Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu Halduskohtu tööpiirkonda kuulub Tartu Kohtumaja ja Jõhvi Kohtumaja. Kahes halduskohtus kokku tegutseb 27 kohtunikku, nendest 18 kohtunikku Tallinna Halduskohtus ja 9 kohtunikku Tartu Halduskohtus. Halduskohtu pädevust, halduskohtusse pöördumise korda ning menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Halduskohtumenetluse seadustik võeti Riigikogu poolt vastu 25. veebruaril 1999.a seadusega (RT I 1999, 31, 425) ning see jõustus 1.01.2000.a. Halduskohus juhindub lisaks halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustele ka tsiviilkohtumenetluse sätetest, kusjuures tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindudes arvestab halduskohus halduskohtumenetluse erisusi. Käesolevas referaadis käsitletakse halduskohtumenetlusega seonduvat problemaatikat osas,
Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8. Nimeta kohtuasjade liigid, mida kohtus arutatakse? Vastavalt kohtuasjade liikidele on Riigikohtus loodud tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. 9. Millise kohtu juures asub registriosakond? Maakohtus on registriosakond. 10. Millisest kohtuastmest algab kohtuvaidlus? (1) Kohus võib kohtuotsust tehes kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendada, kui:
Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline? Avaliku õiguse ja eraõiguse piiritlemisest sõltub vaidluste lahendamise kohtualluvus ning see, millise menetluse liigiga on tegemist. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku alusel halduskohtus maksuhalduri tegevuse peale; tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel linna- või maakohtus üürivõla nõudes. Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme. Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasus, kuid seejuures
mitte koordinatsioonisuhe) ja; tal on reguleeriv toime, mis väljendub käsus, keelus, loas või millega muudetakse, tekitatakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Üldkorraldus: · Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Halduskohtumenetlus: · Halduskohtumenetluse põhiseaduslikud raamid: Õigus pöörduda kohtusse; Dispositsioonipõhimõte; Õigusemõistmise monopol; Kohtu sõltumatus ja kohtuniku erapooletus; Võimude lahusus ja tasakaal; Kohtumenetlus ei tohi olla ebamõistlikult keeruline. Haldusmenetluse ülesanne: · Kaitsta "nõrgemat poolt"; · Kohtud ei kontrolli kunagi eraldivõetuna haldusotsuste majanduslikku või
käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Varasemast neljast halduskohutust on see aasta saanud kaks halduskohut Tallinna ja Tartu halduskohus (kohtumajad paiknevad ka Jõhvis ja Pärnus), kus on kokku 27 kohtunikukohta. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping.
mille põhjal võis teha järeldusi põhjendamiskohustuse ulatuse kohta. Haldusakti põhjendamise tähendus haldusakti vaidlustamisel Riigikohtu lahendites on Riigikohus lühidalt analüüsinud motiveeringu tähendust haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Haldusakti põhjendamise teema all vajab see probleem kindlasti lähemat käsitlemist. Põhiliselt pakub siin huvi see, kas ja millises ulatuses on võimalik haldusakti puuduliku motivatsiooni kompenseerimine halduskohtumenetluse ajal ning kui suures ulatuses peaks halduskohus kaebuse menetlemisel arvestama haldusorgani koostatud motiveeringus esitatud asjaoludega. Haldusakti motiveeringu tähtsust kaebuse lahendamisel on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt rõhutanud. Kohus on haldusakti motiveerimise vahetult sidunud selle kontrollitavusega haldusakti motiveerimine võimaldab akti seaduslikkust kontrollival asutusel (sealhulgas kohtul) otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Selline sõnastus jätab aga
Sügis 2009 N. Parrest halduskohtud. Halduskohtud alustasid tegevust 1993. aastal 2 ning nende pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, mille lahendamiseks ei ole seadusega ette nähtud teistsugust menetluskorda (halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 2). Kohtute vaheliste pädevusvaidluste lahendamine on tingitud vajadusest „[…] vältida võimalust, et samaliigilisi või isegi sama vaidlust lahendavad erineva pädevusega kohtud erinevate menetlusreeglite järgi. […] Arvestada tuleb ka seda, et erineva pädevusega kohtute moodustamisel ja erinevate menetluspõhimõtete sätestamisel on peetud silmas vajadust tagada õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. *Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. *Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus *Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. *Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus
Malkov_otsus_est.pdf. 17 Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1; Andrejev (viide 3), õigusküsimuste p 1. 18 RT I 2003, 27, 166; RT I, 09.07.2012, 5. 19 Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1. 20 RKKKo 04.11.2011, 3-1-1-81-11, p 22. 21 RT I, 23.02.2011, 1. 22 Rõhutada tuleb, et analoogne täiendus tehti kõikidesse menetlusseadustikesse, vt ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197; RT I, 04.07.2012, 19) § 3331 ja 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (RT I, 28.12.2011, 7; RT I, 29.06.2012, 56) § 100. 23 Vt nt EIKo 30.01.2001, 23459/94, Holzinger vs. Austria (nr 1), millele on viidatud Eesti kohta tehtud EIKo-s 29.01.2009, 43276/06, Missenjov vs. Eesti, p 45. JURIDICA IX/2012 679 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt, see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Eestis on kaks ringkonnakohut, Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus
vaheteol kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga riikides suur tähtsus. Veel enam, selline eristamine on vastavate riikide õiguskordade aluseks. Nõukogude õigussüsteem ei tunnistanud ega teinud vahet era- ja avaliku õiguse vahel. Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende aktuaalseid või potentsiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi- ja
vaheteol kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga riikides suur tähtsus. Veel enam, selline eristamine on vastavate riikide õiguskordade aluseks. Nõukogude õigussüsteem ei tunnistanud ega teinud vahet era- ja avaliku õiguse vahel. Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende aktuaalseid või potentsiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi- ja
teha; 2. MKS ei erista piisava selgusega üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni, kuid õiguspärane oli tugineda MKS § 81 lg-le 4. Nimetatud säte on oma olemuselt kohaldatav ka üksijuhtumi kontrolli menetluse puhul, kuna kontrollmenetluse vaidluseta lõpetamise korral puudub igasugune mõistlik põhjus koostada maksuotsust; 3. tagasinõude põhistamiseks ei piisa maksuhalduri formaalsetele vigadele osutamisest, vaid kaebaja peab halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt esitama tõendeid, miks ta on tasunud liiga palju käibemaksu. Maksukohustlase tõendamiskohustus, et maksusumma määrati valesti, laieneb juhtumile, kui ta on ise maksu deklareerinud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et tema tagasinõue oleks põhjendatud. Kaebaja poolt asjakohaste tõendite esitamata jätmist tuleb hinnata tema kahjuks; 4. kuna maakohtu otsus pärineb rohkem kui kaks kuud hilisemast ajast võrreldes
kohtupidamise oluline garantii. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. KHMS § 31 lõige 1 sätestab, et menetlusosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu PS § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedaste vastu. PPVS § 30 lõige 4: Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluste, arvamuste või seletuste saamiseks.
arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. HKMS § 14 lg 5 sätestab, et protsessiosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. 10. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu Põhiseaduse § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda
küsimust, milleks olid, kas ringkonnakohtu otsuse motiivide vaidlustamine saab olla õigustatav vältiva eesmärgiga ning kas kas maksuvõla ajatamine on lubatud olukorras, kus maksu tasumise tähtpäev on edasi lükatud. Tsiviilkolleegium on leidnud erinevates tsiviilasjades, et otsuse põhjendav osa iseseosvalt võetuna ei mõjuta osapoolte õigusi ja kohustusi. Kuigi riigikohtu 9 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-45-10 halduskolleegium väidav vastupidist, et halduskohtumenetluse sätted iseenesest ei välista ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa vaidlustamist. Kuid halduskollegium tõdeb,et apellatsioonikohtu otsuse põhjendavat osa saab vaidlustada üksnes erandlikel asjaoludel. Riigikohtu lahend peab olema sõnastatud selgelt nii nagu ka madalama astme kohtulahend. Keskmine mõistlik lugeja, kes konkreetses Riigikohtu lahendi vormistamisel ei osale, lähtub lahendi lugemisel, mis kohtuotsuses kirjas on, mitte ei
Maksukohustuslane või muu menetlusosaline, kes leiab, et maksuteate, maksuotsuse, vastutusotsuse, korralduse või muu maksuhalduri haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib taotleda selle haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.
haldusorgan. Halduskohus lahendab vaidlusi, mille üks pool on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma avalik-õiguslikke ülesandeid täites rikkunud inimese (või juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus. Menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Haldusakt, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu akt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks on ka haldusleping (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping). Seaduste ja määruste peale halduskohtusse kaevata ei saa, sest need ei reguleeri üksikjuhtumeid. Halduskohtusse ei saa kaevata ka kohtuotsuste peale – sel
Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb
järelevalve kohtumenetluse seadustik; 2 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest 2. haldusaktide, toimingute ja halduslepingute üle teostatav kontroll – reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. NB! Ükski kohtumenetlus ei alga kohtu omal initsiatiivil – alati peab olema keegi, kes pöördub kohtu poole! 7.1 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Võimalik täidesaatva võimu üldaktide üle – nt ministrite ja Vabariigi Valitsuse määruste, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määruste üle. Järelevalvemenetluse algatamise õigus täidesaatva võimu üldaktide kontrollimiseks: 1. õiguskantsler (kõigi jõustunud üldaktide puhul); 2
läbivaatamine kollegiaalselt see tähendab, et võib nimetada isiku: apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, 1) kellel on vähemalt viieaastane kuhu kuulub kolm kohtunikku. töökogemus ameti- või töökohal, Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. millel töötamise eelduseks on õiguse Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja õppesuunal vähemalt riiklikult halduskohtumenetluse kord on tunnustatud magistrikraad või sellele sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks vastav kvalifikatsioon; halduskohut, milles on kokku 28 kohtunikukohta. 2) kes on töötanud kohtunõuniku või Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kohtujuristina vähemalt kolm aastat; kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi 3) kes on sooritanud kaevata ringkonnakohtusse
Seega on seadus andnud haldusorgani käsutusse piisavalt laia valiku vahendeid, mille abil selgitada asja lahendamise seisukohast tähtsaid asjaolusid. 6 RKHKo 16.06.2014, 3-3-1-25-14, p 10.6. 9 Selle põhimõtte rakendamise tõhusus sõltub siiski haldusorgani enda aktiivsusest nende tõendite kogumisel. Selle kohta on ka olemas RKHK otsus nr 3-3-1-7-17 p 13: ,,Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Haldusasjas nr 3-3-1-24-13 selgitas kolleegium, et vaidlustuskomisjon ja kohtud peavad ka hankeasjas juhinduma uurimispõhimõttest ning tagama omal initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (otsuse p 26)
Maakohtud on esimese astme kohtud ning nad on üldpädevusega kohtuteks ehk üldkohtuteks. Maakohtus arutataksetsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Eestis on 4 maakohut: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu Maakohus. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Eestis on 2 halduskohut: Tallinna Haldus- kohus ja Tartu Halduskohus. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Eestis on 2 ringkonnakohut:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite
korral tuleb kohaldada materiaalõiguse normides sätestatud sundi. 8. Protsessuaalõiguse normid. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust. Sätestavad: *õigustatud ja kohustatud subjektid; *nende õigused ja kohustused vastavates menetlustoimingutes Kriminaalmenetluse Seadustik (KrMS)-reguleerib sätteid, mis puudutavad kuritegevust Väärteomenetluse Seadustik Tsiviilkohtumenetluse Seadustik (TsKMS) Halduskohtumenetluse Seadustik (HKMS) 9. Sanktsiooni mõiste, liigitus. Sanktsioonide all mõistetakse mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: *rakendavate mõjutusvahendite iseloomu ja *neid rakendavate organite järgi – toimub liikluseeskirjade rikkumine, siis politsei või kohus võivad sanktsioone rakendada Eristatakse: *kriminaalõiguslikke s-ne, *haldusõiguslikke s-ne, *distsiplinaarkaristuslikke s-ne jne. Sanktsioonid jagunevad:
kohtunikele, mis tulenevad seadustest. Kohtute tegevust reguleerivad õigusaktid Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid: PS ptk 2 ja 13. Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik tsiviilkohtumenetluse seadustik halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas;
3.6. Puudub alus erandi tegemiseks Sunnivahendit ei tohi rakendada, kui (AtSS § 8 lg 3): 1. AtSS § 8 lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud (nt ettekirjutus on kaotanud kehtivuse, ettekirjutuses sisalduv kohustus on täidetud); 2. ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3. sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4. halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras IV Täitmismenetlus Hoiatuse tegemine on täitmismenetluse esimeseks kohustuslikuks astmeks (erandid § 12). See on meeldetuletus isikule, et ta kohustuse täidaks ning ühtlasi teavitatakse teda tagajärgedest, mis saab, kui kohustust siiski ei täideta. Järgneb haldusesisene menetlustoiming – täitekorralduse andmine (AtSS § 9), mis halduse väliselt legitimeerib konkreetse isiku menetlustoiminguid sunnivahendi adressaadi suhtes.
Eestis on neli maakohut: o Harju Maakohus o Pärnu Maakohus o Viru Maakohus o Tartu Maakohus Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut: o Tallinna Halduskohus o Tartu Halduskohus. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku.
küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid eeluurimisel antud ütlustega, tuleb ikkagi kohtusaalis uuesti kõigil oma jutt ära rääkida ja saalis räägitust tuleb ka otsuse tegemisel lähtuda. Kompromissi soodustamine- Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. 10.5 Halduskohtumenetluse põhimõtted (uurimispõhimõte) Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 10.6 Kriminaal- ja väärteomenetluse põhimõtted (kohustuslikkus e legaliteet, riiklikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte, süütuse presumptsioon) § 5. Riiklikkuse põhimõte Kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel § 6
ning taotleda vara arestimist kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise tagamiseks. 23. Eeltoodud põhjustel on kaebaja kustutatud KMS § 22 lg 3¹ alusel käibemaksukohustuslaste registrist õigusvastaselt. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. MTA 31. märtsi 2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12 ja kohtute otsused kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb tühistada. 24.Kuna Riigikohus teeb otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 4 alusel menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 25.Kaebaja menetluskuludeks asjas on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 30 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ning tasutud kautsjon 25 eurot
räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUSÕIGUS §1. Mõiste §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. §3. Haldusõiguse määratlemine
rikkumine oli tõepoolest tingitud teadmatusest oma õiguste kaitsmise võimalustest. Vaidlustamisviite olemasolul ei saa isik omakorda toetuda väitele, et ta polnud vaidlustamise korrast teadlik ning nõuda seetõttu kaebetähtaja ennistamist. Võimalik vaidlustamisviite näide: „Käesolevat … haldusakti nimetus on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna/Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide … vaiet lahendava organi nimetus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.” 2.4. Muud haldusakti kohustuslikud andmed Lisaks eelpool toodud kolmele haldusakti osale (motivatsioon, resolutiivosa, vaidlustamisviide) peavad HMS § 55 lg 4 kohaselt kirjalikust haldusaktist nähtuma järgmised andmed: 1. haldusakti andnud haldusorgan; 2. haldusorgani juhi või tema poolt volitatud isiku nimi ja allkiri; 3
pooled omama võimalikult võrdseid õigusi. Sellisel juhul on eksimuse tõenäosused võrdsed ning poolte võrdsus aitab vältida vigade tegemist. (nt kui üks pooltest saab eeliseid, suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind.) Halduskohtumenetlus – eraisik kaebab riigi või KOV ametiasutuse poolt tema suhtes tehtud otsuse või toimingu peale. Pooled on kaebaja ja vastustaja. (vt Halduskohtumenetluse seadustik) Tsiviilkohtumenetlus – üks isik nõuab kohtu kaudu teise isiku poolt oma tsiviilõiguste respekteerimist. Hageja esitab kohtusse hagiavalduse, teine pool on kostja. (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik) Kriminaalmenetlus – riik süüdistab isikut süüteo toimepanemises, süüdistaja/prokurör esitab kohtule süüdistusakti, teine pool on süüdistatav, teda esindab kaitsja.(vt Kriminaalmenetluse seadustik)
kartseris oli tuuletõmbus ega ka seda, kas klaasis oli mõra. Kas A nõue kuulub rahuldamisele? Vangistusseadus 19 § 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine (5) Kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. (8) Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus
sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kompromissi soodustamine - tsiviilkohtumenetlus peaks muutuma kodaniku jaoks kiiremaks ja riigile säästlikumaks. Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. 10.5 Halduskohtumenetluse põhimõtted (uurimispõhimõte) Uurimispõhimõte kohaselt on haldusorgan kohustatud haldusmenetluses välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 10.6 Kriminaal- ja väärteomenetluse põhimõtted (kohustuslikkus e legaliteet, riiklikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte, süütuse presumptsioon) Kohustuslikkus ehk legaliteet - kohustab pädevaid ametivõime alustama kuriteo tunnuste sedastamisel
veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. (3) Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. (4) Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele 16. Kaebeõigus Kaebeõigus- Taotluse läbi vaatamata jätmise korral on taotlejal õigus esitada maksuhaldurile vaie vastavalt käesoleva seaduse või pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Maksuhalduri eelotsuses antud hinnanguga mittenõustumise korral kaebeõigust ei ole. 17. Keskkonnanormatiivid Keskkonnakaitses rakendatakse keskkonnanormatiive, millega kehtestatakse keskkonnakomponentide kvaliteedinõuded, lähtudes esmajoones inimese tervisest (keskkonnakvaliteedi normatiivid), ja piirnõuded saasteallikatele (saasteainete emissiooni normatiivid).
Sama kehtib kohtu poolt korralduse või erinõude alusel tehtava menetlustoimingu kohta. Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. Käesolev seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse korra. § 2. Halduskohus Halduskohtuks on eraldi moodustatud halduskohtud, samuti ringkonnakohtud ja Riigikohus. [RT I 2006, 31, 235 jõust. 1.09.2006] § 3. Halduskohtu pädevus (1) Halduskohtu pädevusse kuulub: 1) avalikõiguslike vaidluste lahendamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
Isikuandmete kaitse seaduse § 16 loige 3 alusel otsustan: anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete tootlemiseks teadusuuringus ,,Pahaloomuliste kasvajate esinemine Ida-Tallinna Keskhaiglas aastatel 2013-2017 ravitud venoosse tromboflebiidiga patsientidel" 04.12.2018 taotluses esitatud tingimustel ja mahus. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete tootlemise eesmärk: Uuringu eesmärk on kirjeldada pahaloomuliste kasvajate esinemist VTE patsientidel. Uuringu lisaeesmärkideks on kirjeldada erinevaid kasvaja lokalisatsioone VTE patsientidel; kirjeldada kasvaja staadiumit diagnoosimisel VTE patsientidel; kirjeldada esmakordse (haigekassa andmetel) VTE ja pahaloomulise kasvaja diagnoosimise ajalist vahekorda.
Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et tingimisi karistatu või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu täidab talle kohtuotsuses pandud kohustusi, ning püüab soodustada tema sotsiaalset kohanemist). Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus “Halduskohtumenetluse seadustik”. Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus
otsused, samuti valimiskomisjonide otsused ja toimingud. c) Ehkki seadus ei näe ette igaühe individuaalkaebuse esitamise õigust, on Riigikohtu üldkogu asunud seisukohale, et individuaalkaebuse saab Riigikohus jätta menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele.46 Kõigi täitevvõimu poolsete riivete korral on halduskohtumenetluse näol Eestis efektiivne kohtulik kaitse tagatud. Küsimusi võivad tekitada vahetult seadusest või jõustunud kohtulahendist, samuti väärteoasja kohtuvälise menetleja lahendist47 tulenevad riived. 2. Tsiviilkohtumenetlus. Mitmed seadusega tsiviilkohtute pädevusse antud asjad on oma olemuselt tegelikult avalik-õiguslikud, sest vaidlustatakse avaliku võimu kandja tegevust võimu teostamisel. Samas on kõigil neil juhtudel tugev seos tsiviilõigusega, sest vaidlustatava
Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et tingimisi karistatu või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu täidab talle kohtuotsuses pandud kohustusi, ning püüab soodustada tema sotsiaalset kohanemist). Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus "Halduskohtumenetluse seadustik". Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus
praegu peamiselt prof. A.Aarnio ning prof. R.Naritsa monograafiate vahendusel (Aarnio, 1; Narits,54; Makkonen, 122). Alljärgnevalt esitame Eesti jurisprudentsis seni üldlevinud õigusnormide liigitused. 1. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed - määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad - näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest. Regulatiivne on nt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3: halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister. Reglemendi kinnitamise õigus on üksnes justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev on nt kriminaalkoodeksi (KrK) § 100: tahtliku tapmise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani. Selle normiga kaitstakse üht inimese põhiõigustest - õigust elule. 2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad;
kohtunike personaalne sõltumatus ametialased tagatised kohtunikele, mis tulenevad seadustest . Kohtute tegevust reguleerivad õigusaktid - PS ptk 2 ja 13.Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. Kohtumenetlust, s.t korda, mille alusel toimub kohtus õigusemõistmine, reguleerivad vastavad menetlusseadustikud: kriminaalmenetluse seadustik , tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna
Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid: · PS · Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. · Kohtumenetlus seadustikud- kriminaalmenetluse seadustik; tsiviilkohtumenetluse seadustik; halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib: · põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas;
o Kui ettekirjutuse aluseks olev norm on tunnistatud kehtetuks; o Sunnivahendi rakendamine on edasilükatud, ja o Halduskohus on sunnivahendi rakendamise peatanud. Sunnivahendi rakendamata jätmise otsus tuleb viivitamata teatavaks teha sunnivahendi adressaadile. Nii hoiatus kui ka täitevkorraldus on haldusaktid ning seega ka tühistatavad. Sunnivahendi rakendamine iseenesest on haldustoiming ja adressaat võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras pöörduda kaebuse, esialgse õiguskaitsetaotluse või kahju hüvituse nõudega halduskohtu poole, kui sunnivahendi rakendamisega on rikutud tema õigusi. Sunnivahendite kasutamine on ka eriseadustes sätestamist leidnud – millistel juhtudel tuleb täitmisele asendustäitmine ja millisel juhul sunniraha. Halduse kontroll Kuna halduse olemuseks on õiguse subsumeerimine, siis sisaldab iga haldustoiming endas
võimalus enampakkumisel tegelikult osaleda. Seega peab suulisel enampakkumisel sammu suuruseks olema konkreetne summa, mis oma suuruselt oleks vastavuses alghinna suurusega. Seega oli enampakkumise läbiviija tegevus vastuolus N.Linna linnavara eeskirja paragrahvide 21 lg.3 sätestatud nõuetega, millega rikuti suulise enampakkumise läbiviimise korda. Arvestades eeltoodut, juhindudes N.Linna linnavara eeskirjade paragrahvist 21 lg.3, Halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 4 lg.1, 6 lg.2 p.1, 7 lg.1 ja 26 lg.1 p.1. ja p.3, palun: 1. Tunnistada N. Linnavalitsuse 16.märtsi 1998.a. korraldus nr.5678 täielikult õigusevastaseks ja tühistada eelnimetatud korraldus täielikult. 2. Kohtukulud panna vastustaja kanda. 3. Nõuda N. Linnavalitsuselt välja toimik 2.märtsil 1998.a. läbiviidud enampakkumise materjalidega. Lisa: 1. Kaebuse ärakiri vastustajale. 2. N.Linnavalitsuse korraldus nr.5678 16.03.98. 2 eks. 3. Protest N
Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju: kinnistusoskond registriosakond kriminaalhooldusosakond Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS, RT I, 23.02.2011, 3; 28.12.2011, 1). Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku.
käitlejale posti teel viie tööpäeva jooksul selle vastuvõtmisest keeldumisest arvates. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] § 36. Järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toimingu vaidlustamine (1) Kui käitleja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toiminguga, võib ta esitada vaide järelevalveasutuse juhile või vaidlustada ettekirjutuse, otsuse või toimingu halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud tingimustel ja korras. (2) Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta käitlejat ettekirjutuses esitatud nõuete täitmisest. (3) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 6. peatükk VASTUTUS § 37. Väetise koostise nõuete rikkumine ja mittenõuetekohase väetise käitlemine
Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline? Avaliku õiguse ja eraõiguse piiritlemisest sõltub vaidluste lahendamise kohtualluvus ning see, millise menetluse liigiga on tegemist. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku alusel halduskohtus maksuhalduri tegevuse peale; tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel linna- või maakohtus üürivõla nõudes. Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme. Näiteks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasus, kuid seejuures ei tohi maksta
Eksamiline ei tule kaasust kollektiivsetest töösuhetest või TVL kohta. Kollektiivsed töösuhted – eksamil vähemasti kaks küsimust selle kohta (2/12) 10. Töövaidluse lahendamine TVKs 10.1 Üldist - Lisaks kohtule, saab vaielda ka TVLs. - TVK-d tegutsevad 1996. aastast. Paljudes riikides on töökohtud (Saksamaa, Soome) – spetsialiseerunud kiirelt töövaidlusi lahendama o 2003 kohalduvad TmkS seadus, 2007 otsuse kättetoimetamisel Halduskohtumenetluse seadus (tööinspektsiooni juures, kuid siiski erapooletud ega puutu kokku järelvalvega) o 2% töövaildustes toimub kohtus, RK aastas 2-4 lahendit aastas - TVK-d lahendavad umbes 2700 töövaidlusasja aastas - enamus vaidlusi toimub ehituse, kaubanduse, transpordi, majutuse ja toitlustuse valdkonnas - TVK-sse pöördutakse pärast töösuhte lõppemist - ca 90% avaldustest esitab töötaja, 10% - tööandja
omandanut kodakondsuse ühepoolse äravõtmise eest toimugu see kas haldusaktiga või automaatselt. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanult võib aga teise riigi kodakondsuse vabatahtliku omandamise tõttu küll Eesti kodakondsuse ära võtta. Kui isik leiab, et Vabariigi Valitsus, valitsusasutused või ametnikud on rikkunud tema kodakondsuse seaduses sätestatud õigusi või vabadusi, siis võib ta pöörduda kaebusega halduskohtusse, kus see kaebus vaadatakse läbi Halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras. 81. Kes otsustab Eesti kodakondsuse andmise, kodakondsusest vabastamise, kodakondsuse äravõtmise? 82. Milles seisneb rahvahääletus kehtiva põhiseaduse kohaselt? Mida kujutab endast rahvaküsitlus? Kas rahvaalgatus on kehtiva põhiseaduse järgi võimalik? 83. Kes ja millise õigusaktiga otsustab Eestis rahvahääletuse korraldamise? Kes ja kuidas kontrollib rahvahääletusele pandava eelnõu põhiseaduspärasust? 84
annaabi.ee 
