10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
günter lind
Õppematerjali autor
1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5
1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-) -liiklusõnnetuses kahjustatud isik (kannatanu); (-) 5
Milliseks tähtajaks väljastatakse liikluskindlustuse poliis ? a.1 päev kuni 12 kuud. Jah LkindlS § 15 lõige 3 b.Liikluskindlustuse poliis väljastatakse tähtajatult. ei 4. Mis on liikluskindlustuse maksevaba leping ? a.Periood, millal leping kehtib, kuid kindlustusvõtjal ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust. Jah LkindlS § 19 lõige 1 b.Periood, millal omanik on taotlenud lepingu muutmist maksevabaks. ei c.Periood, millal kindlustusandja ei pea hüvitama sõiduki poolt tekitatud kahju. ei 5.Millistel juhtudel nimetatutest on kindlustusandjal õigus liikluskindlustuse seaduse alusel nõuda sisse kannatanule hüvitatud kahju liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki valdajalt (juhilt)? a. Sõiduki valdaja juhtis sõidukit alkoholi, narkootilise- või psühhotroopse aine mõju all. Jah LkindlS § 48 lõige 2 punktid 2 ja 3 b. Sõiduki valdaja ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Jah LkindlS § 48 lõige 2
Detonatsiooni aitab kõrvaldada mootori pöörlemissageduse tõstmine s.t madalama käigu sisselülitamine. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks kasutatakse keemilisi ühendeid, millest tuntuim on tetraetüülplii. Selle lisandiga bensiini nimetatakse etüülbensiiniks. Pliiühendite sisalduse tõttu on see bensiin väga mürgine ja teda võib müüa ainult värvilisena. Etüülbensiini tohib kasutada ainult mootorikütusena, mitte aga detailide pesemiseks. Etüülbensiini kasutava sõiduki heitgaas saastab oluliselt keskkonda. Märgatavamalt inim- ja loodussõbralikum on pliivaba bensiin, mis on meie tanklates ka levinum (95E jt). Heitgaasi katalüüsmuunduriga autodele sobib ainult pliivaba bensiin. Diislikütuse kasutamisel tuleb lähtuda auto valmistaja juhendist.Eestis peab diiselmootoriga auto juht arvestama kütuse valikul aastaaega. Suvine diislikütus- on paremate määrimisomadustega, kuid madalal temperatuuril hangub (muutub püdelaks massiks) ning ei ole enam kasutatav
riskist, edasikindlustamisele kuulub risk kokkulepitud omavastutusega) 2. Ebaproportsionaalne (aluseks on mitte riski all olevate väärtuste proportsioon, vaid kahjude hüvitamine, ülekandev kindlustusselts maksab ühest juhtumist tekkinud kahjude katteks esimese kokkulepitud summa ning edasikindlustaja maksab ülejäänud osa, kindlustatakse kogu kahjuportfell). Kaaskindlustusega on tegemist siis, kui sama kindlustus või sama varaga seotud kindlustusriskide kindlustus jagatakse mitme kindlustusandja vahel määratud osades ning iga kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitist üksnes võrdeliselt tema osaga. Kaaskindlustus on mitme esmakindlustaja koondumine ühe suurema riski kindlustamiseks 19. Ala- ja ülekindlustus Ülekindlustusega on tegemist siis, kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust. Ülekindlustuse korral hindab klient vara turu- või taastamisväärtusest oluliselt kallimaks.
probleemidest suurteni. Igal juhul ei tasu seda eirata. 63.Tagaklaasi soojendus on sees. 64.Probleemid kojameestega Tuuleklaasi automaatpuhastus (ID: 2165) NIHESTUSE ESMAABI külma asetada nihestuse piirkonda ja kutsuda abi anda alkoholi asetada midagi sooja nihestuse piirkonda Õige vastus: külma asetada nihestuse piirkonda ja kutsuda abi (ID: 4055) KUDAS TOIMIDA, KUI VASTUSÕITVA SÕIDUKI TULED HÄIRIVAD? Vaadata otse vastusõitva sõiduki tuledesse Vaadata vastusõitva sõiduki tuledest kõrgemale Jälgida sõidutee paremat serva. Pimestumise vältimiseks kasutada päikesesirmi. Õige vastus: Jälgida sõidutee paremat serva. (ID: 5537) KAS KOLLASE SÕIDUKI JUHT VÕIB SÕITU ALUSTADA ENNE TRAMMI USTE SULGUMIST? Jah Ei Õige vastus: Jah (ID: 5538) MÄÄRATLEGE RISTMIKU ÜLETAMISE JÄRJEKORD,ARVESTADES,ET OPERATIIVAUTO TAGA OLEV SÕIDUK ON SAADETAV AUTO?
Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a
VÕS ka teistest õigusaktidest ja pooltevahelisest kokkuleppest. Võõrandamislepingute sõlmimisel kuulub kohaldamisele abstraktsiooni printsiip ehk eraldatuse põhimõtte. Abstraktsiooni printsiip tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tuleb teha vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st. käsutustehingul. Näiteks kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab sõiduki eraldi omandi üleandmise tehinguga, käsutustehinguga, ostjale üle, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Seega selleks, et võõrandamislepingu alusel läheks ühelt isikult teisele üle lepingu ese, tuleb sõlmida võlaõiguslik tehing ja asjaõiguslik tehing. Müügileping.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid