Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sõnajärg" - 87 õppematerjali

sõnajärg on väga oluline tähendust kandev vahend (eriti analüütilistes keeltes!). Millal sõnajärg muutub? - lause esiletõste / rõhuasetus muutub - lause infostruktuur muuutub (infostr = mida esitatakse uuena, mida tuntuna) Palju rahvast tuli sööma.
thumbnail
2
doc

Grammatika

Mõttekriipsu(de)ga eraldatakse 1) loetelulisand:Kuused, kased ja männid ­ need on minu kõige armsamad puud. 2) rõhutatud lisand:Pille ­ tõeline daam ­ meeldib kõigile. Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses.Sõnade ja fraaside asend lauses ei olene kuigi palju sellest, mis lauseliikmena sõna või fraas esineb. Selles mõttes on eesti sõnajärg suhteliselt vaba. Sõnajärg näitab eesti keeles pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mis on reema (mida millegi kohta öeldakse). Teema paikneb lause algul, lause lõpus on aga reema, mis edastab kõige olulisemat ja kõige uuemat infot. Nt lauses Mercedes jäi seisma Savisaare maja ette on teema Mercedes, lauses Savisaare maja ette jäi seisma Mercedes aga Savisaare maja ette. Rindlause-algab: kuigi;ehkki/ehk küll;olgugi et;vaatamata sellele,et;sellest hoolimata,et...

Eesti keel
217 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hando runneli elulugu

· Meeleolu - mõtlema panev 12 · Stroofid - 3 stroofi · Värsid - kahes esimeses stroofis on 4 värssi ning viimases 3 värssi · Meesriim - olla-olla · Naisriim - aegu-praegu · Riimiskeem - kaks esimest stroofi on paarisriimis ja viimane on ristriim · Kõnekujundid: epiteet - pole võrdlus - pole metafoor - pole isikustamine - pole · Ebatavaline sõnajärg ­ Ei taha mina tagasi vaid kaugeid kuldseid aegu · Zanr ­ poeem · Hinnang ­ Kuna Hando Runnelil on väga mõtlema panevad ja sügava sisuga luuletused, siis oli mul seda väga raske leida. Just see oli üks vähestest luuletustest, mis mulle silma jäi ja mis põhiline, see oli üks vähestest luuletustest, mille sisust ma aru sain. Sellel luuletusel on minu arvates väga hea mõte, millest igaüks võib muidugi erinevalt aru saada. Kõige rohkem meeldibki...

Eesti keel
163 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Karlssoni õpik

Kõiki keeli on kunagi räägitud. Ontogeneetiliselt ehk inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil ehk on kokkuleppeline. Need on kodeeritud süsteemi, mis ongi loomulik keel. Igas keeles on kümneid tuhandeid kokkuleppeid (kass-loomaliige;palavik-teatud seisund). Ka sõnade muutumine, sõnajärg ja grammatika elemendid on kokkuleppelised. Keeltel omavahel on nii sarnasusi kui erinevusi, oleneb ka keelte sugulusest ja sõnade liigist (nt eesti keel -> kolm; soome keel -> kolme). Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks (mingi) keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja->vastuvõtja; Vastuvõtja->kõneleja. Kõnevoolud vahelduvad kuni kõneainet jätkub...

Keeleteadus
113 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Kõiki keeli on kunagi räägitud. Ontogeneetiliselt ehk inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne kui kirjutama. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil ehk on kokkuleppeline. Need on kodeeritud süsteemi, mis ongi loomulik keel. Igas keeles on kümneid tuhandeid kokkuleppeid (kass-loomaliige;palavik-teatud seisund). Ka sõnade muutumine, sõnajärg ja grammatika elemendid on kokkuleppelised. Keeltel omavahel on nii sarnasusi kui erinevusi, oleneb ka keelte sugulusest ja sõnade liigist (nt eesti keel -> kolm; soome keel -> kolme). Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks (mingi) keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja->vastuvõtja; Vastuvõtja->kõneleja. Kõnevoolud vahelduvad kuni kõneainet jätkub...

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kõlakujundid, lausekujundid, mõisted

onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud)...

Eesti keel
108 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa. implikatiivsed universaalid ­ omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a mitteimplikatiivsed ­ kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed ­ üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents ­ lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles....

Keeleteadus
423 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muusika ajalugu barokk

Hiljaaegu ilmus nostalgiahõngulisel plaa dil muusikat Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", mida esitleti naljaga pooleks esimese eesti ooperina. Tõsimeelsemad otsivad seda algust hoopis hilisemast ajast, Evald Aava kandist, ja tõdemus annab taas toitu me kultuurilisele alaväärsustundele ­ läheb veel tükk aega, kuni me ooperilugu sajandipikkuseks saab. Seda võib ju pidada pelgaks mänguks, ent sõnajärg võib palju muuta: jah, mitte "esimene eesti", küll aga Eesti esimene ooper loodi Tallinnas enam kui 300 aasta eest, kõigest kaks aastat pärast esimese saksa ooperimaja avamist Hamburgis! Ühtaegu satub see teos olema ka üks kolmest esimesest säilinud ooperist kogu Põhja-Euroopa saksakeelses kultuuriruumis, ja neist ilmselt meisterlikem. Jutt on Johann Valentin Mederi teosest "Kindlameelne Argenia" ("Die beständige...

Muusika
21 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Stilistika ja reklaamtekst

* Universum hoiab endas veel tuhandeid saladusi, mis ainult ootavad tühi- avastamist, lahendamist. sõna- * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on lisus vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiilivea...

Reklaam ja imagoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti õigekeel

südamlik kontsert, pikk seelik, üllas kunstnik, peen kirjanik, siiras onu, leidlik hani, tagasihoidlik auto, mõru jook, väär komme, öine raport, ootamatu rekord, tõsine vastuolu, leidlik poliitik, ohtlik tegevus. Lause Kesksel kohal on öeldis, mille ümber koonduvad kõik teised lauseliikmed, täpsustades tegevuse sooritajat, aega, kohta, põhjusi ja muid asjaolusid. Nt laulis (kes, missugune; kus, millal, kuidas, miks) Lause sõnajärg Tavaliselt on öeldis lauses teisel kohal. Kirjanik avab lugeja ees suurepärase maailma. Sel aastal võeti vastu negatiivne riigieelarve. Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett. Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui 1) lause algul on määrus ja alus koosneb mitmest sõnast: Möödunud aastal asutasid eestlased ja leedulased koos uue firma. 2) lause algul on viisimäärus (kuidas?): Kiirustades lõi ta väravast mööda....

Eesti keel
241 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Reported speech

REPORTED SPEECH 1. Kui saatelause on olevikus, jäävad kaudkõnes ajavormid samaks. Muutuvad ainult asesõnad ja küsilausetes ka sõnajärg . He says,"I'm fifteen years old." He says he's fifteen years old. He asks me," Where did you live two years ago?" He asks me where I lived two years ago. 2. Kui saatelause on minevikus, muutuvad kaudkõnes lisaks asesõnadele ka asjavormid, mis nihkuvad mineviku suunas, ja ajamäärussõnad (today, this week, yesterday, last year) ning näitavad asesõnad (this, these). Küsilausetes lisanduvad kõigile neile...

Inglise keel
110 allalaadimist
thumbnail
8
doc

11 klassi tasemetöö

Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand ­ erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...

Eesti keel
165 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"

kõnesuhtlus on arenenud ~ saja tuhande aasta vältel. Keelte kirjapanek on hilisem ja vähemlevinud nähtus. 2.rääkima hakatakse enne kui kirjutama. Loomuliku keele vahendusel väljendatud sõnumid vahendavad sisu, mis ei ole sõnumi välise vormiga otseses suhtes. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil (kokkuleppel). Konventsioonidel põhineb kogu keel ­ sõna tähendus, sõna muutmine, sõnajärg , grammatika elemendid. Tavaliselt on eri keelte konventsioonid erinevad. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Kood on süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne (kõneleja-vastuvõtja, vastuvõtja-kõneleja; kõneleja peab arvestama kuulaja eeldusi ja teadmisi)....

Keeleteadus
171 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Inglise keele reeglid

this Monday / week / month / year that Monday / week / month / year this that these those now then ago before soon later Kaudküsimused ­ Reported questions Lisaks asesõnadele ja kirjavahemärkidele muutub kaudküsimuses ka sõnajärg . He asks me: "What time is it?" He asks me what time it is. Passiiv ­ Passive voice Be + mineviku kesksõna (3. pv) Brunch is eaten at the weekends. Paper was invented in china. The bully should be punished. Loendatavad nimisõnad ­ Countable nouns 1. Loendavatel nimisõnadel on ainsus ja mitmus. We have a cat. I like cats. Buy me a hamburger. You can boy hamburgers at McDonald's. 2...

Inglise keel
313 allalaadimist
thumbnail
15
docx

üldkeeleteadus

Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg . Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed. See tähendab, et omadus b võib esineda ühes keeles ainult eeldusel, et keeles on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b. Implikatiivse vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Üldistused võivad olla eranditud, sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega...

Keeleteadus
215 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldkeel

Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa. implikatiivsed universaalid ­ omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a mitteimplikatiivsed ­ kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed ­ üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents ­ lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles....

Eesti foneetika ja fonoloogia
113 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Keeleteaduse alused I

Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) ­ keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) ­ keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...

Keeleteadus
102 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Organisatsiooniline innovatsioon

Ajurünnaku juht on tavaliselt meil neutraalne, suhtudes võrdselt kõigi ettepanekutesse ja eelistamata kellegi ideid. Korraldusest on ka istumisel tähtis osa. Istutakse poolkaares, see tagab kõigile ühtse ja tervikliku vaatevälja. Välja tohib öelda vaid ühe idee korraga, siis läheb sõnajärg ringiratast naabrile. See tagab selle, et kõik saavad sõna ja kõigi ideed paberile. Ajurünnaku käigust teeb tavaliselt kokkuvõtte ajurünnaku juht. Kord tekkis meil olukord, kus ei tekkinud kellelgi korralikku ja kvaliteetset ideed. Sellises olukorras kasutasime nn tagurpidi ajurünnakut. Sel juhul on esimeseks sammuks positiivse ülesande kirjapanemine. Näiteks kuidas ostaksid meie kliendid kindlustustooteid konkureerivatest toodetest rohkem...

Loovus ja innovatsioon
105 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

on komplekt v hulk süntaktilisi omadusi, mis kuuluvad samasse mõistelisse valdkonda (nt aeg) kuuluvaid tähendusi; esinevad üksteisega vastanduvalt (2 aega ei saa kasutada korraga); väljendatakse ühe keele sees tavalisellt sarnasel viisil (ajatunnus mark. verbisufiksiga) igal gram. kategoorial on igas konkreetses keeles kindel arv liikmeid (käändeid 14 e keeles; gram. sugu vene keeles 3 liiget; sõnajärg sks SVO(pealause) ja SOV (kõrvallause) Arv e numerus arv on grammatiline kategooria, mis märgib subtantiividel, proonoomenitel ja nendega ühilduvatell verbidel märgib eristatavat arvu ainus / mitmus / duaal / triaal / paukaal (rohkem kui 3, ent mitte palju) arvukartegooria - sg - pl - du - tr/pk (kui on pk, siis tr peab ka olema - keerukama olemasolul peab olema ka lihtsam olemas olema) sursurunga k. arvukat. on tihiti seotud elususega, nt sg-du-pl / sg-pl (elus / elutu)...

Üldine teatriajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse alused

Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa. implikatiivsed universaalid ­ omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a mitteimplikatiivsed ­ kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed ­ üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents ­ lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles....

Eesti keel
80 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

Te nagu ütlesite midagi. Praktiliselt kipub välja tõrjuma sõnu tegelikult, õigupoolest ning peaaegu, enam-vähem. Põhimõtteliselt on muutums sisutühjaks täitesõnaks, mille võib lausest vabalt välja jätta. Reeglina on võõrkeelte toel saanud ülemäära laia leviku ja tõrjub välja sõnu üldjuhul, üldiselt, tavaliselt, harilikult, enamasti. Lause sõnajärg Verb teisel kohal. Ajamäärus paikeb kohamäärusest eespool. Ajamääruses paiken eespool suurem määrus, nt Esitlus algab 19. Märtsil kell 18.00 Tallinna Raekojas. Täiend, määrustäiend Halvem Parem Esimene osa kirjutisest Kirjutise esimene osa Nimekiri kõigist osavõtjatest Kõigi osavõtjate nimekiri Visioon tulevikus Tuleviku visioon...

Eesti keel
150 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun