organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimeliseks. Näiteks: vallavolikogu on valla organ. Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust. Organ peab vastama teatud tingimustele, nendeks on: ta peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja/või täitma avaliku halduse ülesannet ning omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid (teenistujad, ametnikud, materiaalne baas jne.); ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht haldusorganite süsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus ja muud õigusaktid) Näiteks: Siseministeerium on vastavalt VVS-le valitsusasutus. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad (vt ülal p 1: omab vahendeid) asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine (vt ülal p 1: avaliku võimu volitus).
avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlax võimualase tegevuse safari ja piirid korrespondeeruva üxikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h.õigus on üxnes haldusorganite ja nende tegevuse jaox. Ta regul. suhteid halduse ja kodaniku vahel ning loob seega kodanikule õ-si ja koh-si, kuid just halduse suhtes. Reguleerib täidesaatva riigivõimu (riigipea, valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Allikad ps, formaalsed normseadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kov määrused, hõ-se üldpõhimõtted, kohtunikuõ, rahv vah lep-d. Süsteem Õ.instituut teatud kindlaid suhteid reguleeriv õ.normi kogum. H.õiguse
paremaks. Digitaalallkirja on võimalik lisada arvutis olevatele failidele ID-kaardi ning vastava riist- ja tarkvara abil. Digitaalselt allkirjastatud dokumente on seejärel võimalik salvestada andmekandjale, edastada arvutivõrgu kaudu jne. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide avamiseks ja lugemiseks vajalik tarkvara on kättesaadav üldkasutatava arvutivõrgu kaudu. Allkirja ning ärakirja, väljavõtte või väljatrüki õigsuse ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite määramine § 1. Allkirja õigsuse ametlik kinnitamine Haldusorganid võivad ametlikult kinnitada allkirja õigsust neile esitataval dokumendil. § 2. Allkirja õigsuse ametlik kinnitamine Välisministeeriumis Välisministeeriumi struktuuriüksustena võivad Eesti Vabariigi välisesindused ametlikult kinnitada allkirja õigsust dokumendil, sõltumata sellest, millisele haldusorganile see dokument esitamisele kuulub.
eneseteostuseks. Tänapäevalgi on aktuaalne küsimus sellest, milliste printsiipide alusel hüvesid jagada. Kas teha seda võrdselt või vastavalt kellegi panusele? Õigluse puhul räägitakse ka võrdsest kohtlemisest. Aristoteles ühendas selle õigusemõistmisega. See tähendab, et kodanike võrdne kohtlemine riigi poolt, kõigi võrdsus kohtu ees, igale kuriteole võrdne karistus. Oluline on ühtne õiguslik praktika õigusnormide rakendamisel kohtunike ja haldusorganite poolt. Õiglase otsuse peab tegema kohtute erapooletus ja sõltumatus, menetlusprotsessi õiguspärasus ja otsuse põhjendatus. Eeldatakse, et kohus on aus ja õiglane. Õiglus on kompromiss, kus võimalikult paljud inimesed on rahul. Me võime lähtuda erapooletu menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest, kuid alati jääb subjektiivne komponent, et kõik ei ole rahul. Milline on õige õigus ja kuidas seda luuakse? Suhtumine õigusesse oleneb suuresti sellest,
Halduse välisõigus ja siseõigus Välisõigusreguleerib riigi ja teiste halduse kandjate ning halduseväliste isikute (eraisikute) vahelisi õigussuhteid. Siseõigusreguleerib avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui halduse kandjate siseseid õigussuhteid. Haldusõiguse üldosa mõiste ja struktuur Haldusõiguse üldosahõlmab haldusõiguse põhimõtteid, põhimõisteid ja põhistruktuure. Halduskorraldusõigus- reguleerib halduse kandjate ja haldusorganite ülesandeid, ülesehitust, omavahelisi seoseid, haldusesisest kontrolli. Haldusmenetlusõigus- reguleerib haldusorganite tegevust oma ülesannete täitmisel haldusväliste isikute suhtes. Haldustäiteõigus- reguleerib haldusaktide sundtäitmise menetlust, võib vaadelda ka haldusmenetlusõiguse osana. Riigivastutusõigus, reguleerib avalike ülesannete täitmisel (sh haldusülesannete täitmisel) rikutud õiguste kaitsmist ja kahju heastamist
notar, kohtutäitur) kui ka juriidilisele isikulehal). 12. Mis on haldsorgan? ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. av. halduse kandja+üksikisik=haldusorgan. ei ole iseseisvad vaid tegutsevad riigi nimel. 13. Millistele tingimustele peab vastama haldusorgan? a. varustatud avaliku võimu volitustega ja nende tesotamiseks vajalike vahenditega b. koht haldusorganisüsteemis c. pädevus on õiguslikult määratletud 14. Millised on haldusorganite liigid? asutused, koguna tegutsevad haldusorganid (nt. VV), isikuna tegutsevad (nt VP). 15. Mis on teovõime? Mis eluaastast? On isikuvõime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, alates 18a.; piiratud õigusega teovõime on kuni 18a. või täisealine kui tegemist on vaimse või nõrga mõistusega isikuga.; äriühingu puhul alates äriregistrisse kandmise hetkest 16. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? Deliktivõime on alates 14a., iseseisev juriidiline võime 17
algab ja lõppeb menetlus ning haldusmenetluse põhimõtted. 3 1. Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõiguse, objetkiks on riik, kes osaleb õigussuhtes kõrgema võimu kandjana. Haldusõiguse normid reguleerivad avalik-õiguslike institutsioonide ja haldusorganite moodustamist, mille eesmärgiks on tagada avalike huvide realiseerimine ja isikute õiguste kaitse. Haldusõigus reguleerib täpsemalt ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jne. Haldusõiguse juurde kuuluvate haldusasjade lahendamine toimub vastavast halduskorrale halduskohtus. Kõik kaebused, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva
mille esemeks on haldusülesannete täitmine. o Negatiivne meetod – riigi või muu avaliku võimu kandja tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine (ega valitsemine). o Positiivne meetod – mitmekihiline, eesmärgistatud, reeglina organiseeritud, üldist huvi silmas pidav, ühiskonna eesmärkide teostamiseks. Avalik haldus formaalses mõttes – haldusekandjate, haldusorganite ja institutsioonide kogutegevus olenemata selle materiaalsest sisust. Kogu see tegevus, mida teevad haldusorganid. Avaliku halduse olemus tuleneb võimude lahususe printsiibist. PS § 4 sätestab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte. Kaasajal mõistetakse võimude lahususe all avaliku võimu kolme liiki. Kogu riigivõim on jaotatud erinevate riigifunktsioonide vahel: 1. Seadusandlik – parlament – õigusnormide kehtestamine (põhifunktsioon),
Organisatoorne, formaalne ja materiaalne Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim 39. mis on haldus organisatoorses mõttes Haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem) haldusülesannete täitmiseks. 40. mis on haldus formaalses mõttes e. vormiline Kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust, st siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud ka teised riikliku tegevuse liigid. 41. mis on haldus materiaalses mõttes. e. sisuline täidesaatev tegevus. Haldustegevus, so selline riikilik tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine. Arvestamata siin
42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus). 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. 50. Materiaalne ja formaalne seadus. 51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.
– eesmärk sätestada avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord. Haldusõiguse reform 1.juulil 2003 jõustus: • halduskoostöö seadus – füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannete (edaspidi haldusülesannete) iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra ning haldusorganite vahelise ametiabi osutamise alused ja korra. Loe Ü.Madise, “Eesti haldusõiguse reformi kandvatest ideedest”, Juridica 2003, nr 1. Õiguskantsler hea halduskantsleri rollis Alates 1.1.2004 on õiguskantsleril õigus valvata hea halduse põhimõtete järgimise üle. Väljavõte seletuskirjast: Ühest küljest tähendab see, et õiguskantsleri tegevuse eesmärgiks ei ole dubleerida riikliku järelevalve tegevust, mis teostab kontrolli üksnes
oma kaebuse lahendamiseks. See tähendab, et kaebust peab olema menetletud kõige kõrgemas võimalikus. EIK-i kaebamiseks on aega kuus kuud peale kõige kõrgema siseriikliku kohtu või muu võimu otsuse langetamist. Kui EIK leiab, et konventsiooni rikkumine on toimunud, võib ta mõista õiglasehüvituse, so rahalise kompensatsiooni teatavate kahjude eest. EIK võib ka kohustada asjaomast riiki kandma kohtukulusid. EIK ei ole volitatud tühistama osalisriigi kohtute või haldusorganite otsuseid ja tunnistama kehtetuks siseriiklikke õigusakte. Kohus ei vastuta oma otsuste täideviimise eest. Niipea, kui kohus on otsuse langetanud, läheb vastutus selle täideviimise eest Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele, kes peab tagama ka hüvitise välja maksmise. 4 2. EESTI JA INIMÕIGUSTE KOHUS Eesti Vabariigi suhtes jõustus 16
a) kõrgemate riigiorganite moodustamise korra, ülesehituse, pädevuse; b) üksikisikute o Peab olema organisatsiooniliselt iseseisev põhiõigused; c) üksikisikute kohustused o Peab olema koht haldusorganite süsteemis 9. Mis on põhiseadus, tema sisu ja struktuur? o Pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus ja muud Riigi põhikorda sätestav õigusakt. Sisu: kõik riiki ja õigust käsitlevad õigussuhted (võimude lahusus, õigusaktid)
Vaidemenetlus - kui kodaniku õigusi on rikutud või piiratud haldusmenetluse käigus, võib ta esitada vaide - 30 päeva jooksul on vaidlustusaeg vaie on sama, mis kaebus, kuid eristamiseks: - esitatakse juba tema suhtes kohaldatud otsuse kohta - esitajaks adressaat - vaie on lubatud esitada ka viivituse puhul avatud menetlus - keerukamate haldusmenetluse täitmise üks vormidest Kuidas täita haldusmenetluse otsust - haldusorganite otsused viiakse ellu, isegi juhtudel, kui adressaat pole vaimustuses või hoidub otsuse täitmisest - variant 1 - sunniraha - variant 2 - asendustäitmine RvastS Halduse kontroll - kogu halduse tegevus on jätkuvalt ja püsivalt kontrollitav tegevus - sisekontroll igas haldusorganis - peamiseks ülesandeks kaasa aidata haldusorganile insterne ja eksterne kontroll - sisekontrolöri olemasolu
rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud). Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see
seadusi. Haldusmenetluse seadus, riigivastutuse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus ja halduskohtuseadus.Ka põhiseadust võib vaja minna. Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Haldusõigus on õppeaine haldusõiguse teooriast ja haldusõigusest kui õigusharust, mille normid reguleerivad avalik-õiguslike institutsioonide ja haldusorganite moodustamist eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine ja isikute õiguste kaitse. See on siis halduse avaldumise vorm. Mõlemad rühmad omavad teatud struktuuri ja korralduse ühtseid põhimõtteid, kuid neil on ka oma erinevused. Eraisik haldab oma asju või vara. Eraõiguslikud isikud ei ole seotud haldusõigusega. Haldus HÕ tähenduses on seotud avaliku haldusega. Avalik haldus omakorda on seotud avaliku võimu teostamisega.
Adressaadi suhtes Adressaat peab täitma kohustavast haldusaktist (ettekirjutusest) tuleneva kohustuse, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, seega sõltumata sellest, mida kohustuse suhtes näevad ette üldnormid. Ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormi hilisemal kehtetuks 3 tunnistamisel ei ole koormavat haldusakti aga võimalik sundtäita. Näiteks: maksuotsus, ehitise lammutamise ettekirjutus. 2. Haldusorganite suhtes Soodustav haldusakt, nt luba, rahalise soodustuse määramine jne annab adressaadile õigusi. Neile korrespondeeruvad avaliku võimu kohustused. Niikaua kuni haldusakt kehtib, peab avalik võim peab neid kohustusi täitma sõltumata haldusakti õiguspärasusest, sh üldaktides sätestatust. Näiteks: riigiabi ja pensioni määramine. 3. Kolmandate isikute suhtes Haldusakti mõju kolmandatele isikutele sõltub haldusakti regulatsiooni ulatusest
Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Aga kui üks tegu vastab erinevatele karistuskoosseisudele ja haldusõiguse normidele? ,,Kiiruskaamerad" Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus seadus tunnistab kinnipeetava teatud käitumise kuriteoks, ei ole vangla administratsioon õigustatud kohaldama kinnipeetavale vastavate kuriteokoosseisudega hõlmatud tegude eest distsiplinaarkaristusega, kuna see välistaks sama teo eest isiku hilisema karistamise kriminaalkorras ja tähendaks seega haldusorganite poolset sekkumist õigusemõistmisesse. Kriminaalseaduse tagasiulatava jõu piiramine PS § 23 lõige 1; Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.
haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; /haldusülesannete täitmine 3) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud
haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; /haldusülesannete täitmine 3) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud
· Kallasraja võib ülekaaluka huvi, sh erahuvi, tagamiseks sulgeda tagades möödapääsu. Üheks sulgemise aluseks on vahetus läheduses paiknev õiguslikul alusel püstitatud ehitis. Loeng Keskkonnaalane "Riiklik" regulatsioon saab toimuda neljal viisil 1. Poliitika kujundamine (Arengukavad, strateegiad, juhendid jne) 2. Õigusloome (Riigikogu, või delegeeritud õigusloome haldusorganite poolt) üldkohustuslikud reeglid. 3. Konkreetsete "asjade" lahendamine haldusorganite poolt (Haldusaktide andmine) 4. Kohtute poolt kohtuasjade lahendamine Avaliku halduse mõiste Haldus organisatsioonilise mõttes korraldus Haldus sisulise mõttes halduse teostamine Haldusorganid kõik täidesaatva riigivõimu struktuurid riigiasutused, - ametnikud ja kollektiivorganid, ka KOV asutused ja organid ja iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised
konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud). Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt
(teatrite, kinode jms toetamine) - riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksud,lõivud, trahvid). - personali ja vahendite tagamine ning haldusülesannete täitmine §4 Avaliku halduse sisemised funktsioonid Põhifunktsioonid - üldfunktsioonid o prognoosimine/planeerimine o täitmine o kontroll - erifunktsioonid Abistavad funktsioonid Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel. Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: - Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist
Leidub kahesugust määratlust – negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. Substraktsiooni puhul on lähtutud võimude lahususe õpetusest. Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusmõistmine. Positiivse meetodi järgi on haldus kui mitmekesine, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniliselt täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel. Avalik haldus formaalses mõttes – avalik haldus on haldusorganite kogu tegevus vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku halduse liigid. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat elementi: 1) Riigi kogu tegevuse jaotamine erinevateks riigi funktsioonideks (funktsionaalne võimude lahusus) 1
või määruses ei ole sätestatud teisiti. Kui sama haldusmenetluse asi on mitme haldusorgani pädevuses, viib: 1) haldusorganile taotluse esitamisega algava haldusmenetluse läbi haldusorgan, kellele on esimesena esitatud taotlus haldusmenetluse algatamiseks; 2) haldusorgani initsiatiivil algava haldusmenetluse läbi haldusorgan, kes on esimesena saanud teada asjaoludest, mis on tinginud või tingivad haldusmenetluse algatamise. Asja alluvuse määratlemisel erinevate tööpiirkondadega haldusorganite vahel viib haldusmenetluse seoses: 1) isikuga või tema vallasvaraga läbi haldusorgan, kelle tööpiirkonnas on või viimati oli isiku elu- või asukoht; 2) kinnisvaraga läbi haldusorgan, kelle tööpiirkonnas vara asub. Haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale haldusorganile. 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine
suurenemine. 9. Riigiorganite süsteem. Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigi organid: · seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal · täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele · kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine 10. Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine. 11. Riigi õiguskord. 12. Õiguskorra funktsioonid. 13. Õigusriik. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende
erakonnad, peale mida teeb VP peaministrikandidaadile ettepaneku moodustada valitsus. OTSESE ja kaudse riigivõimu vahel on koostöösuhe ehk toimub riiklik järelevalve. OTSESE ja KOV vahel samuti koostöösuhe. Korporatsioonid – liikmeskond, kes teostavad järelevalvet mingi teatud valdkonna üle, näiteks: Audiitorkogu. SA = Kultuurkapital, Haigekassa. Eraõiguslik jur. isik: EBS, Sertifitseerimiskeskus. Pä devus nä itab halduskandjate ja haldusorganite õ iguste ja kohustuste mahtu. 2. Milliseid ülesandeid täidavad omavalitsusorganid (valla/linna volikogu ja valitsus) ning mis moodustab nende peamise pädevuse. (15p) Mis ülesanded on omavalitsusel, volikogul? volikogu – kohaliku omavalitsusü ksuse esinduskogu, mis valitakse valla võ i linna hä ä leõ iguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
Puudub mõiste legaaldefinitsioon Mitmekesisus 38. Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim Avalikku haldust saab vaadelda mitmes erinevas aspektis: 39. Organisatoorne haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem haldusülesannete täitmiseks 40. Formaalne kõigi haldusasutuse tegevus. Arvestamata siin tegevust sisuliselt 41. Materiaalne riigi jt halduse kandjate tegevus avaliku halduse ülesannete täitmisel/ avalike asjade korraldamisel. Sotsiaalselt kujundav tegevus. Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile Avalik-õiguslik õigussubjekt Avaliku võimu pädevus Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus Etteantud raamid (PS, seadus) seaduste elluviimine
organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta isesisev asutus. 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Haldusorgani pädevus pädevus väjendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik. Pädevuse liigid on: reaalpädevus; territoriaalpädevus; funktsionaalne pädevus; instantsiline ehk astmeline pädevus. 5. Haldustoimingute liigitu oma sisult võib haldustomingud liigitada kahte suurde kategooriasse: õigustoimingud ja reaaltoimingud. Üks osa toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa tominguist sellist toimet ei oma
(teatrite, kinode jms toetamine) - riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksud,lõivud, trahvid). - personali ja vahendite tagamine ning haldusülesannete täitmine 1. 2. 4. §4 Avaliku halduse sisemised funktsioonid Põhifunktsioonid üldfunktsioonid prognoosimine/planeerimine täitmine kontroll erifunktsioonid Abistavad funktsioonid Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel. Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist
prioriteet. Looduskaitse rahastamine riigieelarvest siiski absoluutarvudes aasta-aastalt suureneb, kuid see pole piisav, et katta kõiki konventsioonist tulenevaid kohustusi. Praktilises kohustuste täitmise võtmes tähendab see, et puudus on kvalifitseeritud ja vajalike kogemustega töötajatest, eriti neis valitsussektorites, kus biomitmekesisus pole põhitegevus. Kuna bioloogilise mitmekesisuse kaitse on riiklike haldusorganite jaoks suhteliselt spetsiifiline teema, puudub enamiku haldusasutuste töötajatel vastav koolitus, samuti suunduvad kvalifitseeritud töötajad pigem tööle erasektorisse, kus on kõrgemad palgad. Soovida jätab ka eri sektorite ja asutuste vaheline koostöö ning isegi asutustesisene koostöö, näiteks ei tee eri ministeeriumid piisavalt koostööd (Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne, 2008). Seadused ja rahvusvahelised lepped
2.1 Projekteerimise käik Ehitise kavandamisel võib eristada: projekteerimiseelseid töid, mis lõpevad projekteerimise lähteülesande formuleerimsega, projekteerimistöid, mis põhiliselt lõpevad tööprojekti vormistamisega, projekteerimisjärgseid töid, mis lõpevad garantiikontrolliga. Ehitise kavandamisega on seotud ka: projektlahenduste heakskiitmine tellija poolt, projektlahenduste heakskiitmine haldusorganite poolt (kooskõlastamine). Ehitise kavandamise koordineerijaks ja vastutajaks on tavakohaselt peaprojekteerija (projekteerimise peatöövõtja). Eeldatud on, et selleks on arhitektibüroo või arhitektuuri- projekteerimise litsentsiga projektijuht. Peaprojekteerija korraldab infovahetuse osalejate vahel. Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nimetatakse staadiumideks. Esimeseks tööks ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISIPROJEKT,
Samuti loetakse delikaatseks andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Delikaatsed isikuandmed on ka erinevad biomeetrilised andmed. Kõik muud, igal kujul ja vormis füüsilise isiku kohta käivad andmed on aga isikuandmed. Nende andmete töötlemine ehk mis iganes viisil kasutamine on lubatud üksnes selle isiku nõusolekul või avaliku ülesande täitmiseks haldusorganite poolt. Esimene näide tuleb EIK praktikast. Juhtum pärineb 2003. aastast, mil Politseiakadeemia töötaja võttis haiguslehe seoses raseduse katkemise ohuga. Ta paigutati 14 päevaks haiglasse. Tööandja palus haiglalt täiendavat informatsiooni haiglas viibimise põhjuste kohta ning haigla väljastas sellekohase informatsiooni. Saadud teavet levitati kaebaja töökohas ning seetõttu toimus töötajal stressi tõttu raseduse katkemine
1. avalik haldus organisatsioonilises mõttes avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest jt haldusorganisatsioonidest. S.t "Kess teostab" 2. avalik haldus materiaalses mõttes haldustegevus riikliku tegevuse liik, mida teostavad haldusinstitutsioonid, st täidesaatev tegevus. Sisuline kategooria mis on tunnused, mis eraldab avalikku haldust teistest aladest, millega riik tegeleb. 3. avalik haldus formaalses mõttes haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (=olenemata tegevuse sisust). 3 §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes Võimude lahusus teooria rajajad on John Locke ja Charles de Montesquieu. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti:
Seadusandlik võim annab valitsusele ette piirid, mille raames nad tegtuseda võivad. Parlamendi valimistel enim hääli saanud juhile teeb president ettepaneku valitsuse moodustamiseks. Kui paralment valitsust ei usalda, peab valitsus tagasi astuma. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile või üksikministrile. Kohtuvõim on riigi poolt loodud vaidlusi läbi vaatav ning lahendav organ. Õiguskantsleril on õigus nõuda seadustäitmisi üksikisikult või riigiorganilt. Haldusorganite tegevus 1. Määrusakti andmine 2. Haldusõiguse andmine 3. Haldustoimingute tegemine 4. Haldusleping Toimimise printsiibid: 1 .õiguste kaitse 2. proportsionaalsus kohane; vajalik 3. seaduslik alus Õiguspärane ootus käitutakse õiguspäraseks, haldusorgani tegevus ei või olla sõnamurdlik. Haldusmenetluse oluline põhimõte on uurimisprintsiip aktiivne on avaliku võimukandja. Haldusorgani iga samm on kontrollitav ja vaidlustatav.
kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus, Avaliku teenistuse seadus, ehitusseadus, jäätmeseadus, haldusmenetluse seadus jne 8.3. Kohaliku omavalitsuse määrused Määrus on õigustloov akt ehk seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitusus annab piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Seadusandliku funktsiooni teostamine haldusorganite poolt. 8.4. Määrusandlus kui kohaliku omavalitsuse õigusloome väljendus Kohaliku omavalitsuse õiguse oluline õigusallikas. Peavad vastama PS ja nende üle teostab järelvalvet õiguskantsler. Riigikohus on rõhutanud, et kohaliku omavalitsuse üksus on PS järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus
tähtaja jooksul ei täida TEEMA 6 21. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid. Väline kontroll ( Riigikogu, Õiguskantsler, Riigikontroll, kohus) ja sisemine kontroll ( maavanema järelevalve kohaliku omavalitsuse üle; teenistuslik järelevalve) Halduse kontroll – järelvalve, mida teostatakse avaliku halduse üle, eesmärgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. Halduskontroll jaguneb kaheks: 1) Sisemine kontroll- kontroll, mida haldusorgan teostab ise: Teenistuslik järelevalve- kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. ◦ Võib teha ettekirjutisi või tunnistada kehtetuks Riiklik järelevalve- haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku tegevuse õiguspärasuse üle teostatav kontroll
täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud. Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal, tema esmane funktsioon on ülimusliku juriidilise jõuga õigusaktide (seaduste) vastuvõtmine, millega kehtestatakse kogu riigi ulatuses kehtivaid õigusnorme. Täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele. Kogu nende tegevus peab sealjuures toimuma seaduste alusel ja täitmiseks. Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine. Kohtud moodustavad riigis mitmeastmelise kohtuasutuste süsteemi, mis peab tagama õigusmõistmise kõrge kvaliteedi ja välistama kohtuvigade tekkimise. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku
Riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes: - Seadusandliku võimu organ võtab ülimisliku juriidilise jõuga õigusakte ja eelarve vastu. o Kõrgeimad – rahva esindusorgan ehk parlament (Eestis – Riigikogu) o Kohalikud – kohakile omavalitsuste esinduskogud (linna- ja vallavolikogud) - Täidesaatva riigivõimu organid viivad ellu seadustes ja kõrgemalseisavate haldusorganite üigusaktides sisalduvaid nõusid. o Keskhaldusorganid – nende pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni territoriumi (Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) o Kohalikud haldusorganid – nende pädevus piirdub ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (maavanem) - Kohtuvõimu organid on kohtud, mis moodustavad riigis mitmeastmelise
kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud. · Sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida Teema 6. Halduse kontroll 30. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid Halduse kontroll järelvalve, mida teostatakse avaliku halduse üle, eesmärgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. Halduskontroll jaguneb kaheks: I. Sisene kontroll kontroll, mida haldusorgan ise teeb (3) TRE a. Teenistuslik järelvalve alluvussuhetest teostatav kontroll (põhineb subordinatsioonil) (KOV-s volikogu kontrollib valitsust) a.i. Kontrollitakse haldustoimingute õiguspärasust ja otstarbekust a.ii. Toimingu kohta võib teha ettekirjutusi või tunnistada seda kehtetuks b
Õiguse entsüklopeedia. Konkreetne analüüsitav õigustloov akt, SHKS, asub rahvusliku õiguskorra püramiidi ülevalt neljandal astmel: seadused. Kuigi Riigi Teataja liigitab käesoleva akti märksõna ,,seadused" alla, ei tehta sealjuures vahet ,,konstitutsioonilistel seadustel" ja ,,seadustel". Selleks, et lõigu esimeses lauses toodud väidet motiveerida, tuleb analüüsida märksõna ,,seadused", kui sellist. Seadlused ja määrused on haldusorganite aktid. Kuna SHKS on Riigikogu poolt vastu võetud, asub ta püramiidis kõrgemal. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt: ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt.4 Toodud määratlus ei erista täpselt konstitutsioonilisi seadusi nn lihtseadustest, vaid pigem kordab eelmises peatükis
Sätestab riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. HALDUSMENEETLUSE SEADUS: Seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Seadus reguleerib haldusorganite toiminguid, haldusakti vorminõudeid, dokumentide ametliku kinnitamise korda, haldustoimingu korraldamist. VABARIIGI VALITSUSE SEADUS: Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. (2) Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Täidesaatva riigivõimu asutused on: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused; 3) Eesti kaitsevägi. KEELESEADUS: Reguleeritakse eesti k
Korrakaitse seaduse eelnõus1 mõiste määratlus: "Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine."2 NB! Saab eristada riiklikku järelevalvet kitsas ja laias mõttes: - Kitsas mõttes: korrakaitse seaduse eelnõu mõistes ei ole riiklik järelevalve halduse kontroll, sest korrakaitse seaduse eelnõu kohaselt on riiklik järelevalve suunatud haldusväliste ohtude tõrjumisele, mitte haldusorganite või halduse kandjate omavahelisele kontrollile. 1 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/? page=en_vaade&op=ems&eid=93502&u=20090503093920 (03.05.2009). 2 Eelnõu § 1 lg 7: "Käesolevat seadust ei kohaldata ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel ega ühe haldusekandja poolt teise haldusekandja haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel
Jt Vabariiklikud 1973. aastal 5 Kohaliku Tööstuse ministeerium Sotsiaalkindlustuse ministeerium Kommunaalmajanduse Haridusministeerium kuni 1966 Jt ENSV Ministrite Nõukogu Ülesanded Liiduvabariigi igapäevaelu juhtimine üleliiduliste ja kohaliku parteibüroo direktiivide ja suuniste alusel Aruandlus NSV Liidu MN-le, EKP KK-le, ENSV ÜNP-le ja ÜN-le Kohalike haldusorganite töö suunamine ja kontollimine Valitsusorganid ENSV-s MN = konsitutsiooniline valitsemisorgan (liikmed kogu valitsuse koosseis + valitsusasutuste juhid) RKN/MN Büroo/Presiidium 1943-1989 (1977. aastani konstitusiooniväline organ) = kabinet (liikmed MN esimees ja asetäitjad) MN Presiidiumi operatiivkomisjon 1984-1989 ENSV/EV valitsus 1990-1991 Kohalik haldus Parteihaldus Riigihaldus
riigiteenistujad Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Seadusandliku võimu organ – parlament, esmaseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine (samuti ka riigieelarve); seadusandliku võimu organid liigitatakse kõrgeimateks (Riigikogu) ja kohalikeks (valla- ja linnavolikogud) Täidesaatva võimu organ – valitsus, esmaseks ülesandeks on seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu
Harta tunnustab Euroopa kohalike territoriaalsete korporatsioonide õigust omavalitsusele, jättes igale riigile aga õiguse nende korralduse üle otsustada; 8.3. Kohaliku omavalitsuse määrused 8.4. Määrusandlus kui kohaliku omavalitsuse õigusloome väljendus Määrus on õigustloov akt e seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitsus annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Oma sisult kujutab määrusandlus endast seadusandliku funktsiooni teostamist haldusorganite poolt. Määrusandlus kohaliku elu küsimuses väljendab kohaliku omavalitsuse annete täitmise õigusliku konkretuseerimise olulist eeldust. KOV õigustloovaid akte nimetatakse PS s 139 lg s 1. KOKS 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. Kohaliku omavalitsuse üksus on PS järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandu riigielu küsimuse korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi
õiguskord, law, Recht Subjektiivne õigus – õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim, nt volitus otsustada teatud asja üle ehk õigustus, right, subjektives Recht Legislatuur – seadusandlik võim, võtab vastu legislatiivakte ehk seadusi ja annab ka otsusi ehk üksikakte Legislatiivakt – seadus ja määrus Eksekutsioon – täidesaatev riigivõim (president ja valitsus), annab eksekutiivakte ehk haldusorganite akte ehk haldusakte (määrus, korraldus, käskkiri) seaduse alusel ja täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse aktid – loetakse ka haldusaktideks (määrus, korraldus, käskkiri, otsus) Korporatiivsete organisatsioonide aktid – nt põhikiri, põhimäärus Õiguse akt – nii üldakt kui üksikakt Õigusloomeakt – õiguse üldakt ja üksikakt Õigusakt – üldakt ja üksikakt Õigustloov akt – üldaktid, alati legislatiivakt, olenamata sellest, kas seda võtab vastu
juunil 1789 Rahvuskoguks ning 9.juulil Asutavaks koguks. Sooviti luua uus kord. Kui saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri, toimus rahva seas suur vastuseis. 13. Juuli algas Pariisis suur ülestõus, kodanike relvastatud organisatsioonina loodi rahvuskaart. 14. Juuli vallutati kuningavõimu viimane tugipunkt Bastille vangla. Kuningas jäi võimule, kuid tema ametnikud tagandati. Need asendati rahva poolt valitud kohalike haldusorganite munitsipaliteetidega. Üks tähtsamaid oli Pariisi kommuun, mis osales ka üldpoliitiliste küsimuste lahendamisel. Asutav kogu kaotas 11.august feodaalide eesõigused. Võeti vastu kirikumaade võõrandamise seadus. 26.august 1789 võttis Asutav kogu vastu Munitsipaalne revolutsioon peale seda tagandati kõik kuninga ametnikud ja hukati, linnadesse pandi ametisse linna poolt valitud linnapead ja muud valitud esindajad.
Eristatakse: - keskhaldusorganid, nt ministeerium, amet jne; - kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus. Haldusorganiks on see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea), mis seadusega või selle alusel on määratud avaliku halduse ülesandeid täitma. Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Mõistest "pädevus" tuleb eristada mõistet "volitus". Kui pädevus viitab sellele, milliste küsimustega/millises valdkonnas haldusorgan saab tegutseda/peab tegutsema, siis volitus näitab ära, mida ta konkreetselt teha võib ehk milliseid meetmeid rakendada. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus,
annaabi.ee 
