihtipeale pikaajalises kodutegevuses ja laste eest hoolitsemisega ununevad sõbrad ning tegevused väljaspool kodu. On äärmiselt tore, kui sellisel puhul on juht inimlik ja tunneb huvi oma alluva käekäigu kohta ning püüab parema tulemuse saavutamiseks alluvat motiveerida. Väga lihtne on teise inimese probleemist mööda vaadata ja lihtsalt vahetada töötaja uue vastu välja.
Vasakule Paremale
Raamatupidaja Ulla situatsioonülesande lahendamine #1 Raamatupidaja Ulla situatsioonülesande lahendamine #2 Raamatupidaja Ulla situatsioonülesande lahendamine #3 Raamatupidaja Ulla situatsioonülesande lahendamine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meistererika Õppematerjali autor
Ulla on töötanud 12 aastat raamatupidajana. Tema töösse on tekkinud vigu, tema lapsed on perest lahkunud. Raamatupidaja Ulla motiveerimine kasutades erinevaid teooriaid.

Sarnased õppematerjalid

RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE
4
docx

RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusõppetool R13 KÕ1 Reti Punt RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2013 Ulla on 47 aastane raamatupidaja, kes on töötanud selles firmas juba 12 aastat. Üldiselt on ta saanud väga hästi hakkama oma tööülesannetega. Viimasel ajal on tulnud Ullal ette vigu nii aruannetes kui ka igapäevases töös. Ulla käitumine on muutunud kardinaalselt, ta on kergesti ärrituv ja hajameelne. Ulla puhul oleks vaja, et naine muutuks endiseks ­ aktiivseks ja rõõmsameelseks. Varasemalt oli Ulla korrektne, vältimaks uusi vigu igapäeva töös ja aruannetes, oleks tarvis, et Ulla muutuks endiseks

Organisatsiooniline käitumine
Töötaja motivatsiooni toetamine
16
doc

Töötaja motivatsiooni toetamine

" (ibid., s.a, lk 43) Juhtumis näeme, et aktiivne, rõõmsameelne, hea huumorimeelega, aus ja otsekohene raamatupidaja on muutunud hajameelseks, kurvaks ning kergesti ärritunuks. Juhtkond hindab teda täpsete aruannete ja prognooside pärast, ta saab oma ülesannetega hästi hakkama. Kuid kas talle on antud tagasisidet tema tehtud töö(de) kohta? Kui tihti on Ullale öeldus, et ta on ettevõttele oluline ja väärtuslik töötaja? Juhtumist loeme välja, et Ulla on väärtuslik töötaja, sest tal on kogemused, pikk tööstaaz antud ettevõttes (12 a.) ning ta on hea töötaja. Ullal on plaanis muuta oma senist elukorraldust. Tal on mõttes kolida lastele lähemale ning leida uus töökoht. Kuidas peaks juht Ullat tööalaselt motiveerima, et ta jääks nende ettevõttese edasi ? 3 2 JUHTUMI ANALÜÜS 2.1 Millist Ulla käitumist oleks vaja muuta?

Juhtimise alused
TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES
17
doc

TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Töörahulolu ja motivatsiooniteooriad........................................................................... 4 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria................................................................ 4 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria.....................................................6 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria.......................................................... 9 2. Personaliuuringud ja nende seos töörahulolu ja motivatsiooniteooriatega.................12 Kokkuvõte....................................................................................................................... 15

Majandusteadus
Motivatsioon
12
docx

Motivatsioon

ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR REFERAAT Motivatsiooni teooriad Julia Kähär EV-1-Q-TAL Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Nüüdisaja ühiskond ei kahtle, et kõige olulisem ressurss iga firma jaoks on ettevõtte oma töötajad. Siiski paljud juhid ei tea, kui raske on juhtida seda ressurssi. Mida efektiivsem ja tõhusam on iga töötaja töö, seda edukam on ettevõte. Turundusjuhtide ülesanne seisneb selles, et maksimum efektiivsusega kasutada personali võimeid. Ükskõik kui targad otsused võetakse vastu juhatuse poolt, tulemust on võimalik saada ainult siis, kui need plaanid on edukalt rakendatud töötajate poolt. See võib toimuda ainult juhul, kui töötajad on huvitatud oma tehtud töö tulemustest. Selleks on vaja inimesi motiveerida ja julgustada tegutsema. Peamine motiveeriv tegur on palk, kuid on olemas ka palju teisi tegureid, mis panevad inimest tööle. Praegu kindla isiku motiveerimiseks on tohutult võimalusi ja nende hul

Ärijuhtimine
Juhtimise kordamisküsimused ja vastused
9
odt

Juhtimise kordamisküsimused ja vastused

Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid Inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide nimel. Sotsiaalsed süsteemid Sotsiaalse süsteemina käsitlemine tähendab seda, et organisatsioonides toimuv tegevus allub psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasustele. Inimestel on psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid ja staatus. Nende käitumist mõjutavad nii nende sisemised vajadused kui ka rühm, kuhu nad kuuluvad. Vastastikune huvi Vastastikune huvi tähendab seda, et organisatsioon vajab inimesi ja inimesed organisatsiooni. Inimesed näevad organisatsioonis oma eesmärkide saavutamise vahendit, organisatsioon vajab aga inimesi oma eesmärkide saavutamiseks. Vastastikuse huvi tulemuseks on mõlemapoolne kasu. Organisatsioon on edukam, kuna tegutsetakse efektiivsemalt. Paraneb toodangu kvaliteet, teeninduskultuur, vähenevad kulud. Sellest on omakorda kasu kogu ühiskonnale. Eetika S

Juhtimine
Motivatsioon
16
doc

Motivatsioon

VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne – Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach’i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb: 1) Lõppväärtused- (peegeldavad soove mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul) on hinnatavad kogu elu jooksul ja need on inimese eesmärgid 

Organisatsiooniline käitumine
Organisatsioonipsühholoogia
40
docx

Organisatsioonipsühholoog ia

Motivatsiooni käivitajaks on vajadus (mis võib ajas muutuda) Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimete hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile (üks hakkab cv-sid saatma, teine läheb ülemuse jutule). Vajadus->motiiv->pingutus Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib tekkida frustratsioon: Konstruktiivne reageerimine: 1) probleemi lahendamine 2) ümberstruktureerimine (täiendõpe nt- esmalt eemaldutakse eesmärgist. Minna enne tööd täiendõppele) Frustratsioon: 1) rünnak, agressioon (kes/mis ei lase eesmärki saavutada rünnatakse) 2) regressioon: tagasilangemine lapsikutele käitumisviisidele (nutt, jonnimine) 3) fiksatsioon: fikseerumine lahenduste juurde, mis tulemust ei anna (nt auto kasutu käivitamine) 4) eemaldumine: situatsioonist loobumine/põgenemine. Antakse alla (nt tööl puudumise/hilinemise suurenemine,

Organisatsioonipsühholoogia
Motivatsioon ja tööga rahulolu
18
doc

Motivatsioon ja tööga rahulolu

MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimine Külli Viks MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Ainetöö Juhendaja: Anita Agabus Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid .........................................................

Ainetöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun