1. Saatelause : Otsekõne .!? Õpetaja ütles : , Avage vihikud ja täitke lüngad esimesest ülesandest 2. ´´Otsekõne , ´´ saatelause . ´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jooksis ringi. 2
LAUSELÜHEND Verbita lauselühend Tiia, kel oli päevik käes, tuli vastama. (põimlause) Tiia, PÄEVIK KÄES, tuli vastama. Alati NIMETAVAS käändes Nud- ja tud-lauselühend Põimlause Nud- või tud-lauselühendiga lause 1. Kui Tiia tuli vastama, ulatas ta õpetajale Tulnud vastama (millal?), ulatas Tiia õpetajale päeviku. päeviku. 2. Kui õppetükk oli vastatud, läks Tiia kohale. Õppetükk vastatud (millal?), läks Tiia kohale. 3. Tiia, kes tuli vastama, ulatas õpetajale päeviku Vastama tulnud (missugune?) Tiia ulatas
Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3
Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öeldiseta sõnarühm, mille peasõna on tegusõna käändeline võrm, kõige sagedamini nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. (Vaibad klopitud, läksime õue lumesõda mängima. Bussi peale joostes ei märganudki ma langevat tähte.) Verbita lauselühendis puudub üldse tegusõna (Andu seisi tahvli ees, kulm kipras.). Nud-, tud-lauselühend ja verbita lauselühend ülejäänud lausest eraldatud koma(de)ga. Des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis, kui lauselühendi
3)hõlmatud määrusi komaga ei eraldata Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. 4)nimetavas käändes määrused eraldatakse komaga Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul. 5) koolon siis kui kokkuvõttev sõna on enne loetelu Koolis õpitakse mitut võõrkeelt: saksa, inglise ja vene keelt. 6) mõttekriips kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel. Inglise, saksa ja vene keel kõiki neid keeli õpitakse koolis. LAUSELÜHEND: 1) iseseisva nimetavaga lauselühend eraldatakse komaga Poiss läks metsa, seenekorv käes. 2) määruslikud nud- ja tud- lauselühend eraldatakse komaga (millal?) Suurtest linnadest lahkutud, kohaneti vaikse maaeluga. 3) täiendilist nud- ja tud- lauselühend ei eraldata (missugune?) Põliste põlluharijate mahajäetud talud tekitavad ängistust. 4) des-, mata-, maks- ja tuna- eraldatakse komaga kui tuum on lühendi algul Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus mees ruumist.
N: Esmaspäeval, 1. märtsil, A.H Tammsaare surmaaastapäeval toimus pidulik mälestusaktus. 3.2 Kui määrused hõlmavad üksteist, siis koma ei panda. N: Esmaspäeval kell 13.00 algas tund. NB! Nimetavas käändes, e. Ametlikus stiilis see reegel ei kehti! N: Minu elukoht on Sikassaare 2, Kuressaare, Saaremaakond 3.3 Erinevaid määruseid komadega ei eraldada- N: Koosolek toimub täna, 3. märtsil Kuressaares interneti vahendusel II Lause lühendid Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, kus põhisõnaks on: a) nud-, tud vorm b) des-. Mata vorm c) nimisüna ains. Või mitm. Nimetavas käändes d) maks vorm ...ja lauses esineb lauselühend määruserollis. 1. Nud-, tud lauselühend nud-, tud lauselühend eraldatakse lauses alati koma (de) ga! N: Kogu töö edukalt lõpetanud, läksime massaazi tegema. Lõpetanud kogu töö edukalt, läksime poodi. Oldi röömsad, töö tehtud, massaaz lõpetatud. 2. Des- ja mata -vorm lauselühend. NB
Eri liik: koma pole, Nt: meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer Robi. Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB! nud- ja tud- lauselühend moodustatakse pealause kõrvallausest ( nagu vebrita lauselühend)
euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning otsis oma koha üles. Mari läks vaikselt mööda teed, küünal peos ning ärevus hinges. Jane, vanaema valgest kullast suure briljandiga kallis kihlasõrmus ühes ning pruudikimp teises käes, astus värisedes altari ette. NB! See lause näitab, et verbita lauselühend võib olla väääga pikk. 2) -nud ja -tud lauselühend eralda ALATI komaga. Töö tehtud, läksime koju.
NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast erinevas käändes. (Lähtudes tegevuse iseloomust, k.a selle tehniline tase ning piirkonna vajadustest...) NB: 1. Põgenesime nii, et keegi ei näinud (Kuidas?).
· Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Mees jõudis koju, käed mustad, ja läks vannituppa. · Kui des, -maks,-mata lauselühendi peasõna on lauserühma esimene sõna siis eraldatakse kogu lauselühend komaga. N: Jõudes koju, mees komistas
ega, ent ees olla koma. - Kõrvallause on pealause järel ( Pealause, S kõrvallause ) - Kõrvallause on pealause ees ( S kõrvallause, pealause ) - Kõrvallause on pealause sees ( Pealause, S kõrvallause, S pealause.) ( Sõber, kellele oma murest rääkisin, kuulas mind kannatlikult. Ütlesin, et olen juba kaua oodanud, ja lahkusin viimaks.) - Lauselõhend on lauseosa(fraas), mille tuumaks pole tegusõna pöördeline, vaid käändeline vorm. Lauselühend ei ole lause, sest puudub öeldis, ta kuulub pealause öeldis juurde nagu lauseliige. Võib eristada nud-, tud-, des-, ja mata- lauselühendit, verbita sõnarühma(puudub tegusüna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?: Mees astus tuppa, müts peas.) - Alati eraldatakse komadega - määruslik nud- ja tud- lauselühend: Töö tehtud, hakati sööma - verbita lauselühend: Koer lippas, saba jalge vahel, trepist alla.
* Siduvad asesõnad KES, MIS, MISSUGUNE, MILLINE, KUMB, MITU, MITMES (kõigis 14 käändes) esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. * Siduvad määrsõnad KUS(POOL), KUHU(POOLE), KUST(POOLT), KUIDAS(MISMOODI), MILLAL(KUNAS), MIKS(MISPÄRAST, MISTÕTTU), MILLEKS, KUI PALJU ja küsisõna KAS esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. 3. Segaliitlause Ma armastan arvutit, aga mitte sel määral, et ma sellega metsa või maanteele orienteeruma läheksin. 4. Lauselühend 1. des- ja mata-lühend Koma oleneb tuuma asukohast Jõudes koju, helista. / Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4
Rebane sõi kana, aga hunt vahtis niisama pealt. NB! Hunt aga ei tahtnudki kana . LAUSELÜHEND Läinud metsa, hakkas mees puid langetama. Metsa läinud, ….. Vaadates kõrgele taevasse, tundus, et hakkab sadama. Kõrgele taevasse vaadates tundus, et …. mata- ll sama nagu des-ll NB! koma ei ole: hoolimata, vaatamata, alates, lõpetades, arvates, võrreldes Võrreldes meie kooli lõpetajate tulemusi naaberkooli omadega saame väita….. Verbita lauselühend Mees tuli metsast, kirves õlal, ja astus kodu poole.
?)" lausus Ain. ,,Palun vabandust," lausus Ain, ,,et end oodata lasin.(!?)" 5. KAUD- KÕNE 6. LAUSE- Lauselühendis on kõrvallause öeldis LÜHEN asendunud verbi käändelise või D puudub hoopis. Komaga eraldatakse: a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid Võtnud rihma kätte (millal?), (küsimus millal?) vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel vahel või kui des- või mata-vorm on liiale.
Te olete kena inimene, aga, vabandage väljendust, pisut põmmpea. o mõttekriipsud pikemate kiilude puhul, eriti kui kiillauses on koma või ta on küsi- või hüüdlause See mees kuidas ta nimi oligi? on tõeliselt kuulus. o sulud seletavate ja täiendavate märkuste puhul, nagu hääldus, viited jms Mõlema sõnul (Haridus nr 1, 2008) on lapsel koolis paha. LAUSELÜHEND Lauselühend on sündmust väljendav aluse ja öeldiseta sõnarühm, mille peasõnaks on verbi käändeline vorm: Veidi oodanud, jätkas ta teed. Süües kasvab isu. Lauselühend on üks lause moodustajatest nagu osalausegi, ent sellest ajalooliselt vanem. Ta kuulub lauses öeldise juurde nagu määruski: Veidi oodanud (millal?), jätkas ta teed. NB! Et lauselühendis öeldist (verbi pöördelist vormi) pole, siis ei muuda see lihtlauset liitlauseks.
Üritus toimub täna, esmaspäeval, 19.septembril. 1. eellisandit ei eraldata komaga Kuressaare Gümnaasiumi direktor Toomas Takkis osales koolitusel. Lauselühendid - on öeldiseta sõnarühmad, mis esinevad lauses enamasti määruse rollis. 1.1 erinevaid tiitleid inimese nime ees ei eraldata komadega 1. -nud, -tud lauselühend Tartu Ülikooli õppejõud eesti keele professor Martin Ehala uuris üliöpilaste Võivad esineda lauses : a) täiend Ära õpitud luuletus oli vahva. keelekasutust. b) öeldis (olema vormiga) Kogu tekst oli korralikult 2. kui lisand asetseb põhisõna järel, tuleb järgida käänet pähe öpitud
3.1.3. kui-järellisandi puhul. Marko kui võistluse võitja sõitis preemiareisile. 3.2. Komaga eraldatakse: 3.2.1. tavaline järellisand mõlemalt poolt. Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, on liiga palju autosid. 3.2.2. omastavas käändes (kelle? mille?) järellisand ainult eestpoolt. Reinu, minu kunagise klassivenna foto ripub autahvlil. 4. Lauselühend I Lauselühendi mõiste tegusõna käändelist vormi sisaldav sõnarühm (fraas). Ll ei ole lause, sest puudub alus ja öeldis. Kõige levinumad on nud-, tud-, des- ja mata- lauselühendid. Tegusõna käändelist vormi nim lauselühendi tuumaks. Ll kuulub öeldise juurde nagu lauseliige. Kõige sagedamini on ll määrus. II Verbita lauselühend on lauselühendi eriliik. Verbita ll-s puudub tegusõna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?
· Järellisandit võib mõlemalt poolt eraldada mõttekriipsudega kui tahad lisandit eriti esile tõsta. · Vähemtähtsa lisandi, mis on lause mõtte seisukohalt teisejärguline, võib panna sulgudesse(vanus, juhendaja, sünniaasta) 2. Üte ...Lausesse kiilutud sõna, fraas, nimi, mis näitab kelle või mille poole pöördutakse. Näide: Teie, poisid, jätke see auto rahule. Üte eraldatakse alati komadega! 3. Lauselühend(LL) ..õeldiseta sõnarühm mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Näide: Mari laulu kuuldes läks publik elevile. 3.1 des-, mata- ...väljendab samaaegset tegevust · Kui des-, mata- vorm esineb LL alguses, eraldatakse see komadega, kui lõpus siis ei eraldata. Näide: Laulu kuulates mõtlesin selle esitajale. Laulu kuulates, astusin kooli poole. · Kui LL asub aluse ja õeldise vahel siis eraldatakse see komadega
valetanud. e) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga nii ta end ära külmetaski. PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. Alistusseos. VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit. nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), ulatas õpilane õpetajale päeviku. Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku. des- JA mata-LAUSELÜHEND: üldiselt, kui des- või mata-lauselühend on lühendi alguses, siis pannakse koma, kui lõpus, siis mitte. Jätkates oma teed, ei vaadanud mees tagasi. Vaatamata kordagi tagasi, jätkas mees oma teed. Oma teed jätkates ei vaadanud mees tagasi. Kordagi tagasi vaatamata jätkas mees oma teed.
IV. KOMA SIDESÕNADE KUI, NAGU, KUNI, OTSEKUI EES. · Kui sidesõnad kui, nagu, kuni, otsekui alustavad osalauset, s.t neile järgneb öeldis, siis pannakse nende ette koma. Nt: Ta vaatas minu poole, nagu tahaks midagi öelda. · Lihtlauses (võrdluses) sõnade kui, nagu, kuni, otsekui ette koma ei panda. Nt: Ta vaatas minu poole nagu ehmunud lind. V. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID · Verbita lauselühend eraldatakse alati koma(de)ga. Nt: Poiss läks metsa, seenekorv käes. · Määruslikud nud- ja tud- lauselühendid (vastab küsimusele millal?) eraldatakse koma(de)ga. Nt: Töö tehtud (millal?), läksime koju. · des- ja mata- lauselühend eraldatakse komaga, kui tuum asub lühendi algul. Nt: Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. Istusin laua taga, kuulates järjejuttu. VI. RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID
Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei komadega. panda. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama- ta oli väsinud. 4. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama. *des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe. **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda
põhi, lõuna, edel, lõunatuul, motoroller" põhja pool Ajalehed, ajakirjad: kõik Õppeained sõnad (v.a. ja) eesti keel, matemaatika, Rahva Hääl, Eesti Ekspress, ajalugu, füüsika Meie Meel, Otepää Teataja, Eesti Naine, Pilt ja Sõna Suur ja väike algustäht Kirjavahemärkide kasutamine (koond-, rind-, põimlause, lauselühend, otsekõne) Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.
Samamahulised määrused eraldatakse komadega: Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas. Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata: Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal. Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega. Maja on ilus, korras ja hubane. Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. (MIS?) Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal) (KUS?) LAUSELÜHEND Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördel...
d) koolon, kui lauses seletatakse või põhjendatakse: nt Ma ei usus sind: oled mulle varemgi valetanud. e) mõttekriips, kui lauses on järeldus eelmisest: nt Ta käis palja peaga nii ta end ära külmetaski. PÕIMLAUSE: lause lauses. Koosneb pealausest ja kõrvallausest. VERBITA LAUSELÜHEND: on alati nimetavas käändes ja eraldatakse muust lausest komadega. Nt Poiss, pastakas käes, kirjutas eksamit. nud- JA tud-LAUSELÜHEND: küsimusele millal? vastav nud- ja tud-lauselühend eraldatakse muust lausest komaga, aga küsimusele missugune? vastav lauselühend jääb komata. Nt Tulnud vastama (millal?), ulatas õpilane õpetajale päeviku. Vastama tulnud (missugune?) õpilane ulatas õpetajale päeviku. des- JA mata-LAUSELÜHEND: üldiselt, kui des- või mata-lauselühend on lühendi alguses, siis pannakse koma, kui lõpus, siis mitte. des , . mata , .
See sobib hästi täiendlauses nt: Kõik, kes (on) töö lõpetanud võivad minna. Kontekstellipsi korral on oluline välja jäetava sarnasusega olemasolev nt:Mari joonistas lille ja Jüri (joonistas) vaasi. 4. Mis on fraas? Fraas on sõnaühend , mis täidab lauses mingit kindlat rolli( on alus, sihitis, määrus või öeldistäide). Fraas on tervik ja pole oluline kas ta koosneb ühest sõnast või kümnest nt: Kass püüdis hiire. 5. Lauselühend. 1. des- ja mata-lühend Koma oleneb tuuma asukohast Jõudes koju, helista. / Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata
Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid, mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta. Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma, kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega. Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses sees ja millele järgneb öeldis. Liitsõnad kirjutatakse kokku. Kui lauses on mõtte muutus, eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu mittetundes oleks mõistlik õppida need sõnad pähe, mis on veaohtlikud. Vaesetel on vale kirjapilt, õige oleks vaestel. Välismaiseid nimesid käänatakse ülakoma kasutades, näites Goriot´d
Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette pannakse koma ( aga, kuid, vaid, ent) Semikoolon : osalaused onomavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. Koolon : Järgnev osalause seletab eelmist Mõttekriips: mõtte esiletõstmiseks 4.Põimlause Siis kui kõrvallause on pealause järel . Kui kõrvallause on pealause ees Kõrvallause on pealause sees LAUSELÜHENDITE KIRJAVAHEMÄRGID -nud, -tud : komaga Verbita lauselühend: komaga -des, -mata : kui tegusõna käändeline vorm on lauselühendi alguses .
”. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID Alati eraldataks komaga järeltäiendina esinevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid. Kaup, osalt kastidesse pakitud, osalt pakkimata, oli jäetud riiulitele vedelema. Komaga eraldatakse määruslikud nud- ja tud-lühendid. Söönud kõhu täis, heitsin magama. Teiste juttudest hirmutatud, heitis laps magama. Tavaliselt eraldatakse komaga verbita lauselühend. Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Aga: Suu täis ei räägita. Ta käib kogu aeg nina maas. Lühem, tegevuse viisi väljendav püsiühend. des- ja mata-lauselühend: Komaga eraldatakse põhilause järel paiknevad lühendid, kui käändeline verbivorm on lühendi algul. Ta tuju oli hea, hoolimata halvast ilmast.
lühikeste täishäälikute vahel, kui hääldatakse ülipikalt (bluffima, maffia) 18.JUTUMÄRGID Pealkirjad käivad jutumärkidesse ja alati on esimene täht jutumärkides suur Jutumärke kasutan: teosted (,,Meie rebane'') kujutavad teosed (maal ,,Hommik maal'') filmid (,,Kevade'') seriaalid, telesaated (,,Kirgede torm'', ,,Aktuaalne kaamera'') mängud (,,Alias'') laulud (,,Nii sii jääbki'') 19.LAUSELÜHEND Taat istus ja tal oli piip suus. Verbita lauselühend- eraldame alati komaga (Taat istus, piip suus, ja mõtles.) -nud, -tud lõpp- eraldame komaga (Kook küpsetatud, läks ema kinno.) -des, -mata lõpp- oleneb 1) Koju minnes kukkusin lompi. 2) Minnes koju, kukkusin lompi. 20.ROOMA NUMBRID araabia 1 5 10 50 100 500 1000 nr Rooma I V X L C D M nr 21.MUU
tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik). Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine. Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre.
Nägin, et metsast tõusis suitsu, mis võttis suuna linna poole. Eritasandiliste osalausete vahel on alati koma. Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel koma ei ole, kui neid seovad sidesõnad ja, ning, või jts. Nägin, et metsast tõusis suitsu ja (et) võsast väljus salk poisse. 13. Lauselühendis on kõrvallause öeldis asendunud verbi käändelise või puudub hoopis. Komaga eraldatakse a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid (küsimus millal?) Võtnud rihma kätte (millal?), vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise vahel või kui des- või mata-vorm on lühendi algul Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel liiale. Meie kasvasime, tundmata vitsahirmu. Tundes vitsahirmu, olime ise ees kuulekad. 14. Otsekõne eraldatakse saatelausest jutumärkidega. Otsekõnaga lausete
tuleb kindlasti kaasa võtta. KIRJAVAHEMÄRGID PÕIMLAUSES Põimlause koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, kelle, mida, kellena, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Nt Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusaks. LAUSELÜHEND Lauselühend on aluse ja öeldiseta osalause, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata. Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu. Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega
tsitaat on täpne autori lause. Refereerimisel võib lause mõte muutuda ja refereeringut tuleks kasutada siis, kui tsitaat ei sobi sinu teksti konteksti. Komad panen tunde järgi Üte, kiil, lisand, täiend, liitlause, põimlause, lauselühend. Eesti keeles on palju reegleid ja ka erandeid, mida tunde järgi ei ole võimalik õigesti panna. Ükskõik, mis aasta ÕS- i võib kasutada Keeleseaduse järgi on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006" normide järgimine Eesti Vabariigis ametlikes tekstides kohustuslik.
Eeslisand- ei ole koma Korduvad lauseliikmed- eraldatakse komadega. Loetelude rühmad- eraldatakse semikooloniga. Ja, ning, ega, ehk, või, nii, kui ka- ei eraldata komaga. Aga, vaid, kuid, ent- eraldatakse komaga. Kokkuvõtufraasile järgnev loetelu- loetelu ees koolon. Kokkuvõtufraasile eelnev loetelu- loetelu järel sidekriips. Samamahulised määrused- eraldatakse komadega. Erimahulised määrused- ei eraldata komadega. Verbita lauselühend- eraldatakse komadega. Nud- ja tud- lühendid- eraldatakse komadega. Kesksõna- ja mata- lühend järeltäitena- eraldatakse komadega. Des-, mata-, maks-, tuna-, tuum lühendi alguses- eraldatakse komadega. Des-, mata-, maks-, tuna-, tuum lühendi lõpus- ei eraldata komadega. Ülejäänud lauselühendid- ei eraldata komadega. Rindlause- eraldatakse komaga, kui ei ole kasutatud sidesõna. Põimlause- kõik kõrvallaused eraldatakse komadega.
, viis – kuidas? jne) omavahel komadega ei eraldata. nt Olen sündinud Kuressaares 5. märtsil. II LAUSELÜHENDID Lauselühendid on öeldiseta sõnarühmad, mis tervikuna on lauses määruse rollis. 1. nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse ALATI KOMAGA. nt Kogu töö edukalt lõpetanud, läksin koju venda hoidma. nt Kõik õpilased, edukalt töö sooritanud, läksid sööklasse. nt Kogu söök söödud, mindi õlut jooma. 2. des- ja mata-lauselühend (NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lauselühendis) • Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis esimeseks sõnaks, siis tuleb aluselühend koma/komadega eraldada. Nt Jõudes roomast koju, märkasin ukse taga kirjut kassi. Nt Läksin eile vene keele tundi, õppimata ühtegi reeglit. Nt Läksin eile vene keele tundi, õppimata ühtegi reeglit, ja hakkasin tööd lahendama. • Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis viimaseks sõnaks, siis koma pole.
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
Sina küsid, mina vastan. 8 Põimlause Põimlause osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid (nt et, kuigi, sest, kui, kuna, ilma et, kes, mis, kuhu). Ma sõidan maale, et natuke hagu korjata, ning siis tulen ja teen keset linna suure lõkke. 9 Lauselühend Poiss läks, seenekorv käes, metsa poole, (verbita lauselühend) Töö tehtud, mindi koju. Näinud kõike oma silmaga, jäi ta rahule (määruslikud nud-, tud- lauselühendid) AGA Kõik jäid tehtud tööga rahule (missugune?) Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. AGA Ainsalegi küsimusele vastamata vangutas ta vaid pead. Sama moodi ka des-, maks- ja tuna-lauselühendid. kui, otseku, nagu, kuni Selliseid mehi nagu Mats võiks rohkem olla. Ta on tugev kui karu.
takistuseks saada. *Taanis ei kuulutata välja uut rahvahääletust Euroopa Liitu jäämise või väljaastumise küsimuses. > Taanis ei kuulutata välja uut rahahääletust Euroopa Liitu jäämise või sealt väljaastumise küsimuses. LAUSELÜHEND Lauselühendi peasõnaks on verbi käändeline vorm. Jõudnud koju, hakkasin sööma. Jalutades metsas, kuulasin linnulaulu. Lahkusin ruumist, lausumata sõnagi. Töö tehtud, läksin koju. Verbita lauselühend: Mees läks metsa, kirves käes. v-, tav (oleviku kesksõnad), des-vorm väljendavad põhitegevusega samaaegset tegevust. nud-, tud (mineviku kesksõnad) väljendavad põhitegevusele eelnevat tegevust. *Juba mõnda aega meie osakonnas töötav Tarmo ei tea… > …töötanud Tarmo *Kodumaale saabudes läks ta vaatama oma sünnikohta > Kodumaale saabunud,…
Samamahulised määrused eraldatakse komadega: Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas. Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata: Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal. Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega. Maja on ilus, korras ja hubane. Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. (MIS?) Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal) (KUS?) LAUSELÜHEND Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.
Teisipäeval, 5. märtsil sõidan linna. Korduvate täiendite puhul tuleb meeles pidada, et üheliigilised eraldatakse komaga, aga eriliigilisi ei eraldata, nt Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt.
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
Näiteks kui päevakajaliste sündmuste üle arutades on tekkinud vastuolud ja seejärel antipaatia* ehk vastumeelsus vestluskaaslase suhtes, ilmestab see hästi inimese soovi hoida omasuguste poole. Lause ise on üpris pikk, lisaks on lausesse lisatud tundmatu sõna ja selle seletus. Ühest küljest võib tundmatu sõna lisamine teksti pöörata terve tähelepanu sõna seletusele. Seega võib lause algus meelest ära minna ja lause tuleb uuesti läbi lugeda. Veel on lausesse lisatud lauselühend arutades. Vahel on vaja kasutada lauselühendeid, põimlauseid või tundmatuid sõnu, kuid kõiki neid ei tohiks kasutada ühes lauses koos. Seda lauset annab kenasti kergemaks muuta. Näiteks: Kui arutate grupis päevakajaliste sündmuste üle, võib tekkida antipaatia* ehk vastumeelsus mõne vestluskaaslase suhtes. Selline näide ilmestab hästi inimese soovi hoida pigem omasuguste poole. Näide 3 Teksti (õpiku) ülesehitus peab olema loogiline. See aitab lugejal seoseid luua
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus ...
................................... 9. Kapsad, kaalikad, kõrvitsad ja aialilled kõik olid natüürmordil läbisegi pikale ovaalsele lauale asetatud. .................................................................................................................................. .. 10. Andres istus mõtles ahastas kuid lahendust ei osanud leida. ............................................................................................................ 2. Jooni alla lauselühend, lisa kirjavahemärgid 1.Elanud päevast päeva ühetoonilist elu olid kolleegide küllakutsed talle teretulnud vahelduseks. 2. Kurja isa ähvardustest hirmutatud hakkas tüdruk nutma. 3. Kirja läbi lugenud võime öelda et antud juhul olid ennustused õigeks osutunud. 4. Värav parandatud haaras Jüri kirve kaenlasse ja hakkas aia äärt mööda alla soo poole minema raiudes seejuures mõne pehastunud rooviku asemele uue lepalati või pistes viltu vajuvale teibale toe alla. 5
" Rõõmsa hõiskega ,,Viimane teeb tule ära!" hüppas Imelik sängi. ,,Miks siin nii pime on?" kaebas Alice. ,,Öösel on ikka pime,"nentis vanapagan. Keegi ütles: ,,Ma lasen tule põlema panna." Keegi vastas: ,,Ei tea kellel?" Kas siis pole kedagi, kes ütleks: ,,Saagu valgus"?) 17.Lauselühendi kirjavahemärgid *Alati eraldatakse koma(de)g aabsoluutne nimetav ja määruslik nud-/tud-liikmed. (nt.Kodused tööd ära teinud, läks Pille kinno.) *Järeltäiendina eraldatakse lauselühend koma(de)ga, eestäiendina mitte. (nt.Tibud,veel üle lugemata, jooksid laiali. Eest.: Veel üle lugemata, jooksid tibud laiali.) *Määruslik des-,mata-,maks- ja tuna- lühend eraldatakse komaga,kui tal on järellaiend. (nt.Nähes lähenevaid pilvi, hakkasid heinalised kiiresti tegutsema. *Koma ei panda, kui lauselühendil laiendeid pole või need eelnevad des-, mata-, maks- ja tuna- vormile. (nt.Ähvardavatest pilvedest väljagi tegemata,jäid laiskvorstid vedelema.) Taevakehad Maa Päike
Tammsaare sündis Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Korduvad öeldistäited (olema + mis? missugune?) · korduvad öeldistäited eraldatakse komadega Tammsaare sünnikoht on Järvamaa, Albu vald, Põhja-Tammsaare talu. Korter on päikeseküllane, hubane, soe. Dateering Tartus 23. veebruaril 2009. aastal Tartu, 23. veebruar 2009 Lauselühendi kirjavahemärgid Alati eraldatakse koma(de)ga · verbita lauselühend ehk absoluutne nimetav Koolimajas ei käida, müts peas, ega sõideta mööda käsipuud alla. · määruslikud nud- ja tud-lühendid (tegevus on lõpetatud) Jäänud päris üksi, muutus neiu kurvaks. (Asendus: Kui neiu jäi päris üksi, muutus ta kurvaks.) Töö lõpetatud, mindi puhkama. · määruslikud des-, mata-, maks- ja tuna-lühendid, kui lühendi põhisõna asub lühendi alguses Viies kaugviskega oma meeskonna juhtima, tundis poiss siirast rahulolu.
Teisipäeval, 5. märtsil sõidan linna. Korduvate täiendite puhul tuleb meeles pidada, et üheliigilised eraldatakse komaga, aga eriliigilisi ei eraldata, nt Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt.
Teisipäeval, 5. märtsil sõidan linna. Korduvate täiendite puhul tuleb meeles pidada, et üheliigilised eraldatakse komaga, aga eriliigilisi ei eraldata, nt Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt.
Need on uudised koosolekute, ettepanekute jms kohta, kus on palju võrdse kaaluga fakte, aga ka sündmused, milles on mitu samas seisus olevat inimest. • Juhtlõiguks ei sobi rindlause, mis sisaldab tavaliselt kahte võrdse kaaluga sündmust. Keeleliselt annab parema tulemuse, kui ta kaheks lauseks teha, kuid siis rikutakse ühe- lause põhimõtet. • Juhtlõik ei sobi enamasti des-lauselühend. See toob juurde teise fakti või annab sama sündmuse edasi teist korda ja üldsõnaliselt. • Kui juhtlõigus on esitatud põhjused ja tagajärjed, siis võib kasutada kaht järjestust. Tüüpiline on lähtuda sisust ja panna olulisem info juhtlõigu algusse. Olulisemad on tagajärjed ja need pannakse juhtlõigu algusse. • Juhtlõiku on halb alustada kõrvallausega, milles tegelane on esitatud aesõnaga, nii et
annaabi.ee 
