I Faktilised asjaolud 1.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille kohaselt kohustus Kostja tasuma müügilepingu alusel saadud ettemaksu laenuna Hagejale laenulepingus sätestatud tingimustel. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning Hageja ütles 2. oktoobril 2012.a. Laenulepingu üles (lisa 3). Kostja edastas 15. oktoobril 2012.a. Hagejale kirja (lisa 4), milles kinnitas, et ei ole laenusummat tasunud. 1 II Õiguslikud põhjendused 2.1 VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse
töölähetusleping, mille alusel lepiti kokku, et kostja saadab hageja töölähetusele Itaaliasse ajavahemikuks 25.mai kuni 31.detsember 2009. Lähetuslepingu kohaselt oli hageja põhipalk 8,3 € tunnis. Hageja oli Itaalias töölähetuses ajavahemikus 23. maist kuni 28. juulini 2009, 16. augustist kuni 9. oktoobrini 2009 ning 3. novembrist kuni 10. detsembrini 2009. Hageja väitel pöördus ta 10.detsembril 2009.a tagasi Eestisse ning kostja teatas, et tal pole võimalik hagejale Eesti tehases tööd pakkuda. Kostja teavitas hagejat tekkida võivast võimalusest asuda tööle Poola objektil ning palus olla kodus ja oodata sellekohast teadet. Hageja jäi koju ootele ning sai 27.detsembril 2009.a kirja, milles kostja nõudis selgitusi hageja tööle mitteilmumise kohta. Hageja vastas kostjale, viidates nendevahelisele kokkuleppele Poola töölähetuse kohta. 8. jaanuaril 2010 sai hageja kostjalt käskkirja töölepingu lõpetamise kohta
10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Hageja on hagi esitanud Harju Maakohtusse ning väidab, et kostja elukohajärgses kohtus asja lahendamine põhjustaks talle suuri ebamugavusi ning raskuseid, kuid seadus ei anna võimalust kohtualluvust valida selle järgi, milline kohus on hagejale kõige meeldivam ja mugavam. Hageja poolne kohtu valiku põhjendus on küsitav, sest selle järgi oleks temale kõige lähem kohus hoopiski Pärnu Maakohus. Tulenevalt TsMS § 79 lg 1 oleks hagi tulnud esitada hoopis Viru Maakohtusse. 1.2 Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagi oli õigesti menetlusse võetud, siis leiab kostja, et hageja on ebaõigelt arvestanud hagihinna. Vale hagihind on tekkinud sellest, et hageja on
jaanuaril 2014.a tahteavaldusi allkirjastades laenulepingu, kus on selgelt määratletud kõik laenulepingu olulised tingimused. VÕS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei ole täitnud laenulepingu punktis 2 tulenevat kohustust tasuda ostu eest lõplikult 12. veebruariks 2014. Kostja selline käitumine annab hagejale põhjuse eeldada, et ka edaspidi ei täida kostja omi kohustusi. VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmist, kui võlgnik rikub maksmise kohustust. Taotlus hagi tagamiseks Arvestades asjaolu, et hagiavalduse rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks kostjal vara ja rahaliste vahendite puudumise tõttu, leiab hageja, et on otstarbekas ja mõistlik hagi tagamiseks keelata kostja pangakonto toimingute tegemine, milleks arestida
kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks oli seega 2 045 900 krooni. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja aktsiad välja ostma viie tööpäeva jooksul alates päevast, mil hagejale kuulub 100% AS Satwo aktsiaid, kuid mitte hiljem kui 1. mail 1998. a. Hageja omandas kõik AS Satwo aktsiad 22. augustil 1997. a. Hageja esitas kostjale teate, milles nõudis pooltevahelise lepingu täitmist. Kostja rikkus lepingut ja pole aktsiate eest tasunud. 2. Vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud kostja hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et pooltevaheline leping on aktsiate optsioonileping. Selleks ajaks, kui kostja sai teada
AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale
VOLIKIRI 01.09.2013.a., Tallinnas. Käesolevaga OÜ .........., reg. kood ......., asukohaga ........., tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse liikme ................ isikus, volitab kommertsdirektorit esindama firmat OÜ ............ kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute eest, esitama firma nimel avaldusi ja pretensioone, samuti ajama tsiviil-, kriminaal-,haldus- ja muid asju kõigis kohtu-, politsei- ja haldusasutustes kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale, kolmandale isikule ja kahjukannatajale, sealhulgas õigusega esitada iseseisvad hagisid, õigusega asja üleandmiseks vahekohtule, täielikult või osaliselt hagist loobumiseks, hagi õigeksvõtmiseks, hagi aluse muutmiseks, kokkuleppe sõlmimiseks, kohtulahendi peale kaebuse esitamiseks, täienddokumentide sissenõudmiseks esitamiseks ning väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmiseks, samuti vaidluste algatamiseks dokumendi võltsituse kohta. Volikiri kehtib 01. septembrini 2014
(TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi). 3-2-1-75-10 p 14 (parkimisleping),
krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. aprilli 2003. a koostööleping ei sisalda tüüptingimusi ega ole käsitatav tüüplepinguna. Hageja väide, mille kohaselt
27.06.2015 koos 2300 euro suuruse intressiga ning kostja koostas võlgnevuse kohta ka kirjaliku võlatunnistuse (lisa 3 võlatunnistus). Võlgnevust ei ole kostja tagasi maksnud. 3. Hageja ja kostja leppisid mõlemas laenulepingus kokku viivisemäära 0,1% päevas (lisad 2 ja 3). 4. 19.06.2015 sõlmisid hageja ja kostja laenude tagamiseks lepingu, millega lepiti kokku kostjale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz A 160 omandi üleminek hagejale (lisa 4 võõrandamisleping). Lepiti kokku, et hageja võib sõiduauto võõrandada juhul, kui kostja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. 5. 07.09.15 sõlmisid hageja ja kolmas isik Rainer Küpsis müügilepingu, millega hageja müüs kostjalt saadud sõiduauto kolmandale isikule 950 euroga (lisa 5 müügilepingu juurde kuuluv teatis). 6. 18.06.2015 tellis kostjalt võla sissenõudmiseks hageja inkassoteenust OÜ-lt
vahelist praktikat .” VÕS § 1 lg 2 – nn segalepingu sõlmimine ei ole välistatud RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 lepingu muutmine Asjaolud: Osaühingu Plaadimehed (hageja) esitasid hagi MASON EHITUS OÜ (pankrotis) (kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist
AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale
kokku, et kuna elamuga kinnisasi jääb kostjale, kohustub kostja omandama korteriomandi ja koormama selle tähtajalise tingimusliku tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Kolleegiumi seisukoht: Lisaks on hageja toonud nii hagiavalduses kui ka muudes menetlusdokumentides välja asjaolu, et kui vaidlusaluste lepingupunktide tühistamiseks ei peaks olema alust (ähvardus ja vägivald ei viinud hagejale kahjuliku lepingu sõlmimiseni), on lepingupunktid tähised, kuna need on vastuolus heade kommetega. Heade kommetega vastuolu põhjendas hageja sellega, et kostja teadis, et hageja sõlmib endale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel lepingu erakorralise vajaduse tõttu vabaneda vägivaldsest suhtest. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal
laulikut välja andes ning laulupäeval esitades tulu saamiseks. 3. Pealegi, kui Luule lapsed hakkavad kõikidelt talgulaulu kasutajatelt ja esitajatelt autoritasu nõudma, siis keegi ei soovigi seda enam laulda ja talgulaul unustatakse ning see läheks kaotsi. 4. Üleüldse pole eetiline küsida hoolduskulude katmise eesmärgil Luule loomingu eest autoritasu, sest iga lapse kohustus on oma vanemate eest hoolitseda. Kohtunik: Ma annan sõnajärje üle hagejale. hageja : Auväärt kohus. Minu arvates, ei olnud Maril õigust lihtsalt omapead kasutada ema Luule teost. 1. Meie maksime ema hooldamisega seotud suured ravi- ning hooldekulud, ning meil on õigus saada ema loomingust tulenevat autoritasu. 2. Maril pole õigus kasutada võõrast vara ilma küsimata, see on vargus. 3. Pealegi pole eetiline jätta märkimata selle auväärt teose juurde tema päris autor . Seega küsimus teile, auväärt kohus
lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kui viivisenõude lahendamiseks esitatud faktilised asjaolud oli puudulikud tulnuks ringkonnakohtul hagejale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust. Seega jättis ringkonnakohus seadusest tuleneva selgitamiskohustuse (TsMS § 348 lg 1, § 351) täitmata TsMS § 230. Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus (1) Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise
Kohtuotsuse liigendus on selge ja korrektne, oli tagatud sidusus, mõttearendus on jälgitav (sai eristada iga seisukohta ja otsust ning asjade käik oli järjestatud vastavalt toimunule) Samuti oli lugedes kergesti leitav alguspunkt. 4. Mitte juristi arvamus Mina, kui mittejurist arvan, et hageja probleem oli arusaadav ja mõistetav, kuna iga inimene tahab saada tasu tehtud töö eest, kui tegu ei ole just vabatahtlikuga. Antud juhul jäi hagejale ainult töö tegemise rõõm. Tundus veider, et inimesega lõpetatakse tööleping ilma igasuguse selgituseda, seejuures veel tööraamatut tagastamata. Tuleb tõdeda, et hageja miinuseks on põhimõtteliselt olematu eesti keele oskus, mille tagajärjel ta ei Tallinn 2011 TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus
AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2017 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2017 väljastas hageja kostjale arve 120 eurot, millest 100 eurot moodustas parkimistasu ning 20 eurot käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 100 eurot Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ole hagejaga väidetava võla aluseks olevat lepingut sõlminud. Kostja ei olnud teadlik, et ta pargib eramaale. Narva mnt 50 hoovialale sisenemist ei piiranud tõkkepuu,
Hiljem nõude suurendamise ja täiendamise avalduse kohaselt nõudis hageja uut hüvitist 4,78 mln kr ning viivist 322K kr o AÕS § 35 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Hoone või osa ruumide valduse üleandmiseks piisas sellest, kui kostja vabatas hoones asuvad ruumid või osa nendest, teatas sellest hagejale ja ei teinud hagejale edaspidi takistusi ruume vallata o Asjaolu, et kostja kätte jäi väidetavalt üks võtmekomplekt, ei oma valduse üleandmise seisukohalt tähtsust, kui eespool nim tingimused olid täidetud. o Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. 5/67
hagi käendaja vastu. Kuna põhivõlgnik tasus kohtumenetluse ajal võla, siis hageja loobus kostja vastu esitatud hagist. 18. Kolleegium leiab, et TsMS § 62 lg 2 alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine VÕS § 78 alusel. 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Käesoleval juhul on kostja põhjustanud hagi esitamise endale käenduskohustuse võtmisega ja selle vabatahtliku täitmatajätmisega. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue esitada. Vastasel korral ei saaks võlausaldaja täies ulatuses oma materiaalõiguslikke nõudeid realiseerida (vt otsuse p 16). 20. Kolleegium märgib, et teistsuguse seisukoha järgi peaks võlausaldaja alati esitama hagi kõikide solidaarvõlgnike vastu, kui
9 kokkulepitud tariifidega. VÕS § 639 lg 2 kolmanda lause puhul on alusetu rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel oluline eelarvet ületava töö keskmine kohalik turuväärtus. Tasu maksmise kohustus ja piirangud 16.04.20 3-2-1- Kasutusele võtmisega tuleb lugeda ehitis vastuvõetuks ning 01 32-01 kostja on TsK § 355 järgi kohustatud hagejale tehtud tööde eest tasuma. 29.09.20 3-2-1- 03 99-03 Nii tsiviilkoodeksi kui võlaõigusseaduse regulatsiooni järgi on RT III töövõtuleping suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. 2003, Töövõtjal on õigus saada tasu siis, kui tööettevõtulepinguga võetud 28, kohustus on täies mahus täidetud. 295 07.11.20 3-2-1- 05 110- Ainuüksi asjaolu, et töövõtja ei ole esitanud nõuetekohast
1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti põhikirja, valiti uus juhatus ja selle esimees
jätmiseks seoses tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumisega hagejal, § 204 alusel nõuda tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrolli. 14. Hageja nõudis elatisraha. Kohtuistungil teatas hageja esindaja, et pooled on jõudnud omavahel kokkuleppele, mille kohaselt hageja loobub elatisrahast alaealise lapse ülapidamiseks, kes jääb tema kasvatada. Kostja kohustub omakorda lahkuma poolte ühisest korterist ja jätab kogu ühisvara hagejale. Hageja ja kostja palusid kohtul kokkulepet kinnitada. Kuidas peab kohus toimima? Peab selgitama pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi ( TSMS § 432- ei saa enam sama nõudega st siin sma perioodi eest elatise nõudega kohtusse uuesti tulla), võib küsida istungil ka hagejalt endalt, kas jääb loobumise juurde. Istungil protokollitakse hagist loobumine ja võetakse protokolli allkiri loobumise kohta ( TsMs § 429 lg 1, 2 ) ja kohus teeb määruse
kirjalikus vormis kohtule. Hagejat abistasid väiteid ja esitasid tõendeid.Kui hageja faktid juristid.Nõudlus tehti teatavaks kostjale-võis osutusid tõendatudk , rahuldas kohtunik esitada oma vastuväiteid kohtule. Kostja hagi.Kohtunik võis otsuse teha ainult kutsuti kohtusse-kui ei tulnu pidi maksma formulas toodud faktide alusel. Kohtunik trahvi.Kohust kõrvalehiiliva kostalt võeti pidi hagi tagasi lükkama kui selgus, et hageja varandus ja anti hagejale.Kui kostja võttis oli nõudnud rohkem kui talle kostja süü omaks lõpetati menetlus.Preetor, kas võlgneb.Kohtuniku otsus lahendas poolte luges hagi vastuvõetuks või lükkas vaidluse tagasi.Järgnes asja arutamine kohtuniku juures-in iudicio Suurt osa mängis kostja vaie-exceptio. Kostja võis nõuda uuel esitamisel, et asja enam ei arutataks jne.-exceptio rei iudicatae
Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mittetäitmisel sattus võlgnik võlausaldaja käsutusse. 60 päeva raudus, 3kord aturul, kui ära ei ostetud, siis ori v surm.Tapetud v müüdud võlgniku vara jäi kreeditorile. In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon Lepingute klassifikatsioon: Reaalsed-lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja üleandmine ühelt isikult teisele Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest
Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Võib üritada jõuda kokkuleppele kaasomanikega juurdeehitise ruumi jagamisega. Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt osapoolte kokkuleppele tuleks juurdeehitis kanda lähtuvalt kokkuleppest kanda kinnistusraamatusse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud.
juhusliku võimatuse eest (par 287) Põhimaterjal: Kommentaar §§ 80 - 90. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-160-00 (1) -Tallinna Ringkonnakohus mõistis välja AS Flora'st OÜ Floco kasuks 10 100 kg PF lakki. Kohus tuvastas, et see hulk oli neil olemas ning peavad nad seda Floco'le üle andma. Aluseks oli AÕS § 80 lg 2. 4 aastat hiljem Floco esitab hagi, milles nõudab Florast TsK § 448 lg 1 ja AÕS § 29 lg 2 alusel 352 490 krooni, kuna aine, mida kostja hagejale üle anda tahtis, ei olnud PF lakk, vaid AS Eesti Värv spetsialistide 2. juuli 1996. a arvamuse kohaselt tundmatu tooraine segu. Kostja ei ole oma kohustust lakk hagejale üle anda täitnud ja peab hüvitama sellega tekitatud kahju. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata, sest see oli esitatud valel alusel. Kohus leidis, et poolte vahel on asjaõiguslik suhe. Kostja ei ole hagejale lepinguvälist kahju tekitanud ja hagi ei saa rahuldada TsK § 448 lg 1 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 31
isiku suhtes muid menetlustoiminguid. Sellisel juhul hagi teise kohtusse esitada ei saa, samuti ei saa toimingut teha teises kohtus. Üldise kohtualluvuse korral esitatakse hagi kostja elu- või asukoha järgi. Alternatiivne kohtualluvus ehk kohtualluvus hageja valikul: sellega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Hagejale on antud võimalus valida kohut, kuhu hagi esitada. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kokkuleppeline kohtualluvus: pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe, st et nad on sõlminud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks kindlas kohas. Kohtualluvuse kokkulepe võib olla ka tühine ega oma pooltele õiguslikult siduvaid tagajärgi. Seosalluvus: hagimitme kostja vastu, kes elavad või asuvad erinevate kohtute tööpiirkonnas,
legis actio per sacramentum- vindikatsioonihagi, asja väljanõudja hoidis kohtus ühes käes kepikest ja teises seda asja ja ütles - ... , järgneb conravindicatio- kostja lausub samad õsnad ja puudutab samuti asja kepiksesega, maistraat- mittetite ambro rem, pooled eistasid oma õiguslikud alused, hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale..... legis actio per iudicis arbirive postulationem- protsessi pooledtaotlesid kohtuniku või vahekohtuniku määramist, kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks, algul vaid kindla rahasumma nõudmiseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse ise määrata , võis nõuda ka millegi väljaandmist
samuti asja kepiga, see tegevus kannab nime contravindicatio. Seejärel astus tegevusse magistraat, hüüdes: Mittite ambo rem jätke mõlemad asjad rahule. Pooled võtsid kepid ära ja hageja pöördus kostja poole küsimusega, mille alusel see vinditseerib. Kostja võis anda vastuse, võis ka mitte vastata, seletades, et niisugune on tema õigus. Peale seda pöörduski hageja kostja poole ettepanekuga määrata sacramentum. Analoogilise ettepaneku tegi ka kostja hagejale.16 Oluline on ka summa sacramenti, mille mõlemad pooled pidid hoiule andma ning see, kes kaotas protsessi, kaotas ka oma raha riigi kasuks. Kohtuasja käigus ei määratud sanktsioone, oluline oli ainult faktide tuvastamine.17 Sacramentum´i suurus oli seaduses fikseeritud hagides väärtusega 1000 assini 50 assi, kui hagi väärtus üle 1000 assi 500 assi, hagides isiku vabaduse kohta alati 50 assi.18
Harju Maakohus tegi 12.mai 2008 otsuse, millega kohustas lõpetama mängufilmi ,,Magnus" avaldamise/levitamise Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides ja mujal, samuti mängufilmi ,,Magnus" levitamise kõikvõimalikes muudes taasesitamist võimaldavates vormides, sealhulgas DVD-l, veebilehekülgedel ja muude andmekandjate kaudu nii Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides kui mujal seitsme aasta jooksul kohtuotsuse tegemisest. Märtsis 2007.a Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sai hagejale 2006.a oktoobris teatavaks, et kostja (stsenaristi ja rezissöör) eestvedamisel, on lähiajal valmimas mängufilm, mille stsenaarium põhineb hageja ja tema perekonna eraelus juhtunud tragöödial. Filmi stsenaristi ja rezissööri väitel oli toodetud mängufilm, mille stsenaarium on nende endi poolt välja mõeldud, tegemist on reaalsetest isikutest inspireeritud, kuid siiski fiktiivsete karakteritega, mille kujutamine ei riku hageja õigusi.
säilitamiseks ja kasutamiseks. Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt Korteriomandiseaduse § 5 tuleb esitada uus kinnistamisavaldus, kus märgitakse korteriomandite reaalosade ja kaasomandite mõtteliste osade suurused. Kinnisasja senine registriosa suletakse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud.
Lisaks mancipatio, in iure cessio kuulus siia ka usucapio-igamine. Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing. See toimus võõrandaja ja omandaja, 5 tunnistaja ja kaalumehe-libripen-si juuresolekul. Võõrandatav ese pidi ka kaasas olema. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse. In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Omandiõigust võis edasi anda muude vahenditega-acquistiones naturales.Siia kuuluvad Traditio-asja üleandmine, occupatio-mitte kellelegi kuuluva asja vallutamine, vilja omandamine, millele lisandus hiljem hulk teisi. Omandiõiguse saamise viisid: 1. Esialgsed omandamise viisid – acquisitio originaria-juhus, mille puhul omandi omandaja õigus pole rajatud kellegi teise isiku õigusele.Omandiõigus asjale tekib esmakordselt antud isiku käes
asja ütles: Väidan, et see ori kuulub mulle kviriitlikust õigusest tuleneval alusel; nagu ütlesin, sina vaata, mina olen oma vabastamiskepi peale pannud Järgneb contravindicatio: kostja lausub samad sõnad ja puudutab samuti asja kepikesega. Masgistraat: Mittite ambo rem Pooled esitasid oma õiguslikud alused. Hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale. Sellega oli I staadium lõpenud. Protsessi kaotaja kaotas sacramentum'i Otsuses tuvastati ainult fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi 2. Legis actio per iudicis arbitrive postulationem Protsessi pooled taotlesid kohtuniku (või vahekohtuniku) määramist Kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks
hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Kompromissi sõlmimisel tagastatakse hagejale pool menetluse alustamiselt tasutud riigilõivust, mistõttu on see ka menetluskulude kandmise seisukohalt pooltele kasulik. 25. Hagi tagamine, selle abinõud, asendamine ja tühistamine, edasikaebamise kord Hagimenetlus algab hagi esitamisega, millele võib eelneda või järgneda hagi tagamise taotlus: pool võib taotleda hagi tagamiseks varale aresti seadmist, toimingute tegemise keelamist vms, kui on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine raskendab või teeb võimatuks kohtuotsuse
Vaidluse kaotanud B esitab apellatsioonkaebuse ja nõuab maakohtu otsuse tühistamist menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Milline on õiguslik hinnang toimunule? §32 ja 33 võib olla ka muus keeles kuid peavad olema ka eesti keeles 8. Kohus lahkus nõu pidama, kuulutades, et otsus tehakse avalikult teatavaks kolme päeva pärast kell 13.00. Seejärel lahkus kohus nõupidamistuppa ning talle järgnesid sinna ka sekretär ja istungit kuulanud üliõpilased. Nimetatud asjaolu oli hagejale, kelle nõue jäeti rahuldamata, põhjuseks, miks ta palus kohtuotsus tühistada, kuna tema arvates rikkus kohus nõupidamistoa saladust. Kas kohus tegi õigesti? §21 kohaselt 1) Kohtu loal võib kohtu nõupidamisel ja hääletamisel peale asja otsustavate kohtunike viibida ka samas kohtus oma juriidilise hariduse omandamise raames viibiv või nõustajana töötav isik, samuti kohtunikukandidaat, kes on selle kohtu juures täiendusõppel ja kelle erapooletuses ei ole põhjust kahelda.
õigus nõuda vähendamist §113 lg8 + §162 Erinormid :VÕS §415 lg1, TsÜS §86, keeld nõuda leppetrahvi või käsiraha maksega viivitamisel Viivise vähendamist tuleb nõuda esimeses astmes, kohtul on õigus viivist vähendada ainult maksmiseks kohustatud poole nõudel +§114 Nõude esitamise eeldused: kehtiv võlasuhe kohustust on rikutud Rikkumine ei ole vabandatav või muul põhjusel ei vastuta Kahju ei põhjustanud võlausaldaja hagejale on tekkinud või tekib kahju kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga
o Õigus asja vallata o Õigus asja kasutada o Õigus asja käsutada(väga oluline) Omandiõiguse tekkimine: o Mancipatio- pidulik võõrandamise tehing, 5 tunnistajat + kaalumehe juuresolek + võõrandatav ese. Vorminõuete rikkumine tõi kaasa tehingu tühisuse. o In iure cessio- kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja, omandaja esineb hagejana ja väidab, et teatud asi- maatükk kuulub talle. Kohus mõistab asja hagejale. Teiseks omandiõiguse saamise viisiks: o Algne omandamine- asja omandaja õigus pole rajatud kellegi teise isiku õigusele sellele asjale. Omandiõigus asjale tekib esmakordselt antud isikul. Nt peremeheta asja haaramine kellegi poolt. Algse omandamise viisid: 1) Occupatio- asja haaramine tahtega seda endale pidada, vallutada saab ainult mitte kellelegi kuuluvat eset. Need on:
kirjalikus vormis kohtule. Hagejat abistasid väiteid ja esitasid tõendeid.Kui hageja faktid juristid.Nõudlus tehti teatavaks kostjale-võis osutusid tõendatudk , rahuldas kohtunik esitada oma vastuväiteid kohtule. Kostja hagi.Kohtunik võis otsuse teha ainult kutsuti kohtusse-kui ei tulnu pidi maksma formulas toodud faktide alusel. Kohtunik trahvi.Kohust kõrvalehiiliva kostalt võeti pidi hagi tagasi lükkama kui selgus, et hageja varandus ja anti hagejale.Kui kostja võttis oli nõudnud rohkem kui talle kostja süü omaks lõpetati menetlus.Preetor, kas võlgneb.Kohtuniku otsus lahendas poolte luges hagi vastuvõetuks või lükkas vaidluse tagasi.Järgnes asja arutamine kohtuniku juures-in iudicio Suurt osa mängis kostja vaie-exceptio. Kostja võis nõuda uuel esitamisel, et asja enam ei arutataks jne.-exceptio rei iudicatae
tegemise keelamist vms, kui on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine raskendab või teeb võimatuks kohtuotsuse täitmise kui hagi rahuldatakse. Hagi tagamine ei oma mõju selle kohta, kas hagi ka rahuldatakse või mitte. Järgmisena kontrollib kohus hagi vastavust nõuetele ja riigilõivu tasumist. Riigilõivu määrad on leitavad riigilõivuseadusest. Kui mõni nõuetest on täitmata, annab kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja ei kõrvalda puudusi hagis, siis hagi menetlusse ei võeta ja loetakse, et selles asjas pole hagi esitatud. Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse nõuetele, võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Ühtlasi antakse kostjale tähtaeg hagiga nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks ning seisukoha võtmiseks
· Omastavad asesõnad (Pronomina possessiva) Meus, a, um (m, f, n) (minu) Rea mea est (asi on minu oma) Fundus meus est (maatükk on minu oma) ...ex iure Quiritium (kviriitliku õiguse alusel) · Eitavad asesõnad (Pronomina negativa) Nemo (mitte keegi) Nihil (mitte miski, mitte midagi) Ladina keeles on vaid ühekordne eitus! HARJUTUS 18 LK 85 Illius vicini tolle naabri (genitiiv) Ei actori sellele hagejale (daativ) Horum imperatorum nende imperaatorite (genitiiv) Hoc edictum see käsk/seda käsku (nominatiiv/vokatiiv/akusatiiv) Illi mores toonased tavad (nominatiiv) ARVSÕNAD (NUMERALIA) Tabel lk 114 2013 MMXIII Duo milia tredecim (cardinalia) Annus bis millesimus tertius decimus (ordinalia) (mitmes aasta?) Annus, i m. Millal? abl. Anno (Domini) (a.D.) bis millesimo tertio decimo.(2013ndal aastal meie ajaarvamise järgi)
menetlusnormi rikkumine. Kui hagi esitatakse mitme kostja vastu, kes elavas või asuvad erinevate kohtute tööpiirkonnas, on hagejal õigus valida kohut. Vastuhagi ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi esitatakse sellesse kohtusse kus vaadatakse läbi põhihagi. Valele kohtule esitatud avalduse võib kohus kas õigele kohtule edasi saata või keelduda määrusega asja menetlusse võtmisest ning saata see koos selgitustega hagejale tagasi. Isikul on õigus paluda kohtul eelnevalt kindaks määrata kohtualluvus, kui kohtualluvuse küsimus ei ole selge. Taotluse saab esitada koos tulevase hagiga. Kohtuvõimkond asja liikide järgi Eestis on eraldi halduskohtud, mille ülesandeks on lahendada avalik-õiguslikud vaidlused ehk vaidlused, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja kas riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikku võimu teostava isiku näol ning teiseks pooleks füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik
kehavigastuse tekitamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumise korral. Ka selliseid kaasuseid on RK palju lahendanud. 3-2-1-91-14, kus RK selgitas, et tuleb eristada omavahel lähenemiskeeldu ja liikumispiirangut, need ei ole kattuvad müisted. Liikumispiirang on see, et kostja ei tohi sellel tänaval kõndida või hageja majale minna lähemale kui 100m. Lähenemiskeeld on aga see, kui ta e itohi hagejale endale läheneda. 90. Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded? § 150 on üldsäte. Lg 1 järgi aeguvad nõuded kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja kahjutekitaja isikust. Igal juhul on nõuded aegunud 10 aasta jooksul. Lisaks on deliktiliste nõuete puhul olulised mõned erisätted, nagu § 153, mille puhul teatud rikkumiste puhul on esmane aegumistähtaeg 3 aastat, aga
reeglid olid suuremalt osalt koondatud protsesstüüpsüsteemi, mis koosnes mitmesajast protsessitüübist. Inglise õiguskorra aluseks ei olnud arenenud seadusandlus, vaid elementaarne õiguskujutlus põhimõttel- kes oli sõlminud lepingu, sellel oli õigus saada kokkulepitud objekt vastaspoolelt endale ja tal oli õigus jõuga äravõetu tagasi saada. Inglise protsessil võis kostja kaitsta end 12 vandemehega. Kostja kinnitas range formaalsusega, et ta ei võlgne hagejale väidetavat summat. Protsessitüüpide raames arenes välja diferentseeritud materiaalsete reeglite kompleks. Juhtivaks ametkonnaks oli kantsler. Kantsler andis välja uusi materiaalseid õigusreegleid, kasutades selleks juriidiliste nõuandjate abi. Hiljem ilmus kantsleri loodud register of original writs- see toimis protsessitüüpide kataloogina. Oluline oli, et hageja valiks õige protsessitüübi, valides vale hagi, kaotas ta protsessi. Kui
Vt ka Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades 3-2-1-160-09 ja 3-2-1-26-10. Kas ja mille poolest nimetatud kohtuasjade asjaolud erinevad eeltoodust? Kas ja kuidas need mõjutavad vaidluse lõpptulemust? 3-2-1-160-09: Hageja töötas taksojuhina kostja firmas. Hageja: ei saanud palka, kostja lõpetas ootamatult töölepingu. Kostja: hageja ütles, et on FIE ja tööleping sõlmiti töövõtulepingu varjamiseks, lepingus oli kirjas, et kostja ei maksa hagejale palka. Maakohus: Taksojuhid tegutsevad tavaliselt FIE-dena ja töölepingud sõlmitakse erandjuhtudel. Ringkonnakohus: Hageja ei ole FIE-na registreeritud, aga Tallinnas saab litsentsi ainult töölepingu või FIEna töötav isik, seega pidi olema tööleping. Teistega oli ka tööleping. RK: Kui lepingul on töölepingu ja ka muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, on tegemist töölepinguga. Kuna poolte vahel kokkulepitu, et
töövõtuleping. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra
Kolleegium peab vajalikuks märkida, et juhul kui kohus tuvastab 2002. a testamendi tühisuse ja tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui kostjal, kelle kasuks testament tehti, puudub pärimisõigus ning seaduse või testamendi alusel ei ole seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on otsusevõimetu isiku tehtud testament tühine ja sellel ei ole muu pärima õigustatud isik pärandit vastu võtnud, ei ole hagejale vaja pärandi vastuvõtmise tähtaega algusest peale õiguslikke tagajärgi. ennistada. Sellisel juhul peab hageja PärS § 118 lg 3 järgi võtma pärandi vastu 10 aasta jooksul alates pärandi avanemisest. Notari antud pärandi vastuvõtmise tähtajal ei ole sellisel juhul testamendi 13
Euroopas oli olemas seadusandlus. Inglismaal ei olnud seadusandjat, vaid olid olemas hagitüübid, mille järgi asju lahendati. Kui kaks isikut sõlmisid lepingu, mille järgi peab kinkima, siis teisel on kohustus saada (leping). Kui üks võtab jõuga ära, siis teisel ka õigus jõuga võtta (vaidlus). Vasali contra hertsog. Tekib vaidlus ja vasall võtab käest kirja ja läheb kantsleri juurde. Kutsutakse ka teine pool kohale ja kui keegi ei ole nõus loobuma, siis minnakse edasi kohtusse. Hagejale ja kostjale antakse hagid kaasa ja minnakse serifi juurde. Serif valib kaks meest ja moodustatakse zurii ja nemad siis otsustavad , kellel on õigus. Kohtunik lihtsalt formuleerib otsuse. 22 15. Uusaeg 1500-1800. Euroopa kriminaalprotsess. Kõige paremaid tulemusi saavutati krim.protsessi ja krim.õiguse reformimisel. Krim.protsess oli 18 sajandil veel primitiivne
Vt ka Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades 3-2-1-160-09 ja 3-2-1-26-10. Kas ja mille poolest nimetatud kohtuasjade asjaolud erinevad eeltoodust? Kas ja kuidas need mõjutavad vaidluse lõpptulemust? 3-2-1-160-09: Hageja töötas taksojuhina kostja firmas. Hageja: ei saanud palka, kostja lõpetas ootamatult töölepingu. Kostja: hageja ütles, et hageja on FIEks ja tööleping sõlmiti töövõtulepingu varjamiseks, lepingus oli kirjas, et kostja ei maksa hagejale palka. Maakohus: taksojuhid tegutsevad tavaliselt FIE-dena ja töölepingud sõlmitakse erandjuhtudel. ringkonnakohus: hageja ei ole FIE-na registreeritud, aga Tallinnas saab litsentsi ainult töölepingu või FIEna töötav isik, seega pidi olema tööleping. Teistega oli ka tööleping. Riigikohus: kui lepingul on töölepingu ja ka muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, on tegemist töölepinguga. Kuna poolte vahel kokkulepitud, et hageja ei saa
krooni 24 senti. Nimetatule lisandus võlg 3456 krooni 41 senti ja viivis 112 krooni 26 senti. Kokku 4786 krooni 91 senti. 10.10.2001.a. esitas hageja BCA OÜ üürnikule arve nr. K 101 56 üüri ja kommunaalmaksete tasumiseks 2001.aaasta oktoober (üür) ja kommunaalteenuste (september) eest summas 879 krooni 71 senti. Nimetatule lisandus võlg 4786 krooni 91 senti ja viivis 150 krooni 91 senti. Kokku 5817 krooni 53 senti. Käesoleval ajal võlgneb kostja hagejale 4917 krooni 50 senti. Nimetatu ei sisalda viiviseid. Kostja ei ole võlgnevust tasunud, nõudele reageerinud, väljakolimisest keeldub, mõjuvat põhjust maksmata jätmise kohta ei ole esitanud. Elamuseaduse paragrahvid 28, 37 ja 37.4 sätestavad üürileandja õiguse nõuda üüri maksmist ning üürniku kohustuse maksta üüritasu ja kommunaalmakseid vastavalt arvetele. Vastavalt Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse paragrahvile 76 lg., tuleb kohustised
Kui hageja nõudis rohkem, kui kostja talle võlgnes, pidi kohtunik hagi tagasi lükkama, välistades uuestikaebamisõiguse. Kostjal oli õigus vastuvaieteks exceptions. Ta võis tuua asjaolu, miks selle nõudeõiguse täitmine on kostja jaoks ebaõiglane. Kohtuotsuse täitmine Rooma tsiviilprotsessis ei täida riiklikud organid kohtu otsust ei legisaktsioonilises kui formulaarprotsessis. Kohus andis otsuse täitmise õiguse hagejale. Legisaktsioonilises protsessis oli selleks kostja oma võimu alla võtmine (manus iniectio). Samuti oli hagejal oma võimu alla sattunud isikut õigus müüa trans tiberim orjusesse. Formulaarprotsessis pidi hageja peale 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest esitama uue hagi, kui kostja pole vabatahtlikult nõuet täitnud (action iudicati). Siis maksti eelneva kohtuotsusega mõistetud summa kahekordselt trahvina. Alates 2.saj e.Kr hakati pöörama tähelepanu varanduslikule vastutusele
annaabi.ee 
