Situatsiooniülesanne (0)

Sotsioloogia - Organisatsiooniline käitumine

5 VÄGA HEA

Situatsioonülesande lahendamine

Probleem
Peale majanduslangust on toimunud ettevõttes mitmesugused muudatused, mis Mairile ei meeldi. Varasem kollektiiv on lahkunud, keda on asendama tulnud noored venelannad, kes on alles kooli lõpetanud. Seetõttu on ka töö juures peamiseks suhtluskeeleks muutunud vene keel, mis on endaga kaasa toonud igapäevase valju vene muusika , mis Mairit töö tegemisel häirib. Töötasud ning suhtlemine klientidega on vähenenud. Kõigi nende põhjuste pärast on Mairi hakanud iga päev hilinema tööle pool tundi kuni tund, kuna ta teab, et ta on võimeline ka lühema aja jooksul temale määratud ülesanded täitma. Samas kardab Mairi ülemus, et selline käitumine võib ka teistele üle kanduda, mis võib viia aga selleni , et kõikide töötajate hilinemisel ei jõuta oma tööülesannetega valmis õigeaegselt. Kuna Mairi pole ka oma töötingimustega rahul, kardab ülemus, et ta võib ilma jääda väga heast töötajast.
Tunnused:

Rahulolematus palgaga
Rahulolematus kaastöötajatega
Personali muutusest tingitud pinged
Hilinemine
Varasema töökorralduse muutus
Tüdimus
Motivatsioonipuudus

Põhjused:

Rahulolematus palgaga on tingitud sellest, et majanduslanguse ajal hakkasid telliused järsult vähenema ning töö iseloom muutus. Kuna täiskohaga töötajad peavad palka saama ka siis, kui nad ei tööta, viidi töötasu üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem kui miinimumpalk . Mairile tundub, et masstöö oleks konveieri puhul palju tulemuslikum ja saadav tulu oleks suurem
Rahulolematus kaastöötajatega on tekkinud sellest, et enamik Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud ning asemele on tulnud äsja kutsekeskkooli lõpetanud venelannad, kellega pole millestki rääkida. Samuti on töö juures peamiseks suhtluskeeleks muutunud vene keel, mis on töö juurde kaasa toonud igapäevase valju vene muusika .
Personali muutusest tingitud pinged ongi seotud sellega, et varem said kõik kaastöölised väga hästi läbi, sh töö ajal lauldi, naljatleti. Kõiki sünnipäevasid ja olulisi sündmusi tähistati kohvilauas ning palju suheldi ka vabal ajal. Kõik see on muutunud ning see on Mairi jaoks väga pingeline ning raske harjuda.
Hilinemine – Mairi usub, et pole vahet, kas ta tuleb õigeaegselt või iga päev natuke hiljem tööle, kuna ta teab, et ta on suuteline temale määratud tööülesanded õigeaegselt lõpetama ning tal ei ole probleeme oma töö tegemisega.
Varasema töökorralduse muutus – varem oli töö mitmekesine , vastavalt individuaalsetele tellimustele õmmeldi igasuguseid riideid nii meestele kui naistele. Nüüd on töö iseloom hoopis midagi muud, periooditi õmmeldakse alltöövõtu korras naisterõivaid tuntud suurfirmadele. Partiitellimused meenutavad suurtootmist, kuigi ateljees mingit konveierit ei ole.
Tüdimus – Mairi jaoks on tüütu see, kui iga õmbleja peab kümneid samu tooteid algusest lõpuni valmis tegema.
Motivatsioonipuudus – on peamiselt tingitud siiski sellest, et töötajate palgad on viidud pea miinimumini ning tööd on tegelikult palju rohkem.

Tagajärg:

Peamiseks tagajärjeks võib pidada seda, et Mairi lahkub töölt, mistõttu jääks ateljee ilma väga heast töötajast, kes teab mida ta teeb ning töö teistsuguse iseloomu puhul, naudiks oma tööülesannete täitmist.

Olukorra analüüs
Analüüsimiseks kasutan Maslow vajaduste teooriat, Herzbergi kahe-teguri teooriat, Alderferi E-R-G mudel ning J.Stacy Adamsi õigluse ja erapooletuse teooriat.
Maslow vajaduste teooria:

Füsioloogilised vajadused – kuna tekstis nende kohta konkreetselt midagi kirjutatud ei ole, võib oletada, et need vajadused on Mairil rahuldatud. Kuigi samas võiks madala palga puhul välja tuua selle, et võib olla igakuiselt ei jagu Mairil piisavalt raha, et end ära elatada.
Turvalisus – kehaline turvalisus ( kaitstus ja ohutus), see vajadus peaks olema ka rahuldatud, kuid majanduslik kindlustatus võib talle muret tekitada. Kuigi ta on pikaajaline väga tubli töötaja, ei pruugi kunagi teada, mis tulevik toob. Seega eks Mairi kindlasti mureteb sellepärast, et mis võib juhtuda, kui firma ei leia enam selliseid masstoodangute tellimusi, mida täita.
Sotsiaalsed vajadused – enne majanduslangust ja enamiku tema kollektiivi lahkumist , olid töökaaslaste omavahelised suhted väga head. Mairil oli nendega ühtekuuluvustunne, samuti puudusid konfliktid ja arusaamatused. Kõik said omavahel väga hästi läbi.
Austuse ja staatuse vajadus – kui Mairi töötas koos oma vana kollektiiviga, pidasid enamik neist teda kindlasti väga tubliks töötajaks ning ka väga toredaks inimeseks . Peale kollektiivi muutust, tunneb Mairi, et teda ei hinnata piisavalt. Samuti kui peamiseks suhtluskeeleks on vene keel ning päevast päeva kuulatakse valju vene muusikat, mistõttu Mairi paljudel kordadel ruumist lahkub ning keegi ei pane seda tähelegi, et miski võiks valju muusika puhul teda häirida.
Eneseteostus – Mairi tunneb kindlasti, et tema arengu võimalused on piiratud sellise töökorralduse puhul. Kui individuaalsete tellimuste puhul on õmblejal oma arvamus ja teda kuulatakse erinevatel juhtudel, siis masstoodangu puhul, peab õmbleja tegema seda, mis on ette nähtud. Improviseerimine jääb sellisel juhul ära ning Mairi ei saa oma võimeid maksimaalselt ära kasutada

Herzbergi kahe-teguri teooria:

Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid – need tegurid on otseselt seotud töökeskkonnaga. Need tegurid on töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitika, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ning alluvatega. Nende tegurite puudumisel pole töötajad rahul. Kuna Mairi töötasu on viidud peaaegu miinimumpalgani, töötingimused on muutunud, töö ei ole enam see, mis oli firma algusaegadel, suhted töökaaslastega on keerulised ning Mairil pole peaaegu ühtegi vana kolleegi, kellega varem saadi väga hästi läbi. Kõik see mõjub talle ning Mairi pole enam oma tööga rahul.
Motiveerivad tegurid – need tegurid on ametikesksed. Nendeks teguriteks on tunnustus, vastutus, ametialase tõusu võimalus, saavutamine ja töö ise. Mairi tunneb, et teda ei tunnustata enam, kuna tema töö on muutunud masstoodanguks ning tal ei ole enam sõnaõigust, kuidas üht või teist toodet võiks tegelikult teha. Töö on Mairi jaoks ebameeldiv, kuna see ei ole tema jaoks enam väljakutseid pakkuv ning varasem töö oli palju mitmekesisem. Kõigi nende põhjuste pärast on Mairi motivatsioon langenud ning ta ei ole oma töökohaga rahul.

Alderferi E-R-G mudel:

E ehk eksistents , olemus – need vajadused on peamiselt töötasu, töötingimused, turvalisus ja kõrvalsoodustused. Mairi jaoks on kindlasti muutunud töötingimused ja töötasu. Varasemalt oli töö väljakutseid pakkuv ning see oli tema jaoks põnev. Samuti oli töötasu palju suurem. Peale majanduslangust muutus töö iseloom ja töölistele makstav palk. See kõik aga muutis Mairi suhtumist töösse ja selle olemusse.
R ehk seotus , suhetes olemine – peamiselt endast kõrgemal, kõrval ja madalamal olevate inimestega. Varasem kollektiiv oli väga ühtehoidev ning ka ülemused olid oma töötajatega väga rahul. Nüüd on kõik muutunud, varasemad kolleegid on lahkunud ning asemele on tulnud äsja kutsekeskkooli lõpetanud noored vene neiud , mistõttu on töö õhkkond ka muutunud.
G e eneseteostus ja enesest lugupidamine – Mairi tunneb, et ta ei saa enam õppida ja kasvada ning täiendada end. Tema jaoks meeldiv töö on muudetud masstoodanguks, kus õmblejal ei ole oma arvamust ning kõik käib nii, nagu ülemused ütlevad.

J.Stacy Adamsi õigluse, erapooletuse teooria:

Sisendid – kõik tööalased panused : haridus , staaž, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja energia, töö teostamine . Mairi on olnud firma algusaegadest seal tööl, ta on teinud väga head tööd, millega on rahul nii kliendid kui ka ülemused. Ta on olnud oma ülemustele väga lojaalne, ka siis kui töö on midagi muud, kui see varem oli.
Väljundid – hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töötasu ja preemia, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Mairile tundub kohati, et teda ei hinnata piisavalt. Ta ootaks hea tehtud töö eest mingisugust töötasu tõusu või lisapreemiaid, kuid ta teab, et niikaua kui nende tööülesandeks on masstoodangu tootmine, ei ole ülemustel põhjust lisatasu maksta, kuna kõik teevad niipalju tööd, kui neile ette antakse ja keegi ei näe põhjust pingutamiseks.

Probleemi lahendamine
Kuna võib aru saada, et lähiajal ei ole firmas muutusi oodata ning masstoodangu õmblemine jääb töötajate peamiseks ülesandeks, leian et Mairi motivatsiooni ja rõõmu tehtud töö eest rohkem oleks, tuleks Mairil palka tõsta. Sellisel juhul ei pruugi Mairi töölt lahkuda ning ülemused ei kaotaks väga head töötajat. Samas kui ei ole võimalik iga kuu talle suuremat palka maksta, võiks talle välja pakkuda kas erinevad lisatasud või sotsiaalsed hüved.
Et Mairil sujuks suhtlemine kaastöötajatega, peaksid ülemused leidma kuldse kesktee, mis rahuldaks kõiki osapooli. Üheks võimaluseks oleks lõpetada ära igapäevane vali vene muusika mängimine. Tuleks leida midagi neutraalselt, mis kõigile sobiks. Kuigi töötajate vanusevahe on üpriski suur, on ka võimalus selline, et nemad, kes tahavad muusikat kuulata, võivad teha seda ka kõrvaklappidega. Sel juhul ei häiriks nad kaastöötajaid.
Samas oleks võimalik ka ülemustel Mairile pakkuda paindlikku töögraafikut, jättes tema palga samaks. Sel juhul ei peaks teised töötajad tema eeskuju järgima ning igapäevaselt hiljem tööle tulema. Mairile oleks erinevad nõuded ja ta teeks oma tööd palju suurema heameelega.
Samuti võiks ülemus leida võimaluse, kuidas soojendada suhteid uute ja vanade töötajate vahel. Üheks võimaluseks oleks näiteks taastada sünnipäevade tähistamine kohvilauaga või viia läbi erinevaid üritusi, kus kõik saaksid üksteist tundma õppida ning seejärel läheks ka töö ladusamalt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

r2pityd Õppematerjali autor

Situatsiooniülesanne \"Õmblusateljee\" , hinnatud hindele B.

organisatsiooniline käitumine maie kotkas situatsiooniülesanne õmblusateljee

Sarnased õppematerjalid

docx

Situatsiooniülesanne, õmblusateljee

Õmblusateljee Situatsiooniülesanne 1. Probleem Situatsiooniülesande puhul on probleemiks see, et üle 13 aasta õmblusateljees töötanud Mairi ei ole peale majanduslangust enam oma tööga rahul (partiitellimused meenutavad suurtootmist, iga õmbleja peab toote algusest lõpuni valmis tegema, palga langus jm). Samuti on ta muutunud rahulolematuks uute töökaaslaste suhtes. Ateljee juhti häirib, et Mairi on hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev, poolest tunnist kuni tunnini. Mairi

Käsitöö

docx

Situatsiooniülesanne - õmblusateljee

Õmblusateljee Situatsioonülesande lahendamine ja hindamine 1. Probleem Antud situatsioonülesande puhul on probleemiks see, et kauaaegne töötaja Mairi on peale majanduslangust muutunud rahulolematuks nii oma töö kui ka kaastöötajate suhtes ning on hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev poolest tunnist kuni tunnini ning ülemus kardab, et teised töötajad võtavad temast eeskuju. Ja kuna ülejäänud õmblejad pole sama kiired ja vilunud kui Mairi, siis ei jõuaks firma enam töödega õigeaegselt valmis. Sellest kõigest lähtuvalt võib öelda, et probleem mõjutab tervet organisatsiooni ning ülemus on see, kes peab sellele lahenduse leidma. Tunnused · Motivatsioonipuudus · Tüdimus · Rahulolematus kaastöötajatega · Hilinemine Põhjused · Motivatsioonipuudus on tekkinud asjaolust, et õmblejad viidi üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem kui miinimumpalk,

Organisatsiooniline käitumine

docx

Õmblusateljee situatsiooniülesanne

ÕMBLUSATELJEE SITUATSIOONIÜLESANNE Probleem on otseselt seotud ühe isikuga Mairiga, kuid mõjutab tervet organisatsiooni ning lahenduse peaks leidma ülemus. Probleemi valdkonnaks on motivatsioonipuudus ning halb läbisaamine kaastöötajatega. Tunnused: 1. Igapäevane hilinemine tööle 2. Töölt viilimine 3. Rahulolematus kaastöötajate suhtes 4. Motivatsioonipuudus 5. Tüdinemus tööst Põhjused: 1. Mairi on kiirete kätega hea töötaja, seega pole Mairi arvates oluline, mis ajal ta tööle jõuab, kuna ettenähtud töö jõuab ta päevalõpuks valmis ja palgasummar see ei mõjuta. 2. Vali vene levimuusika sunnib Mairit tööruumist lahkuma 3. Suurem osa Mairi esialgsetest töökaaslastest on lahkunud. Asemele on tulnud äsja kutsekooli lõpetanud venelannad. Suhtluskeeleks on saanud vene keel. Samuti häirib Mairit vali vene levimuusika. 4. Teenitav raha on väiksem kui varem. Õmblejad viidi üle kindlale

Ainetöö

doc

MOTIVATSIOON - Maie Kotkas materjalist kokkuvõte

MOTIVATSIOON ( LK 47-69) Motivatsioon - motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil toimima.(juuksed kasvavad iseenesest, kuid nende maha lõikamiseks peab olema motiiv). Motiveering on tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, aje, tung. Kajastab käitumise tõeliseid põhjuseid. Motiveering on teadvustatud ja sõnaliselt väljendav. Motiveering ehk motivatsiooni tõukejõud oleneb inimese isiksusest ja keskkonnast, kus ta tegutseb. Inimese motiveering kajastab kultuurikeskkonda, kus ta on kasvanud: perekonda, kooli, tutvumisringkonda jne. Herzbergi kahe-teguri mudel lk50 1950 a loodud mudel. Ta palus inimestel mõelda, mida nad arvasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat. Ta palus kirjeldada neid tingimusi, mis põhjustavad niisuguseid tundeid. Analüüsi tulemusel liigitas ta motivatsiooni mõjutavad tegurid 2 gruppi: inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alahoiu ja hooldamisega se

Organisatsiooniline käitumine

docx

Juhtumi analüüs

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 KÕ1 Birgit Rool JUHTIMISVALDKONNA JUHTUMI ANALÜÜS Iseseisevtöö Õppejõud: Heli Freienthal MBA Mõdriku 2019 JUHTIMISSITUATSIOONI KIRJELDUS Proua Kask on töötanud ettevõttes sekretärina viis aastat. Kui ta tööle tuli, siis oli ta vormistatud kui ühe firma sekretär. Viie aasta jooksul on tema töömaht suurenenud – temale on lisandunud veel kolme sama ettevõtte allüksuste sekretäri ülesanded ja haldus. Töömahu suurenemisega ei ole proua Kase palk tõusnud. Häirivaks teguriks on saanud ka tema töökeskkond, täpsemini siis kabineti valgustus, mis on äärmiselt kehva ja tool millel ta peab igapäevaselt istuma. Proua Kasel on kaks ülemust härra Pilv ja proua Orav. Proua Kask pöördus valgustuse ja palga osas härra Pilve poole, aga härra Pilv vastas, et kuna proua Kask on senini kogu tööga hakkama saanud

Kategoriseerimata

doc

Töörahulolu

Töörahulolu olemus Igale organisatsioonile on oluline alluvate suhtumine oma töösse. Negatiivne suhtumine on probleemide tunnuseks, lahendamata probleemid on aga eelseisvate raskuste tunnuseks. Töössesuhtumine on inimese tundmus, mille objektiks on tema tööalane tegevus. Negatiivset suhtumist iseloomustavad negatiivsed emotsioonid, norutunne, nördimus, viha jms. Selle tulemusena lahkuvad sageli kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja organisatsioonil tuleb tööle võtta väljaõppeta inimesi ning teha nende arendamiseks kulutusi; allesolevad töötajad suhtuvad oma töö tulemustesse ükskõikselt, mis põhjustab toodangu kvaliteedi ja teeninduskultuuri taseme languse. Negatiivse suhtumisega töötajad puuduvad pisimagi põhjuse korral, nendega on seotud distsiplinaarprobleemid, nad võivad korraldada “logelemisstreike”, st sihilikult aeglustada töötempot. Lõppkokkuvõt- tes mõjutab see organisatsiooni kulusid ja konkurents

Juhtimise alused

doc

Motivatsioon

VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne – Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach’i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb: 1) Lõppväärtused- (peegeldavad soove mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul) on hinnatavad kogu elu jooksul ja need on inimese eesmärgid 

Organisatsiooniline käitumine

doc

Motivatsioon

Tartu Ülikool Pärnu kolledz Majandusteadus Aivo Koplus AÜ 1.a MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: (Sirje Tammiste) PÄRNU 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1. Protsess..........................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 KASUTADUD KIRJANDUS........................................................................................14 2 Sissejuhatus Organisatsioonis võib olla piisavalt andekaid ja hästi väl

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid