Kuna hinnatakse kogust, siis ei saa antud kontekstis rääkida madalast või kõrgest, küll aga suurest või väiksest elanike juurdekasvust. 2 Nimi: Komisjoni poolt 8. nov tehtud otsus kuulub ümbervaatamisele Komisjoni poolt 8. nov tehtud otsus tuleb ümber vaadata. Tegemist on kantseliidiga, mida tuleks vältida, kuna nominalisatsioon muudab teksti raskemini mõistetavaks. 3
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
· komplimendid (sic!) · optimism, jne, jne · mitteverbaalsed: avatud keha, naeratus, avatud zhestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 18. küsimus Negatiivse viisakuse strateegiaid: · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiivsus · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne · mitteverbaalsed: suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne . 19. küsimus "Näoähvarduse" kaal W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja
komplimendid (sic!) optimism, jne, jne Mitteverbaalsed: positiivne viisakus avatud keha, naeratus, avatud zestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) vous konventsionaalne kaudsus/indirektsus põiklusväljendid (ingl hedges), nt ,,mulle tundub", ,,arvatavasti" jne pessimism viitamine üldistele reeglitele passiiv vaikus nominalisatsioon kõhklused Mitteverbaalsed: negatiivne viisakus suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne. 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W=P(H,S) + D(S,H) + R W- kogukaal P- kuulaja võim kõneleja üle
a. Verbaalsel tasandil · Vous ("teie") konventsionaalne kaudsus/indirektsus · Põiklusväljendid(Mulle tundub, arvatavasti) · Kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul · Pessimism · Viitab üldistele reeglitele · Passiiv · Vaikus · Nominalisatsioon b. Mitteverbaalsel tasandil: · Suletud keha · Liikumatus · mittemidagiütlev näoilme · silmside vältimine · Vaikimine · ruumiline distants 19. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused?
) · optimism, jne, jne · avatud keha, naeratus, · avatud zhestikuleerimine · silmside · jutukus · ruumiline lähedus. 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiiv · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne · suletud keha · liikumatus · mittemidagiütlev näoilme · silmsideme vältimine · vaikimine · ruumiline distants 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? Näoähvarduse kaal: W = P (H,S) + D (S,H) + R
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuride...
· rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, avatud keha, naeratus, · avatud zhestikuleerimine, silmside, jutukus · ruumiline lähedus. 14. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiiv · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, suletud keha, liikumatus, · mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, · vaikimine, ruumiline distants jne 15. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle
* Kiideti ettevõtte juhtkonda, et nad juhtunust kohe päästeteenistusele teatasid. > …et see juhtunust kohe päästeteenistusele teatas. Sõnu antud ja nimetatud kasutatakse liiga tihti. *Antud õnnetus on liikluseeskirja eiramise tagajärg. > See õnnetus … *Tööd nimetatud süsteemi loomiseks…> selle/sellise/seesuguse/niisuguse süsteemi loomiseks… NOMINALISATSIOON *Teostatakse ravimite stabiilsuse analüüsi. > Analüüsitakse ravimite stabiilsust. *Hääletussedelite lugemine viiakse läbi kohe pärast hääletust. *Praak kuulub ümbertegemisele. *Ravimi manustamine toimub veeni kaudu. *Kahju kuulub hüvitamisele. *Ettekandes leidis käsitlemist rahvusvähemuste olukord.
mida te tohite teha ja mida mitte. Keelekasutusmallid, mis takistavad täieliku teineteisemõistmist: 1) Väljajätt - info, mis on lausetest täiesti välja jäetud. 2) Ebamäärased asesõnad. 3) Ebamäärased tegusõnad. 4) Nominaalstiil. Nominaalstiili efekti tekitamine: 1) Kasutada ülimalt ebamääraseid nimisõnu, millel ilmselgelt pole kõigile ühest tähendust. 2) Muuta tegusõnad nimisõnadeks - nominalisatsioon. 6 Keelekasutusmallid: 1) Absoluut. 2) Pealesurutud piirangud - sõnad või fraasid, mis jätavad mulje, et teil ei ole teist valikut. 3) Pealesurutud väärtushinnangud. Pealesurutud piirangud: 1) Alaliik «ma ei suuda» ja «see on võimatu» määratleb tegelikkust sellisena, et teatud valikuvariandid on absoluutselt välistatud. 2) Alaliik «peab, peaks» ja «tuleks» mõjub sageli moraalse imperatiivina.
Vastavalt funktsioonile lähtelauses võib olla 1) subjektiline: lõokese lõõritamine ( lõoke lõõritab), Browni avastus 2) objektiline: hümni laulmine ( lauldakse hümni), Ameerika avastamine 3) adverbiaalne: lõokese tiivad ( lõokesel on tiivad), Browni liikumine (liikumine on Browni poolt avastatud), saarte taimestik ( taimestik on saartel) Subjektiline ja objektiline genitiivatribuut esinevad deverbaalnoomenist põhjaga, neid sisaldav NP on sündmust väljendav nominalisatsioon. adverbiaalatribuut: uks kööki Uks viib kööki Adverbiaalatribuut e määrustäiend Võib olla tähenduselt · habitiivatribuut: kiri emalt, · kaasnemisatribuut: mees hobusega, · sõltuvusatribuut: laul merest, · kohaatribuut: maja mere ääres, võti tulevikku jne. 3) lisand e. apositsioon põhjaga samaviiteline N või NP: sõber Ants, ajakiri Keel ja Kirjandus. Lisand e apositsioon
Mida tahab keelekorraldus. – Oma Keel 1, 23-24; Hallik, Katrin 2011. Selge keele liikumisest maailmas. – Õiguskeel 3, 1; Hennoste, Tiit, Karl Pajusalu 2013. Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Võimu keel: asutus suhtleb kodanikuga. – Eesti rakenduslingvistika ühingu aastaraamat 3, 168. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Kasik, Reet 2007. Sissejuhatus teksiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus; Kerge, Krista 2005. Nominalisatsioon ja nominaalstiil. – Oma Keel 2, 38-39; Kuhhi, Merike 2006. Eesti ametikeel. Tallinn: AS Kirjastus Ilo; Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Liin, Krista, Kadri Muischnek, Kaili Müürisepp, Kadri Vider. Eesti keel digiajastul. – Valge raamatu sari, 11. Tartu: Springer; Sooman, Heigo 2014. Ilus selge ametikeel. – Keel ja Kirjandus 2, 136. 23 Võrgumaterjalid
- släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad (faatiline kõne) - rõhutatud huvi kuulaja vastu - eesnimeline, diminutiivne pöördumine - komplimendid (sic!) - optimism, jne, jne Negatiivse viisakuse strateegiad: - vous - konventsionaalne kaudsus/indirektsus - põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne - pessimism - viitamine üldistele reeglitele - passiiv - vaikus (?) - nominalisatsioon, jne, jne - kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne Positiivne viisakus on adresseeritud positiivsele näole, negatiivne viisakus on adresseeritud negatiivsele näole (adresseerima tähendab siin: sümboolselt pöörduma). Verbaalsetel strateegiatel mitteverbaalsed vasted: Positiivne viisakus - avatud keha, naeratus, avatud zestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. Negatiivne viisakus - suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
