Õiglane õigus (1)

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Referaat - õigus ja õiglus

....... 8 LISAD.......................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 12 SISSEJUHATUS Tihti tuleb ette olukordi, kus ütleme: „Mul on ju õigus“. Kuid siin ei pea me silmas õigusnormist tulenevat õigustust, vaid õiglust. Kuidas saab riik kindlaks teha, kas vastav seadus on õiglase sisuga või mitte? Kui õigus (seadused) on kooskõlas õiglusega, siis peaks see tähendama ka seda, et valdav osa inimesi järgib neid seadusi (allutab oma käitumise õigusnormile). Indiviidid mõistavad, et õiguspärane käitumine on neile kasulikum kui õigusvastane ja inimesed teadvustavad endale, et see, mis on 2 kasulik üldistes huvides (mis on õiglane ühiskonna jaoks), on kokkuvõttes kasulik ka temale (õiglane ka tema jaoks).

Õigus alused

1

doc

Õiglane õigus

Õiglane õigus · Õigus peab vastama inimeste õigustundele. · Inimesed on läbi aegade unistanud õigusest, mis oleks õiglane. · Õiglane õigus saaks võimalikuks vaid siis, kui õiglase õigusega kaasneks õiglane õigusemõistmine. · Õiguse ja õigluse teeb keeruliseks asjaolu, need mõisted on mitmetahulised. · Mandri ­ Euroopa õiguse väljendusvormiks on seadus, õigus väljendub seaduses. · Eri õiguspiirkondade õigussüsteemides on erinev õigusloome, samuti õiguse rakendamise protsess. · Mida õiglasem on seadusandja, seda enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õigustundele.

Õigus

20

docx

Õigus ja Eetika 20.sajandil

→ Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkondades tingib „õigluse“ kui uurimisobjekti esinemist neljas erinevas tähenduses:  õiglus kui situatsioon – täpne tähendus „õiglus“  õiglus kui loomus – õigluspärasus  õiglus kui omadus – õiglane  õiglus kui väärtusstandard – õiglusidee Tammelo lähtub ontoloogilisest vaatenurgast ja leiab, et kõik neli võivad esineda objektidena: näiteks omadus õiglane võib olla filosoofilise uurimuse objektiks, õigluspärasus poliitilise tegevuse objektiks, õiglus hageja mõttetöö objektiks ning õiglusidee kultuuriajaloolise huvi objektiks.  Õiglus – on liitmõiste, sest eeldab sotsiaalses suhtes vähemalt kahte isikut – sotsiaalne side.

Õigus ja eetika

30

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud (mõõk), teises käes õiglus. Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha

Õiguse entsüklopeedia

15

docx

Õiguse entsüklopeedia

scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused ­ riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad

Õigusõpetus

3

doc

Kas õigus peab olema õiglane

Kas õigus peab olema õiglane ESSEE Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ütleb ,,Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel..., mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele..." (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Mõiste ,,õiglus" on sätestatud põhiseaduses, mis on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument

Õiguse alused

15

doc

Õiguse entsüklopeedia konspekt

nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamise lähtudes sellest, mida tingib sotsiaalne elu ise. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad .Seda perioodi nimetatakse eelajalooks (kirjutamata õigus). Sugukondade otsused ja veritasu. Õiguse ajalugu ­ kirjutatud õigus. Õigus on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada (Cicero). 3. Õiguse tähistamine. Mis on õiglane õigus? Esimene tähistus on jõudnud meieni jurist Celsuse poolt: õigus on headuse ja õigluse kunst (teadus). Selle võttis üle A

Õigus

33

docx

Õiguse üldteooria konspekt

protseduure - normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see norm on saadud teatud protseduure järgides. Diskursuse reeglid formuleerivad sh üldised õiguspärasuse nõuded: - mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Diskursuse piirid saab sisustada läbi reaalse ja ideaalse diskursuse. Reaalne diskursus - kindlaksmääratud aeg, määratud osavõtjate arv, piiratud võimekus rollivahetuseks. Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses (reaalses diskursuses) on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse

Õiguse üldteooria

Kommentaarid (1)